4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sstev eluviis
Veega peldik raiskab kige rohkem

Tuttav Vormsilt rkis loo, kuidas hdaga hdasse jnud untsantsakas sitis saarelt praamiga mandrile, et sadamas veega tsees asjad ra ajada. Looduse kutse olnud kll valus, aga organism ei andnud oma ktte, mis sa tahad ra teha! Asjaline polnud harjunud istuma mustendava augu kohal, polnud harjunud, et see, mis ihust tuleb, enne potsatust ehk mitu meetrit kukub.

Klosett, kus hda jreldusele saab vee peale tmmata, oli sellele inimesele nii harjumusprane, et muu vimalus oma intiimset toimingut talitada ei tulnud kne allagi. Nnda suur on harjumuse jud.

Veepeldik sndis mni plvkond tagasi. Ometi kukub peldiku spetsiaalse maja, kus vanast leivast vabanetakse laialdane kasutuselevtt vabariigi snniaastasse. Kergendustuba, kus tekitatud mustus veega torustikku suunatakse, on veel hilisem nhtus.

See on ikka ks suur totrus sita allaloputamiseks joogivett kasutada, resmeerib keskkonnaspetsialist Aleksei Lotman naabrimehega peetud kimlateemalist keskustelu.

Samas vaevalt suurlinnade korrusmajades fekaalidest muud moodi kui vesikanalisatsiooni vahendusel viisakalt ja hgieeniliselt lahti saab. Kuid relinnade eramutesse annab keskkonnasbralikke kuivkimlaid kavandada kll. Peldik on tegelikult imelihtne.


Kepp ja labidas.
Hdaprase, aga sna keskkonnasbraliku peldiku saab teaduprast valmistada labida ja kahe kepiga. Labidaga kaevad augu, kuhu ptsike poetada, he kepi ld augu ette psti, et sellest kkitades kinni hoida, teisega ajad hunte eemale... vana nali, vabandust. Aga umbes niimoodi on niteks erinevates armeedes keha kergendatud sajandeid. Sest pole ju vaja, et lisaks vljastpoolt rndavale vaenlasele elementaarse hgieeni eiramise tulemusel ka sduri sisikonnas sjaks lheb.

Teine laialdasema peldikupruugi algaastail kasutatud hdavariant on: auk vi madalam kraavike maasse, lauad, mille peale jalgadega astuda, le lohukese/kaeviku ja valmis. Vi siis kartulivaka phjast paar lauda vlja, vakk kummuli augu kohale keerata ning kkitamisvaev langeb ra. Vra pilgu eest peitu tahtjad vivad arhitektuurilis-hgieenilisele imele ka niteks levihkudest seinad mber konstrueerida, katus pole sellise likega asutuse juures peaasi.
Ninakirtsutajale tuletame meelde, et eespoolkirjeldatud liprimitiivne peldikumood oli Eestis laialt pruugis veel eelmise sajandi kahekmnendail ehk siis vhem kui sada aastat tagasi.


Kuivkimla kolm tala.
Traditsioonilise (vli)peldiku, mis neb tavaliselt vlja nagu vike ebaproportsionaalselt pstloodi venitatud majake, sdamekujuline aknaava ukse sisse ligatud, teeb korralikuks vljakigukohaks kolm asja.

Esiteks on vaja hdamajakese keldrisse ehk lampkasti ventilatsiooni. Teisisnu kik see lehk, mis vljaheidetest kerkib, peab lampkastist vljuma mnest muust avast, kui see, mille kaudu ta lampkasti satub. Ehk siis vike korsten tuleb tuluks.

Teiseks on kasulik kehast irdunud ptsikesele nutikas jrele visata niteks khvlitis kaks-kolm turvast vi saepuru. Selle viimase kohta kivad veel jutud, et eelistada tuleks lehtpuusaepuru, asja ajab aga ra ka vaigusem okaspuuhekseldis.

Kui ksil tsisem kompostitegemine, vib peldiku ehitada/osta ka sellise, et paksem ja vedelam produkt juba eos lahutatud saavad. Soomemaal on taolised kimlapotid juba laiemalt levinud, ainus nnetus on selles, et esmakasutaja vajab phjalikku instruktsiooni, mis hda millises etapis missuguse kangikese peale vajutada et mitte kike segi ajada. Vljaheidete voolavama osa on vimalik ka juba lampkastis muust mest lahutada ja niteks spetsiaalsesse kanistrisse suunata. See eeldab, et peldikul on mitmekorruseline lampkast millest vlja nrguv osa allpool eraldi sektsiooni koguneb. Arvestama peab, et vedelakogumise pulle peab asuma allpool kui paksu kuhjamise kast.

Kolmandaks on mistlik ajapikku auku kogunenud kraamiga mis on turba-saepuruga viksilt kogutud, mletate, jah midagi mistlikku ette vtta ehk siis kompostida. Kui paksu segumasinalaadses agregaadis sageli segada, pudrule bioaktivaatoreid ja vihmausse lisada, saab viisakalt ladustatud kraami ktte juba mne ndalaga. Kui taoliseks kiirmenetluseks pole vahendeid ega vajadust, siis tavapraselt menetledes saab kehast kadunud hunnik pllukpseks mne aastaga, mittehaisvaks produktiks aga juba paari kuuga. Kui vedelat eraldi koguda, siis tema pH-taseme taandumiseks ja bakterisisalduse vhendamiseks kulub aastakest pool.
Kuidas majapidamises kompostimist kige nutikamalt korraldada (no niteks, mis temperatuuril kobrutades mittevajalikest bakteritest lahti saada ja millise nipiga see temperatuur hunniku keskele organiseerida), on tegelikult hoopis teine ja palju pikem operett. Igatahes on hea toitainerikka vetisega kas vi marjapsaid-viljapuid vrtustada. Aiaga tavamajapidamises leiab heale vetisele ikka rakenduse.

Rohelise mttelaadi jutlustajal Peep Tobrelutsul on vrt idee vlja kia ka turismitaludele, mille hektarite peale tuhandetest klastajatest ladustunud vetis lihtsalt ei mahu.
Kompostitud vljaheited viks paari aasta prast nendele samadele turistidele maha ma et nad saaksid viia linna oma lilledele vetist.


Tuhat vimalust kui on nutti.
Vilunud mtleja leiab vaevata mriaadi ideid, mismoodi oma majapidamise juurde omanoline ja mugav peldik psti raiuda. Rahakas vib soetada ka valmisvariandi. Kokkupandava peldiku saab ka poest. Niteks suurt lego meenutava laudadest kokkulaotava kimla. Vi ufosiduki ngu poti, mis produkti justkui iseenesest vetiseks teeb (aga mille kasutamine vajab spetsiaalset vljapet). Tsi, jah, raha tuleb selle rmu eest vlja kia pruugitud auto jagu. Aga mis asi see odav on!

Kikvimalikke kasulikke ja asjakohaseid nippe, kas vi seda, et istudes sremarjade taha jv sein on mttekas seestpoolt kilega le la, kuidas kuivkimlapotti paigaldada ja mismoodi lhna lukustada, saab ammutada teiste peldikuehitajate kest. Mnda vajalikku teadmist pole vaja ksidagi. Need tulevad ise. Niteks tde, et tavaprase lampkastiga peldikus tasub pikemat ritva keulatuses hoida. Mitte huntide trjumiseks, kus seal smajas see susi! Aga: paksul on talvel komme mge moodustada nagu kuhjuvad tetrises isekujulised klotsid ksteise otsa, kui sa pole nobe neid ruumihoidlikult ra paigutama. Ja vaat selle me silumiseks on kaigas oi kui hea. Muideks, mge ei teki ja kaikavajadus kaob, kui vljaheite vahele turvast riputada.

Keskkonnahoidlik kodanik tstab aga valju kisa uuseramurajoonide planeerimist jlgides ja kib omavalitsusele kraesse nagu parm kuumal suvepeval: aga kki teeme siia linnaosa, kust juhime minema vaid halli vee, muu mustuse kompostime!



Rainer Kerge, SL htuleht
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet