2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

looduslaps
Eestis on metsaharimatust lubamatult palju!

Hendrik Relve soovib koolipetajatele ja metsameestele koolimetskondade taasloomisel julget pealehakkamist: Oleme Euroopa ks metsarikkamaid riike, metsarahvana peaks meie metsaharidus olema sellele vastav.

Milline on praegu Eesti metsahariduse seis?
Metsaharidus on iseenesest midagi muud kui metsandusharidus. Metsandusharidus on metsanduslikud teadmised, metsaharidus sisaldab ka hoiakuid, tundeid, sidemeid, seoseid loodusega.

Metsahariduse seis on praegusel ajal halb. Seda neb igaks juba metsade prahirohkusest vi siis puhkajate poolt rikutud puudest. Metsaharimatus paistab vlja just puhkajate kitumisest, aga teisalt laste ja koolinoorte ignorantsusest suhtumises metsasse ja loodusesse. Kui teistpidi mtleme et me oleme Euroopa ks metsarikkamaid riike ja meie juured on metsas , siis metsarahvana peaks meie metsaharidus olema sellele vastav.

Kas metsaharitus on alati nii kehval jrjel olnud?
Praegusel ajal paistab see ilmekamalt vlja kui varem, sest metsaga tegelejaid on hulga rohkem. Vib isegi elda, et nukogude ajal mets puhkas. Aga nd saab ta tiega vatti.
Tekkinud on ks tiesti uus ring metsaga tegelejaid metsaomanikud. Nemad vajavad metsaharidust. Kui ma olen koolides esinemas kinud, siis vib theldada, et ka laste hulgas on tekkinud tiesti uus seltskond, need, kelle pere ise on metsaomanikud. Ja nende suhtumine metsa on mnes mttes ka uudne, aga neil puudub metsa-algharidus.

Millised on Eestis olnud metsahariduse andmise paigad?
Enne Teist maailmasda oli jme ots metsaametkonna kes korraldati metsapevi ja metsandalaid. Igal aastal oli ndal aega peathelepanu metsal.
Nukogude ajal kujunesid vlja lausa kadestusvrsed metsahariduse vrgustikud. ks oli koolimetskondade vrk, kus oli le 80 kooli ja tuhandeid lapsi. Ja teine oli looduskaitsevistlus Kaitseme loodust, mis hlmas mitusada kooli Eestist. Need olid massiliikumised. Nende kaudu antud metsaharidus jttis oma jlje.
Aga tol ajal oli ks huvitav nanss sel ajal thendas metsa hoidmine htlasi Eesti kodumaa hoidmist. Need kattusid sajaprotsendiliselt. Selles mttes oli asi kuidagi lihtsam ja mustvalgem ja heseltvetavam. Metsaharidus oli vga populaarne, see paistis oma hngu poolest kohati isegi metsavendlusena.
Tolleaegne koolimetskondade pilaste plvkond on saanud nii vanaks, et nad on ise saanud metsalemateks ja ka petajateks. Sealtkaudu on selle vilju isegi praegu olemas. Aga need olid omamoodi totaalse riigi totaalsed tegemised ja me ei saa neid tagasi mingil juhul.


Mis on saanud endistest koolimetskondade aladest?

Ajaloo rulett on nad mnginud erinevate omanike ktte. Enamasti on need laste istutatud metsad praegu keskealised.
Kanepi koolimetskond, mis on Eesti ks vanemaid koolipilaste rajatud metsad on praegu juba poole sajandi vanused. Need peaksid nd olema riigimetsadena arvel.
Ka Uljaste kandi Sonda koolimetskonna istutatud metsad peaksid olema juba sna keskeas. Seal oli isegi teada, missugune klass mingi metsa istutas.
Tasuks need metsad le vaadata, see annaks ka judu praeguseks tegutsemiseks.

Millist tulevikku ned loodud Eesti Koolimetsade hendusele?
hiskondlik situatsioon on praegu selline, et henduse phimissiooniks oleks hendada omavahel inimesi, kes tahavad metsaharidusega tegeleda ja just rohujuure tasandil. Pigem ootavad need inimesed, sageli pisikeste maakoolide petajad, metsamehed, just moraalset tuge et nad ei ole ksi. henduse kaudu saab neid inimesi toetada, anda neile judu tegutsemiseks.


Mida siis ikkagi metsahariduse vallas ette vtta?

Eelkige tuleks petada suhtumist metsasse. Mets on vga mitmeklgne oma vrtuste poolest ning selle suhtumise kaudu tuleks kujundada hoiakuid metsa. See ei peaks olema mingi teadmiste kool, see peab olema kasvatuslik ettevtmine. Kui kas vi melda nende kmnete tuhandete noorte metsaomanike peale, kes homme on juba tiskasvanud metsaomanikud et nad oskaksid oma metsaga heaperemehelikult ringi kia, terve mistusega nendesse suhtuda. Seda tundub vga vhe olevat, aga see annaks vga palju, kui seda osataks!

Mida soovitad koolipetajatele koolimetskonna loomisel?

Julget pealehakkamist! Selle mtteviisi kandjaid on palju ja et koolimetskondade sdeinimesi liitev hendus on nd loodud. Ning ma loodan, et sellest hendusest kasvab omamoodi kristallikobar, kuhu hakkab kogunema inimesi, kes lihtsalt tahavad tegeleda laste ja metsaga. Kui neid inimesi on juba kriitiline mass, siis nad hakkavad ksteist toetama. Esialgu on kige rohkem vaja hingejudu.



Kristel Vilbaste
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet