4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Haruldusi tuleb uksest ja aknast

Tundra-sinilind
Kllap on meie lugejate hulgas ka neid, kes jlgivad psivalt linnuhuviliste arvutilisti vi kivad aeg-ajalt Tartu linnuklubi kodulehekljel http://www.zone.ee/tartu_linnuklubi/. Neile pole muidugi llatuseks, kui palju mitmesuguseid sulelisi haruldusi tnavu Eestimaal fikseeritud on.

Iseenesest on see asjade snagi loogiline kik, sest helt poolt on Eesti linnumagusaimad paigad peaaegu psivalt Soome bongarite ehk linnuliigikogujate valvsa pilgu all. Aga teisalt on meilgi tekkinud sna arvukas seltskond inimesi, kel aega, tahtmist ja vimalusi suure osa oma vabast ajast just linnuvaatlustele kulutada. Ja neil inimestel on ka jrjest korralikum vaatlustehnika. Tundus ju veel mni aeg tagasi sna veider see, et Soomes nhakse tki maad ida vi luna pool elavaid liike, kes Eesti linnustiku hulka ei kuulu. Muidugi polnud phjus selles, et need tiivulised kuidagi ringiga mber Eesti oleksid lennanud; lihtsalt nende teele ei jnud htegi valvsat binoklit ega vaatetoru.

Kuninghahk
Arvatavasti kige suurema (meedia)vastukaja on tnavustest tiivulistest eksiklalistest tekitanud Phja-Ameerika linnustikku kuuluv suur-veetallaja, kes paaril peval ennast rohketele huvilistele rahulikult Tallinna klje all Paljassaares eksponeeris. Seda, kes teab mis tuultega kodust nii kaugele kandunud tulnukat on Eestis nhtud nd kahel korral. Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots kinnitab: Tegemist on testi suurima haruldusega sel aastal.

Aga peaaegu sama suurte haruldustena nimetab Ots ka Prnumaal Laiksaares 25. mail laulnud lne-pialpoisi isaslindu ja Aardla jrvel aprilli lpus mne peva peatunud mustkael-ptti.
lisuur haruldus oli mistagi ka jaanuari lpus Kuressaarest leitud phja-tormipsu. Tuule ja ilma kes ning liigikaaslastest kaugel rngalt vintsutada saanud ookeanielanikku taheti Nigula loomade turvakodus ka elule turgutada, aga paraku heitis ta juba Saaremaal hinge.

Kajaklastest vrivad mainimist paaris kohas mrgatud kaljukajakas ja Tartu klje all kohatud habeviires; viimase puhul oli tegemist alles kolmanda vaatlusega Eestis.

Vlimuselt kllap eksootilisim on pigem mnguasja kui elusolendit meenutav mandariinvart; meile tulnud ilmselgelt kll mitte oma priskodust Aasiast, vaid mnest hoopis lhemal paiknevast linnuaiast. Teda nhti aprillis ja mais nii Lahemaal, Lnemaal kui ka Kihnus.
Samuti mais liikus valgepsk-laglede seltsis Lne-Eestis nende kaugelt haruldasem ja kllap ka pnevama vlimusega poolvend punakael-lagle. Nagu kevaditi ikka, mrgati mnda vike-laukhane; Saare- ja Lnemaal sai kirja lumihani, Matsalus vthani, taas linnuaiapgenik. Paaril korral silmati kummalise vlimusega kuninghahka.

Nii-elda vanadest tegijatest kunagi sugugi mitte nii haruldastest pliselanikest nhakse taas sagedamini madukotkaid, kelle viimasest teadaolevast pesitsemisest Eestis on mdas juba le kolme aastakmne. Prnumaal kahtlustati samuti haruldaseks jnud vaenuko pesitsemist. Enam ei llata eriti tamme-kirjurhni pesitsus.

Margus Ots loetleb lhidalt teisedki huvitavamad selle aasta vaatlused: Ristnas ja Srves mai lpul korduvalt nhtud, viimaseil aastail muidu vga haruldaseks jnud tuttloke, kolm korda kohatud kopsakas habekakk, korra oma lumivalget rd nidanud hbehaigur, silmatorkava sulekuuega vrvukesed kaelus-krbsenpp ja jgivstrik, end vaid hlitsustega reetnud vikehuik, samuti tundrakaur, hallkibu, stepi-loorkull. Omaette mrkimist vrib asjaolu, et kolmandat aastat jrjest pesitseb haruldane vike-kosulane samal kohal Veretinas. Tnavugi olid paaril pojad pesas.

Aga kik siin mainitud vaatlused on seni mitteametlikud. Selleks, et harulduse kohtamine testi tsikindla vaatlusena fikseeritud saaks, tuleb vaatlejal tita vormikohane ankeet ja saata see Eesti linnuharulduste komisjonile. Kuidas ja kuhu seda tpselt teha, saab teada ornitoloogiahingu kodulehelt http://www.eoy.ee/yhing/hk.htm. Sealt leiab ka nimekirja liikidest, kelle vaatlemise puhul tuleb ankeet tita, samuti ankeedi enda.

Mitmegi tnavuse vaatluse puhul pole komisjoni kinnituses mingit kahtlust; kindlasti kuulub nende sekka ka suurim haruldus suur-veetallaja, keda ngi, pildistas ja kirjeldas terve hulk hid linnutundjaid.

Loodetavasti ei heiduta kedagi ka see asjaolu, kui mnda vaatlust ehk kllalt phjendatuks ei peeta: vigadele osutamine aitab tulevikus thelepanelikum olla. Nii et binoklid pihku ja vaatetorud kolmjalgadele: Eesti on lihea linnuvaatlusmaa. Tnavune kevad on seda igal moel kinnitanud.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet