Eesti populaarteadust on üha õnnistatud tasemel astronoomia-alaste artiklite ja raamatutega. Kui mingi teise teadusala tutvustamisel ka mõne aasta saak ikaldub, siis astronoomid päästavad ikka hädast välja.
Möödunud aastal tuli oma raamatuga siia tähistaeva alla astrofüüsik, kosmoloog ja filosoof Enn Kasak, kes on laiemale üldsusele ehk tuntud rohkearvuliste ja soravajutuliste esinemistega Vikerraadios.
Kasak esitab oma raamatus üsna üksikasjalikult muistsete rahvaste mütoloogiat, mis on seletanud maailma teket, selle toimimist ning tulevikku. Sealhulgas ei puudu ka astraalmaailm eestlaste ettekujutuses. See kõik on enam-vähem tavaline. Mis teeb Kasaku raamatu eriti huvitavaks, et siit leiame ka astroloogia käsitluse. Lõppude lõpuks oli ju astronoomia varasem ajalugu peaaegu et lahutamatult seotud astroloogia ajalooga. Kui astronoomia püüdis maailma toimimist ka seletada, siis ei pääsenud ta puhtpraktiliste vajaduste tõttu ennustamisest. Millal tuleb üleujutus? Millal päikese- ja kuuvarjutus? Kuidas on ilmastik seotud taevaste nähtustega? Astroloogia läks lõpuks kaugemale ning hakkas pretendeerima riikide, rahvaste ja inimeste tuleviku ennustamisele taevatähtede seisu järgi.
“Sünnihoroskoopide tekkimisel oli kaunis proosaline põhjus,” kirjutab Kasak, “Pärsia vallutajad ei vajanud enam Babüloonia astroloogide teeneid ja viimastel tuli hakata leiba teenima muul viisil. Kui varem ennustati kuningatele ja riikidele, siis nüüd tuli hakata ennustama rikastele üksikisikutele.”
Horoskoope hakati koostama umbes 2500 aasta eest ja alati on nende kirjutamisel arvestatud kohalikku usundit. Mida tehakse siiani, lükkides horoskoopidesse teaduslikke termineid ja päevakajalisi fraase.
Nõnda on Kasak maailma mütoloogia piiranud omamoodi raamidega – raamatu alul tuuakse asjalik astronoomia aabits, lõpuosas aga visandatakse astroloogia teke. Egas midagi, huvitav kooslus. Nüüdse vohava astroloogiaihaluse taustal annab “Iidne tähetarkus” asjaliku ajaloolise ülevaate ning osundab, kuidas ja millal astronoomia astroloogiast lahknes.
Jah, võib-olla polegi selles midagi üllatavat, et just tähistaeva uurijad teistest reaalteadlastest enam kalduvad oma mõtteid ka rahvale arusaadavalt vormistama. On ju astronoomia läbi aegade olnud selliseks teaduseks, mis inimesele alati huvi pakkunud, olgu selle huvi õhutajaks siis praktiline sundus või hingeline vajadus.

Iidne tähetarkus
Enn Kasak
Argo, 335 lk
230 kr Apollo kaudu