2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kulupletamine lmav oht

Kulu pletamine on nukogudeaegne komme. Kerge viis heakorratdeks mis on he tiku tmbamine vrreldes niitmisega sgisel. Oskamatus toob ohvreid, mullu hukkus tules kolm inimest ning hvis vi sai tsiselt kannatada 63 hoonet.

Kord lksid kaks meest, hel neist aastaid napilt le 20, kulu kustutama. Nad lhenesid allatuult ja surid vingumrgitusse. Teisel korral lhenes tuli kiiresti elamule, peremees sai seda nhes lvepakul infarkti ja suri. Tuli lks muide majast mda, rgib Psteameti peaspetsialist Tiit Tambi eriti valusalt meelde jnud kulu pletamise tagajrgedest. Mullu registreeriti Eestis 2508 kuluplengut. Kulu lmas kokku 5484 hektaril kige enam Ida-Virumaal ja Tartumaal.



Napilt lks.
Ajaloopikutest on tuttav ale- pletamine. Kulupletamise komme hakkas laialt levima nukogude perioodil. Seda kolhooside ajal, kuid mitte alguses. Siis kasutati oma isikliku lehmakese tarbeks ra see maja juures olev lapike maad, mis polnud riigistatud. Kui kodust lehma- ja hobusepidamist ji vhemaks ning koliti hoopis talumajast kortermajadesse, tekkisid ka nn kasutud siilud, mis kinni kasvamas. Eesti ajal sellist kevadist pllumaa leegitsema panemise buumi polnud, arutleb Tallinna tuletrje- ja psteameti peaspetsialist Kirill Teiter.
Praegu on pea igahel meist oma kuluplengu lugu jutustada. Paljud neist algavad snadega: Napilt lks. Allakirjutanu oma prineb eelmisest suvekodust, mille mber olevaid heinamaid kasutas pllumajandushistu. hel kevadisel ndalavahetusel puhkama sites leidsime maja keset ssimusta vlja. Tasapisi hakkasid kohalikud rkima, kuidas lhimad naabrid seisid plluservas puhvaika hes ja telefon teises kes ning pllusiilud lmasid mberringi. Maja ji nneks alles, kuid lekte linud tuli vttis sja hirmkallilt ostetud histu traktori, mis enam pehmest maast vlja ei judnud sita. Klajutt rgib, et kindlustusele kneldi kll elektrilhisest.

Tuline vastasseis. Kui seltskonnas tuleb juttu kulu pletamisest, ktab see kirgi. Iga ajalehes ilmunud plenguartikkel kogub ksteisega vaidlevaid netikommentaare. Aiapidajad ja pllumehed vidavad, et pletamisel tekkinud tuhk jb pllule vetiseks, et heinamaal hvivad nnda paljud kahjurid, haigusetekitajad ja umbrohuseemned ning et heina niita on lihtsam, kui vana kulu ei ummista niidukeid. Maaomanikul on kahtlemata nii mugavam.
Loodusele mtlejad nevad, et kulu pletamise tagajrjel hukkub palju kasulikke putukaid, rikutakse hku, plevad ra noored puud, hvivad maapinnal pesitsevate lindude pesad. Kulu ei sdata ju sageli ka lubatud ajal, st kaks ndalat prast lume sulamist, vaid siis, kui maa on juba kaua ilusti kuiv ja lumelaiguvaba olnud.

Sellest kombest enam lahti ei saa. Isegi siis, kui see ka keelatud oleks. Uskuge mind, ikka pletataks, ei astu Teiter kumbagi vitlusleeri, vaid jb reaalse olukorra juurde kui ilm on ilus ja kuiv, sidavad Tallinna tuletrjujad pevas 1015-le kuluplengule. Kui tuli on lahti thermaal, helistavad tuletrjujate jrele vaid need vanaprouad, kelle aknast hakkab suitsu sisse tulema. Teised kohalikud vaatavad rahuga pealt, et las pleb veel seda puhtamaks mbrus saab. Seegi nitab suhtumist.

Sgisene niitmine pstab. Ise on Teiter positiivne nide, kuidas natuke vaeva nhes kulu krsatamise vajadus ra kaob. Niidan maakodu mbruses 100 meetri raadiuses vahel veel ka septembrikuus, siis kui juba lootsin, et see lputu niitmise vaev saab selleks korraks otsa. Nii pole kevadel kulumuret. Aga meilgi on seal varem vahel kulu pletamise taktikat kasutatud, mm oleks kord repealt maja maha pletanud, on temalgi oma kuluplengu lugu.
Teiter tunnistab, et selline hoolas niitmine on ks t ja vaev. Kes ise seda maitsnud, teab. Vanemad inimesed ei jaksa niita ja abi kutsuda on kallis. Nii vetakse vahel tikud, rgib Teiter. Tema kogemus nitab, et lisaks maaomanikele on kulu stajate nelja sagedasema rhma seas kabajantsikueas noored; piknikulised, kes ei kustuta enda jrelt lket ning suitsukoniga on hooletud. Tegelikult on suur s ka linnaosadel andku ttutele triistad ktte, teevad natukese raha eest selle majadevahelise vikese thermaa puhtaks. Pole enam probleemi, et kevadel on vaja kulu plema panna.
Koolides rgitakse juba ka kulu pletamise ohtudest. Kasvavas plvkonnas tuleb juurde neid, kes astuvad kulu pletamise vastu vi jrgivad kahe lumesulamisjrgse ndala reeglit. Nii niteks kirjutas mni aeg tagasi Kuuste phikooli pilane Sirli Vaht oma valla lehes: Ega lind ei saa vtta mune kaasa. Kui vga vaja, vib pletada, kui maapind on veel klmunud ja linnud pole veel pesa teinud. Tema koolivend Lauri Hermann lisas jrsemalt: Paljud loomad surevad, kes ei jaksa tule eest ra pgeneda. Nemad on ka looduses thtsad, nendest toituvad teised loomad ja nendest jlle teised. Maailm oleks ilma kulupletamiseta palju parem.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet