2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Veski tuletorn minevikust

Tnu Ling, Saaremaa muuseumi arhiiv
Tuuleveski toob meelde don Quijote, kes nendega videlda ritas. Killuks kirjanduse maailmas on tuulik muutumaski mte veskitest kui meie esivanemate thtsatest abilistest on jnud kaugeks. Ja pole ka ime, sest leiva muretsemiseks ei ole vaja muud, kui autoga lhemasse supermarketisse vurada ning kmnete sortide seast oma valik teha.

Thtis elatusvahend. Mlder, pline muhulane Jri Ling, klopib oma leivalabidasuurused ked puhtaks, aevastab jahutolmust ning tervitab klalisi. See mees on 24 aastat pidanud mldriametit, ametit, mis peagi tenoliselt aegade hmarusse vajub.

Tnu Ling, Saaremaa muuseumi arhiiv
Veskis vtab mlder jahukotisuu toru otsast lahti ning laseb meil alla varisevat jahu peoga kinni pda. Kega proovitakse alla langevat jahu, kogenud mees saab kohe aru, kas see on leivakpsetamiseks paras, selgitab veskimees.
Oskused jahu jahvatada on vlja suremas. Ent mitte ammu olid asjad teisiti. Praeguse Saare maakonna territooriumil vis Saaremaa Muuseumi andmetel eelmise sajandi algul kokku lugeda umbes 800 tuulikut. Igal talul oma tuulikut polnudki, teinekord kuulus see mitmele talule. Hooldustd jagati vastavalt perede suurusele.
Tuulik ja oskus seda ehitada ning hooldada oli omal ajal ikka vga thtis, rgib veskimees. Mletan sellist juttu, et kui perepoeg tahtis naist vtta, siis pandi tulevase naise peres tema oskused proovile. Kirves pisteti pihku ja lasti puuhalust tuuleveski suur-ratta hammas vlja tahuda. Kui ta sellega jnni ji, oligi naisevtt katki. Melge ise terve pere vib nlga jda, kui ei oska veskile hdavajalikku osa meisterdada. Ja kus selle hbi ots, kui pead minema klast jahu kerjama, endal tuulik pllul olemas.
Mtlen, et kui jksime praegu mingil phjusel ilma elektrita, siis ilmselt oleksime varsti khu pilli les lhema tuuliku varemete juures nuputamas, kuidas see riistapuu les ehitada, kivitada ning kuidas sellega leiva- ja pudrujahu jahvatada.

Kuhu kadusid tuulikud? Kui praegu Saare- ja Muhumaal ringi sita, vib nha vaid mningaid tuulikuid, enamik on lagunenud ja mber vajunud, osa taastatud ning ainult ks tnini ties tkorras. Elu muutus, kui tulid kolhoosid. Nukogude ajal lihtsalt keelati tuulikuid kasutada ning osal veskitel ksti isegi kaks tiiba maha vtta. Nii ei olnud krbitud tiibadega tuulemasin enam see mis enne. Jahvatada kll sai, aga ainult kva tuulega. Ja ei tohtinud ju rukistki enam ise kasvatada. Vilja klvati nd hiselt, ligati hiselt ja jahvatati hiselt kolhoosis. Vrikad tvahendid jid unustusse. Varsti kadusid needki, kes neid kasutada ja hooldada oskasid. Aeg tegi oma t ning enamik tuulikuid lihtsalt lagunes. Veskikivid tassiti koduaia kaunistuseks, mned leidsid koha knniteedes, mnedest said aeda lauad. Tiibade vllidest said vravapostid. Pllule vi knkale jid mlestuseks veski emapuu mber laotud kivihunnikud. Leib ja jahu tulid poeriiulilt. Aeg oli muutunud.

See jahu on ju liiga peenike. Mlder nitab, kuidas jahu jmedust saab timmida: kigepealt viitab ta prlevale vllile, mis lbi lemise korruse pranda alla tuleb, nimetades seda pilliks, ning lisab: Pilli otsa alla tuleb ka mret panna. Ja kui tahad jahu jmedust sttida, siis ld, ned, siia kiilu pihta. Kiil kergitab pillpakku, pill omakorda kergitab pealmist kivi jahu tuleb jmedam. Ld kiilu vlja, kivi langeb, jahu lheb peenemaks. Mldrile meenub ks vana Saaremaa mees, kes siit tuuliku juurest mitte kaugel le Vikese vina elas. Kord jahvatasin jahu olin tookord veel algaja mlder ning vaatasin, et vanataat Reina Seia keerab jalgrattaga veskiuele ning tuleb kaema, kuidas mul lheb. Ta vttis kotist peoga jahu ning kulm tmbus tal kortsu. Siis tles, et mida sa mees teed, see jahu on ju liiga peenike. Seejrel seletas mulle pikalt, milline on ige leiva- ja pudrujahu jmedus. Veel tles ta, et vaata, Jri, kui paned terve viljatera maha, hakkab idanema, teed tera pooleks, tuleb ka veel mingi idu. Kui sa aga tera nii peeneks jahvatad, siis on tal eluvaim seest lind. See on surnud jahu ja sellest head leiba ega putru ei saa!



Veskimees Muhust.
Veel ks kaduv oskus on Jri Lingi ktes tallel: aastal 1980, mil Tallinn uhkeldas olmpiaregatiga, ilutses Muhu saarel le hulga aja ttav tuulik, Jri Lingi ktet. Kust siis Eemu veskimehele ldse tuli mte ehitada tuuleveski? Meie perel oli ka tuulik. Vikse poisina olin ikka roninud selle tiibadel. Kui suuremaks kasvasin, oli juba kolhoosiaeg ning veski seisis pikemat aega elutult. Isa oli Siberis surnud ning kellelgi ei tulnud mttesse tuulikule elu sisse puhuda. Aeg oli ka hsti vaene, kohe nii vaene, et polnud vimalik tuulikut parandada ega silitada. Kui olin umbes 18-aastane, siis tuli ei tea kust rumal mte ning kiskusin oma ktega kodutalu veski maha. Eks sda hakkas aastate prast vaevama kll. Niisiis tuli kindel otsus see vlg esivanemate ees heastada. Sobilik koht sai kakskmmend aastat hiljem valitud Eemu talu tuuliku kohale. Ja see veski on nd pris algusest peale oma pere jududega les ehitatud. Kasutasin teiste tuulikute hstisilinud tammeosasid. Poldid-mutrid sepistasin ise, pojad olid ka jukohaste tdega abiks, ning nii ta lpuks valmis saigi.
Prast Eemu veskit on Muhu veskimees ehitanud he Saaremaa pukktuuliku Soome ning teist kinud seal taastamas.
Nu ja abi on saanud teisedki huvilised, kuid mlder lisab, et vanus annab juba tunda ning praegu enam nii suuri asju ette ei vta.

Euronuded panid veski seisma. Sellest teistmoodi jmedusega jahust saab vga maitsva pudru valmistada. Nii maitsva, et kui euronuete prast Lingil keelati oma jahude mmine, oli Eemu jahust valmistatud pudrusltlastel masendav aeg. Samuti mldril, kes ksijatele pidi terve suve vastama jahu ei ole. Kui mlder toidukitlemise euronuetega vastavusse viib, saab jahu taas osta, rmuks nii turistidele kui ka kohalikele. See veski jahvatab ainult telist krgema sordi jahu, kus kik see hea, mis loodus terasse talletanud, on jahus alles, selgitab meister. hesnaga, rohkem vitamiine ja mineraalaineid.

Kaelas nagu veskikivi. Veski jahvatab kike: rukist, nisu, otra, kaera, herneid. Kik nad kivad veskikivide vahelt lbi. Ehkki kivid, pole noodki igavesed neidki tuleb aeg-ajalt vahetada. Vanasti hinnati veskikivide meistrit krgelt. Muhus elas kord ks mees, Keskkla-Reiu. Kui ta prast mihklipeva mandrilt tlt koju tuli, tegi ta samal sgisel veel valmis he paari veskikive. Pllukividest neid raiuti ja tema siis oskas ja tahtis ja tegi. Aga palk oli ka vriline paari kivide eest anti nii palju vilja, et sellest sai terve tema neljaliikmeline pere aasta lbi putru, sepikut ja leiba sa. Nii krgelt hinnati veskimeistrite td, on meister rahul.
Kui ksime, kuidas veskikivisid vahetatakse kuidas nad tuulikusse sisse saab, vastab mlder talle omase huumoriga: he kivi vtan he ja teise teise kaenla alla, siis on trepist parem kia, muidu hakkab kangesti kiskuma. Seda nd ei taha uudistajad eriti uskuda, kaaluvad ju kivid kokku oma 800 kilo. Seeprast lisab veskimees: Tegelikult oli niimoodi, et kui kivid vahetusse lksid, siis veti veskil he klje pealt voodrilauad ra. Kivi kinnitati kiega tiibade vlli klge. Vlli aeti tiibadest ringi, kuni kivi oli les tstetud. Ei olnud kraanat vaja vanad mehed olid nupukad ja raudsete musklitega. Me oleme nendega vrreldes ikka parajad pksitagumiku kigutajad kll, lisab mlder.
Tname mldrit selgituste eest ning lubame jlle tagasi tulla. Kui teil seal linnas elekter ra kaob ja elu kibedaks lheb, siis tulge siia, leiva- ja pudrujahu peaks ikka saama. Sest nii kaua kuni paistab pike, puhub ka tuul ja ttavad tuuleveskid, arvab vana mlder.
Jme koduteel mttesse, et imelikku rada pidi kib see praegusaja inimese mte. Selleks, et leivajahu saada, on tal tnapeval vaja ehitada elektriline jahuveski. Elektri saamiseks aga kilomeetreid elektriliine, trafosid ja muud vajalikku. Ning energia tootmiseks krged terasest-plastist tuuleturbiinid. Esiisad aga kasutasid tuult otse. Ka terve tuulik ise oli viimse pulgani loodussbralikest materjalidest ehitatud, nii et isegi psukestele meeldis sisse pesa teha. Oi seda elukest kll! Ega pris hsti vaarisade toimetamist enam ette kujutagi, vime ainult aimata. Ja kui veidi kauem melda, siis tulevad klmajudinad ihule nii erinev oli nende elu praegusest.
Nii et kui Saare- vi Muhumaale satud ja tuuleveskit ned, siis mtle sellele rahulikule ja looduslhedasele elule, mida meie esivanemad elasid, ning nende tarkusele kasutada loodusjude ilma loodusele endale kahju tegemata. Huvitav, kas nad olid ka nnelikumad kui meie?



Tnu Ling
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet