4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
hiselu saladus peitub geenides

Scanpix
Kui sipelgad tulevad klla, ei hakka majaperemees ilmtingimata nnest lakke hppama. Kui sa ei juhtu olema leheti, siis pole selle vikese, visa ja eduka putuka klaskigust just palju rmu. Midagi ta ikka alla heidab, puruks nrib ja ra tassib.
Kuid sjas sipelga vastu pole lootust viigist enamat vlja pressida. Sipelgad on askeldanud maamunal vhemalt 120 miljonit aastat. Nad on le elanud dinosaurused ja kukkurhundid. Ning elavad kllap le ka euroopa naaritsa ja eurooplase enesegi. Ega siis muidu poleks neid iga inimese kohta vhemalt miljon tkki. Sipelgad on sama kaalukad kui inimkond. Sna otseses mttes.



Aias kigub vaikses suvetuules ks edumeelne kasteheina krreke. Sirgunud kas uudishimust vi lihtsalt juhusest teistest pikemaks, on krreke nd jnud silma sipelgale. Vike must visa putukas rhib krre tipu poole kui Eesti alpinist Everestile. Lendab kohale linavstrik, maabub kasteheina krvale. Vaatab veidi ringi, tuseb siis pstloodis hku kui ameerika helikopter ja jb kasteheina kohale seisma. Napsab siis suhu sse vi teise, ja linud ta ongi. Vaid kastehein vabiseb veidi linavstriku tiivapuudutusest. Sipelgat lind ei ninud. Sipelgas jtkab oma rhkimist, nagu poleks juhtunud midagi.

Ega tema jaoks juhtunudki. Vib-olla on ta sattunud siia tuule tiivul ja otsib nd kodu. Vib-olla aga heideti ta pesast ja nd tuleb tegutseda ksi. Mis on he sipelga jaoks ilmvimatu lesanne. Sipelgas vib tsta les maja, kui inimene tstab palgi. Sipelgas vib ehitada les linna, kui inimene ehitab maja. Ja sipelgas vib olla kas ratu kui elevant vi peenike kui jnes kuid inimene on ikka enam-vhem sama suur, olgu ta siis Taavet vi Koljat. Jah, sipelgas vib paljutki, kuid hte ta ometi ei suuda elada ksinda.

Sipelga vitlus kasteheinakrrega ti meelde lapsena loetud raamatu sipelgas Ferdast:
Nende hvardavate okaste vahel trgis edasi ltsutav sipelgas. Ta tttas srase rutuga oksi mda les, nagu oleks keegi teda taga ajanud. Sipelgas oli leni must, ainult kaelas oli tal punane valgete tppidega rtt. rge puutuge mind! Kss! prkis ta okstega. Te nete ju, et mul on vga kiire! Ma ruttan sinna, les tippu. Pean, kullakesed, vaatama, kus mu pesa on. Ma eksisin tna ra. Olen priselt, priselt eksinud.



Ondřej Sekora raamat Sipelgad ei alistu
annab vrvika pildi sipelgate hiskonna tegemistest. Kuid see ei vasta hele ksimusele. Miks sipelgad ei alistu? Miks nad elavad koos ja kuidas on see vimalik, et suurem osa sipelgatest tsipelgad teenivad pisemat osa sipelgatest emasid ja isasid?


Sipelga ainus viis maailmas toime tulla on teha kike karjakaupa. Sipelgahiskonnas slmuvad sellised sidemed ja vrgustikud, mida inimhiskond isegi mitte veebivrgu abil les pole ehitanud. Sipelgas vib olla suur vi vike, viljakas vi viljatu, ema vi isa. Nii nagu ka inimene. Kuid sipelga puhul sltub tema koht hiskonnas mitte ainult geenidest, vaid ka keskkonnast. Ja vahel just eelkige keskkonnast.

Kuid ikkagi miks sipelgad ei alistu ja miks nad toimivad heskoos? Vastus peitub geenides. See vastus vib tunduda triviaalne ja ehk ka liiga moodne ndisajal, mil isegi tnavale nina nuuskamist geenidega igustatakse. Kuid sipelgate puhul on geenivastus sna loomulik. Vhemasti kui vtta asja nnda, nagu kirjeldas seda Richard Dawkins oma 30 aastat tagasi laineid lnud raamatus Isekas geen. Raamatus, kus Dawkins nitas, et elu toimimist saab mista ka nnda, kui arvata, et kike seda thja td ja vaimu nrimist suunab hoopis geen sedamoodi, et tema, see isekas geen ise, saaks reisida plvest plve, ajastust ajastusse, igavikuni vlja. Nii meie kui sipelgad, nii karud kui prussakad kik on tegelikult oma isekate geenide meelevallas.

Aga olgu. Tsipelgad, needsamad, keda te tavaliselt pesal ja selle lheduses askeldamas nete vi kes llatava otsekohesusega teie pksi ronivad, on omavahel rohkem sugulased, kui nad on sugulased omaenda emaga. Ja mis veel veidram, ema poolt vaadates on tema pojad talle geneetiliselt kaugemad, kui on ema oma poegadele nende poolt vaadates. ige hull lugu kll aga see on umbes nnda, et kui vaatate Tartu poolt, siis on Tallinn lhemal, kui Tallinna poolt vaadates on Tartu. Mida ju igaks omaenda kogemusest vib vhemal vi enamal mral kinnitada.


Sipelgad on veidrad.
Neil on steriilsed tlised, kes on jaotatud eri kastidesse, hiskonnakihtidesse. Sdurid, keskmise suurusega tlised, vikesed tlised. Igal tlisel on geenid, mis vimaldanuks tal sattuda mis tahes kasti. Eri geenikogumid llituvad sisse eri kasvatustingimuste korral. Muutes kasvatamise tingimusi, reguleerib koloonia eri kastide vahelist tasakaalu.
Sipelgad on vastuolulised. helt poolt on nad sjakad, nii sjakad kui ei keegi teine loomariigis. Nad vitlevad meeleheitlikult mne teise sipelgahiskonnaga, nad rvivad orje ja panevad need siis enda kasuks tle. Teisalt on nad rmiselt vastutulelikud. Nende pesas vib elada kmneid eri liiki putukaid. Ning neil on hiskondlik kht, millest kaassipelgatele toidu jagamine on pigem igapevane hiskatla pidamine kui phapevane hdaabiteenistus.

Asi algab sellest, kuidas sipelgas ilmale tuleb. Sipelgakoloonia sotsiaalse ilme mrab ra emade arv selles. Mis vib olla ksainus, aga vib olla ka mnisada. Piirdume lihtsamaga, heainsa emaga. Siis prinevad kik sipelgahiskonna liikmed hest ja samast emast. Emasipelga viljastamata munarakkudest tulevad isasipelgad, kellel on vaid ks komplekt geene. Need prinevad ainult emalt. Nii et isane sipelgas on ilma isata.

Emased sipelgad tulevad viljastatud munadest. Nii et isad neil on. Kuid sltuvalt sellest, kuidas mune hooldatakse, vib neist kooruda kas viljakas emasipelgas vi viljatu tsipelgas. Keda tuleb vrratult enam kui isa- ja emasipelgaid.

Isane sipelgas viljastab emase vaid kord, edasine toimub juba spermavaru peal.
Niisiis, tsipelgatel on kigil ks isa nnda on nad identsed kaksikud vi siis teisiti eldes kloonid. Kui tsipelgal on ks geen A, vib ta selle olla saanud kas emalt vi isalt. Kui ta sai selle emalt, siis 50-protsendilise tenosusega jagab ta seda geeni oma ega. Kui ta aga sai selle geeni isalt, on el seesama geen igal juhul. Nnda pole dede omavaheline geneetiline kaugus mitte , nagu tavalistel kahesoolistel loomadel, vaid . ed on omavahel suuremad sugulased kui ed ja ema omavahel, kes on sugulased vaid vrra.

Kik poja geenid on ka emal. Kuid pojal on vaid pooled ema geenidest. Seega on ema poja jaoks kaks korda suurem sugulane, kui poeg ema jaoks.



Kes siis ikkagi dikteerib, mis pesas juhtub?
Kas on see emasipelgas, keda tsipelgad justkui pevad ja d lbi ustavalt teenivad? Tuleb vlja, et olukorda hoiavad oma ktes hoopis need viimased. Et ema teeks, mida vaja toodaks vimalikult palju tsipelgatele geneetiliselt vimalikult sarnasemaid sipelgaid. Nemad dikteerivad, et isaseid ja emaseid sipelgaid ei snniks mitte vrdselt, nagu tavalistel loomadel, vaid suhtes 3 he vastu ikka emaste, viljatute emaste kasuks. Kogu see melu seal pesakuhjas, kus elab sama palju kuklasi kui maamunal eestlasi, kib selle nimel, et levitada tsipelgate geene.

Ta on tkas nagu sipelgas. Sebib siin nagu sipelgas. Nii teldakse vahel inimeste seas. Kuid sipelgale on tkus ja sebimine vaid viis hoida ema sigimist ohjes.

Sipelgad ei mngi. Mned looduseuurijad on sipelgate kitumises mngulusti siiski ninud. Henry Walter Bates kirjeldas 19. sajandil, kuidas metsa all pikeselises nurgakeses haaras sipelgaid htkki laiskusehoog. Mned kndisid aeglaselt ringi, teised puhastasid oma tundlaid, kuid nad puhastasid ka ksteist. Sipelgad sirutasid oma he esijala ette, et ks vi mitu kaaslast saaksid seda harjata ja pesta, kirjutab Bates. Oma 1990. aastal ilmunud raamatus lkkavad aga Bert Hlldobler ja Edward O. Wilson sellised vited mber. Maadlevad sipelgad ei mngi, vaid vitlevad tsiselt. Kui inimesed mtlevad loomadega mngimisest, meldakse enamasti kassi vi koera peale, kirjutavad Jeffrey Moussaieff Masson ja Susan McCarthy oma raamatus Kui elevandid nutavad. Sipelga mngimist on raske ette kujutada, kuid ei ole phjust arvata, et sipelgad ei viks ksteisega mngida.
Jtame selle oletuse hku. Kindel on ks. Sipelgate hiskonda saab mista suguluse kaudu. Koloonia elu juhivad vhemal vi rohkemal mral sugulussidemed. Tsipelgas on see, mida ta sb. Ja tsipelga e srk on tsipelga ihule kige lhemal.

Sipelgad ja teised hiselulised loomad.
Sipelgad, mesilased, herilased ja termiidid on looduses ainsad olevused, kes suudavad elada ja tegutseda vaid hulgakaupa koos. Sestap tuntakse neid kui hiselulisi ehk sotsiaalseid putukaid.

Neist esimesed kolm on rajanud oma edu enam-vhem samadele alustele. Termiidid kll meenutavad sipelgaid kehakujult, ent nad on leni valged. Termiidid pole siiski sipelga sugulased, neile lhem loom on prussakas.
Ka imetajatel on oma hiseluline liik see on Aafrikas Keenias ja Somaalias elav paljastuhnur. Nende hiskond koosneb kuni 80 loomast, ema on ksainus, osa loomadest aga ei tee muud, kui sb ja magab. Arvatakse, et neid loomi kasutatakse toiduaamina. Kui hda kes, saab sa nende rammusaid vljaheiteid.
Sipelgas on ldnimi. Sipelglased on isendite poolest kige arvukam putukate sugukond. Neid on praeguseks teada vhemalt 11 000 liiki.

Sipelgaid elab Maal iga inimese kohta vhemalt miljon tkki.
Eesti metsades kuhilaid ehitavad sipelgad on kuklased. Neid on 7 liiki. Meil elab veel pinnases, taimedes ja muudes vimalikes ja vimatutes paikades niteks murelasi, rautsikuid, tulnukatest on tuntud vaaraosipelgas.

Pesas elab kuklasi sama palju, kui on eestlasi kokku.

Sipelga tundlal on keerd, mida pole helgi teisel putukal.

Sipelgate edu on ahvatlenud paljusid putukaid vlja ngema nagu sipelgad.
Merevaigust on leitud 40 miljoni aasta taguseid Euroopas elanud sipelgaid.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet