4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Seenekaitse Eestis kosub

Mdunud aastal nurisesin koguteoses Lehed ja thed, et seente kaitsest hoolitakse millegiprast hoopis vhem kui lendavate vi neljal jalal kulgevate olevuste saatusest. Sellest hoolimata, et nad on vhemalt sama ilusad, teaduslikku huvi pakkuvad ja sageli ka hvimisohus.

Vhemalt Eestis on asi nd tublisti paranenud. Uue looduskaitseseaduse vastuvtmise jrel kinnitati riikliku kaitse all olevate liikide uued nimekirjad: neis on nd senise 30 asemel 46 seent. Esmakordselt judsid heksa seent ka esimese kategooria liikide hulka.
Esimese kategooria kaitse tuleb tegelikkuses tagada eranditult kigis leiukohtades nagu see toimub ka niteks lendorava vi kaljukotka puhul. Lisaks olemasolevatele looduse kaitse- ja hoiualadele tuleb selleks mnel puhul eraldada ka vikese pindalaga psielupaiku, mida vib vrrelda mnel muul maal tuntud mikrokaitsealadega.


Taigapssikust Euroopas teada vaid kuus leidu
. Paraku on fotoaparaadiga seenejahi pidajaid meil kmneid kordi vhem kui lindude vi imetajate jahtijaid, ilma pildita jb aga iga seenepajatus lahjaks. Praegu saame seeprast kirjutada kahest seenest. Pruuni, vatja, jmedapoorilise, liibunud viljakehaga taigapssiku (Inonotopsis subiculosa) pilt on tehtud heast herbaareksemplarist, mille kogus Alutagusel Muraka looduskaitsealal kuuse kdunenud lamatvelt 1965. aastal Uno Kalmeti. Hiljem seent meil leitud ei ole. Pole ka ime, sest Euroopast on teada ainult kuus leidu: Phja-Soomes ks, Venemaa Arhangelski oblastis veel ks, tenoliselt hvinud, ja Phja-Rootsis kolm. Vga haruldane on ta ka Phja-Ameerika taigametsades. Tegemist on ige vana, teistest taelikulaadsetest juba nende evolutsiooni alguses eristunud liigiga, mille vhesed leiukohad plismetsades on reliktid kunagisest laiemast levilast. Eesti leiukoht on lunapoolseim ja seetttu on ta arvatud kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse.



Hall hundiseenik on mujal liharuldane
. Hall hundiseenik (Boletopsis grisea) kasvab pea igal pool Eestis, vlja arvatud Hiiu-, Rapla- ja Prnumaa ning maa kirdeosa. Leide on kuusteist, kik kuivadest sambliku- vi pohlametsadest, kus ta moodustab mnniga mkoriisat. Seen meenutab lhikese jalaga puravikke, kuid on korkjalt tihke ja torukestekiht on kbaraga kvasti kokku kasvanud. Nagu rdiriisikas ja liiv-kampernarmik (Bankera fuligineoalba), kergitab ka hundiseenik maast vlja kasvades oma kbaral les samblikke, sammalt, maha langenud okkaid ja muud metsavaret. Erinevalt esimese allkljel paiknevaist eoslehekestest ja teise narmastest on seene allklg peenepooriline.

Mdunud aastal esitati Euroopa Seenekaitse Komitee poolt 33 liiki kaasamiseks Euroopas erilist kaitset vajavate, ohustatud elusolendite nimestikku (nn Berni konventsiooni liikide hulka). Neist 15 on leitud ka Eestist, sealhulgas meil III kaitsekategooriasse arvatud hall hundiseenik, mis Kesk- ja Ida-Euroopa maades on liharuldane vi puudub hoopiski. Samas on meil ainult nelja leiukohaga ja seetttu teise kaitsekategooriasse kuuluv must hundiseenik (B. leucomelaena) sellest nimistust vlja jnud. Meil kuuluvad riikliku kaitse alla helt poolt Eestis ja naabermaades vga haruldased ning seetttu hvimisohus seeneliigid. Teiselt poolt kaitseme liike, mis siin ehk liharuldased polegi, kuid mis vrivad seda liigi ldlevilat ja koguohustatust silmas pidades. Seenekaitse Eestis on ks osa inimese loodusega suhtlemise kultuurist, mis ei saa piirduda ainult oma uetagusega. Selle heks positiivseks niteks on ka suhtumine kadakatarjakusse meil tervelt paarikmne leiukohaga liik on kaitse all, sest mne ksiku erandiga asuvad kik selle maailmas erakordselt haruldase liigi kasvupaigad Eestis (vt Loodus 2002 nr 5, lk 9).



Erast Parmasto, Seenevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet