4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Loomaaia pashad elavad alpinaariumis

Vanal territooriumil kiirustasid inimesed kitsedest mda: igav! Lhme parem kiskjate juurde! jutustab nooruke loomaaia giid Aleksander. Uues alpinaariumis hatakse teise tooniga: siin on kitsed!

Aprilli lpus avatud ligi 7-hektarilises alpinaariumis on sralistel vrreldes vana territooriumiga vrratud tingimused. Kitsa aediku asemel laiub maastik knklik, puudeta ja kiviklibune, nagu alpiinse vndi loomad harjunud on. Loomadel on, kuhu ronida vi jalutada. Vanasti ebahuvitavana tundunud kitslased nivad kki fantastilised: nd mrkad, kui erinevad nad kik on. Lhikesi jmedaid llesarvi kandvad lakklambad ja suure laevakruvi taoliste sarvedega keerdsarvkitsed, teisal jlle habekitsed, kelle kohev luahabe on nagu juluvanal, ainult halli vrvi.

Kui isane Tshehh kiviklibuse knka otsa ronib ja oma keerdsarved taevasse suunab, poseerides igasse ilmakaarde, on uhke pilt kll. Igal hommikul ronib President knkale, nitab sarvi, et vaadake, ma olen elus, nitab karjale ja vimalikele konkurentidele, et ma olen olemas, mina olen ka tna juht ja kik, selgitab Aleksander looma kitumist.

Kitsede elu klaasseina taga. Tna on tuuline ilm, hea on istuda klaasseina ees pingil ja imetleda vaid meetri kaugusel kevadel sndinud kitsekesi. ks bmbi ronib jalgupidi toiduknasse, teine ritab teda sealt vlja puksida. Aga juba hilja esimene bmbi teeb otse toidumolli oma hda! Sa prsas! Vana habemega isane lamab aga rahulikult sagina keskel, ei tee teist ngugi. Ega kitslased vaata, kuhu nad mustust teevad, naerab Aleksander. Neil kskik. Vot laama teeb alati hte kohta, on viisakas. Aga kitsede metsaphkleid shokolaadis vib leida ka toidu hulgast.

Astin vimas dagestani tuur kigutab oma meetripikkusi sarvi siinsamas klaasseina taga. Kui paks see klaas on, mtlen. Siin ei juhtu midagi ilma presidentide loata, julgustab Aleksander. Nad valitsevad karja. Isegi kui keegi karjast mngib millegagi mni puutkk on aedikus siis juht tuleb ja viib selle igesse kohta, kus see tema arust peab olema, seletab Aleksander. Isased oma judu loomaaias nitama ei hakka pole vimalik kellegagi rammu katsuda. Igas karjas on vaid ks isane, lejnud on emased vi juhtisase pojad, kommenteerib Aleksander.
Kll mitte isaste vitlust, aga sama pnevaid seiku kitslaste elust neb klaasseina taga kll: Kevadel poegis ks kits otse klaasakna ees, meenutab Aleksander. Mni klastaja pidas seda ebameeldivaks, teised olid vaimustuses.

Vga tore, kui snnib emane.

Kui inimeste maailmas kipub poja snd perre oodatud sndmus olemas, siis loomaaias on vastupidi. Loomaaias eldakse nii, et tore, kui snnib isane, aga vga tore, kui snnib emane, rgib Aleksander. Miks? Emase puhul on kik selge, ta jb siia, kari suureneb. Isase puhul on keerulisem tema peab tavaliselt vahetama mne teise looma vastu muus loomaaias, karja juurde ta jda ei saa. Isased hakkavad omavahel ju rivaalitsema.

Kuna isased on ksi, paistavad nad oma mitmekmnepealise naiste-laste- karja keskel juba kaugelt silma. Suured uhked sarved, mnel lausa meeter pikad, on muidugi mista meldud teiste isastega jukatsumiseks. Siiski, sarvedel on ka muu lesanne. Sarved hoolitsevad selle eest, et loom krgelt kaljukarniisilt kukkudes viga ei saaks.

Kigil isastel kitslastel siin alpinaariumis on toredad nimed: Benjamin, Vladimir, Astin. Eristada tuleb ju paljusid, Tallinna Loomaaial on suuruselt teine mgilammaste ja kaljukitsede esindatus maailmas. Enne alpinaariumi ei paistnud lihtsalt rikkus vlja.



Alpinaariumis varjul ohustatud liigid.
Praegu alpinaariumi asustavast 11 kitslaste liigist on enamus prit Aasiast ning 9 neist kuulub ohustatud liikide nimekirja. Kunagi asustasid kaljukitsed Phja-Ameerika, Euraasia ja Phja-Aafrika suuri mgiseid alasid, tnaseks on jrel vaid saarekesed endisest levilast. Kige uhkem ja suurem aedik 5400 ruutmeetrit koos uhke mgiojaga kuulub dagestani tuurile. Looduses on tal aga ks nadimaid elupaiku ta elab sjakoldes. Dagestani tuuri puhul ei saa kindlalt keegi elda, kui palju seda liiki jrel on, rgib loomaaia loodushariduse ja avalike suhete teenistuse juhataja llar Rammul. Tuur elab Tshetsheenia, Ingushshia, Gruusia territooriumil paigas, kus teadlastel uurimisretkel kia pole just kige ohutum. Arvatakse, et seda uhket looma on ehk le kmne tuhande, sja-aastatel on arvukus langenud oma neli korda.

Praktiliselt hbumas on ka kreeta habekitse asurkond kigest 600 isendit leidub veel looduses. Ta elab ainult Kreetal ja Theodoru saarel. Suureks ohuks kitsele on turistid need toovad endaga kaasa teedeehituse, hotellid, ning kitsede elupaigad aina vhenevad, teab Aleksander. Inimene lihtsalt sb oma tegevusega plised liigid vlja.

Tagakaukaasia mgilamba olukorrast on kole rkidagi Aleksander jutustab, et seal, kus kitse looduslik elupaik on, peavad kohalikud inimesed millegiprast uhkuse asjaks oma aed ehitada kitse kolpadest. Kujutage ette, kui palju kolpasid on vaja aia tegemiseks, ei jua Aleksander inimeste ahnust ra imestada.

Alpinaariumis elab ainult ks liik, kes pole looduses ohustatud siberi kaljukits. Veel on neid jrel suhteliselt palju. Aga kauaks? ksib Aleksander. Peaaegu kik alpinaariumi kitslased kuuluvad IUCN-i ehk maailma looduskaitse liidu punasesse nimistusse.



Alpinaarium on luksus.
Alpinaarium lks loomaaiale maksma ligi 30 miljonit krooni, see on seni loomaaia projektidest kalleim. Ent uuendada tuleb veel palju. Kunagi vanadesse sjaveladudesse asustatud loomadest elavad paljud veel kitsastes tingimustes. sja vttis valitsus vastu loomaaialoomade elutingimuste nuete mruse, mis peaks garanteerima igale liigile sobiva keskkonna. Loodetavasti saavad ka kik teised loomad tulevikus lahedama elamise, nagu alpinaariumi kitsedki. Kllap aitab riik ka vastuvetud mrust ellu viia. Ikka loomade heaks.

Mis on alpinaarium?
Alpinaariumis elavad loomad, kes oma looduslikus keskkonnas mingi osa aastast veedavad alpiinses vndis. Praegu elavad loomaaia alpinaariumis ainult kitslased, ent alpiinses vndis leidub veel palju toredaid loomi: niteks ameerika ja osa aasia viiksjnesed. Eestiski armastatud koduloomad tintiljad ja vikunjad elavad Andide krgmgedes. Tallinna alpinaariumisse on plaanis elama tuua lumeleopard ja habekotkas.
Mgedes lheb iga meeter lespoole klmemaks, teatud krgusel puud enam kasvada ei saa. Erinevates mgedes algab alpiinne vnd ise krgustel. Phja pool, Alpides, hakkab see juba 2000 meetri pealt, Aafrikas Keenias aga alles 3500 meetri pealt.
Puude piirist krgemal asubki alpiinne vnd, kus laiuvad alpiniidud rohttaimede ja puhmastikega, samuti klma selge veega jrved ja soised alad. Kui talvel tuleb paks lumi, siis suuremad rohusjad rndavad allapoole, viksed loomad kas jvad talveunne (misejad) vi toituvad varudest (viiksjnesed).
Loomade vajadusi silmas pidades on alpinaariumis mnusad kiviklibused knkad kitslastele kokku kuhjatud, mille peal kasvab hre taimestik. Ka turnimisvimalused loomadele on olemas. Eriti meeldib kaljukitsedele puust puki peale hpata, mille juurde sa tuuakse.








Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet