4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Soome rattaretk
Kuidas elad, tuhande jrve maa?, 19.-22. august 2004

Juba viiendat aastat jrjest vntab sadu ja sadu Eesti jalgrattureid Soomes. Eesmrgiks vaadata meie head naabrit seestpoolt. Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus korraldatud retked on viinud Helsingist lnde, phja ja itta. Mdunud aastal karastuti Ahvenamaa vihmas ja tormis. Nd siis vetakse ette Savo.

Meie tee viib lbi:
Imatra linn rajati 1948. aastal kolme tstusasula hendamisel. Viiekmne aasta jooksul on kolmest eri asulast kasvanud vlja modernne tstuslinn, mille tunnusmrkideks on Saima jrv, Vuoksi jgi ja hine piir Venemaaga. Linna kuulsaim vaatamisvrsus on Imatra kosk, mida on kidud imetlemas juba mitusada aastat. Linna suurim tandja on Stora Enso paberitehas, linnas asub ka Soome suurim hdroelektrijaam. Imatras on 30 000 inimest. Venemaa piirini on sdalinnast 7 km ja koos piirilinna Svetogorskiga reklaamitakse end kaksiklinnana. Imatra thtsaim kultuurisndmus on iga aasta juulikuus toimuv Imatra Big Band Festival, mis toob linnakesse kokku tippesinejaid kogu maailmast.

Imatra kosk tekkis umbes 4500 a tagasi, kui Saima veemassid murdsid Vuoksenniska juures lbi Salpaussel. Imatrakoski vimsad vood on meelitanud turiste juba rohkem kui 200 aastat ja koske nimetatakse ametlikult Soome vanimaks turismiobjektiks. Turistidevoolu algaastaks peetakse aastat 1772, mil koske saabus vaatama Katariina II koos saatjaskonnaga. 1872 ehitati le kose kisrada, et vapraimad saaksid selle letada korvis. Kaks korda on koske letatud ka kiel kies 1885 Rudolf Blond koos ttre Anthoniaga ning sada aastat hiljem, 1985, tegi seda Ladislav Kaiser. Kosk tkestati 1929. aastal, kui valmis esimene hdroelektrijaam. Tnapeval neb kose vaba voogamist ainult suviti spetsiaalsete kose-showde ajal, elamust vimendavad rahvushelilooja Jean Sibeliuse Karelia helid ja Ekku Peltome loodud valgusemng.

Imatra Valtionhotelli on Imatra kose jalamil asuv keskaegset rtlilossi meenutav juugendstiilis hoone. Luksushotelli valmimine 1903. aastal suurendas veelgi koske imetlema tulnud turistide hulka ning parimatel pevadel sitis Peterburist Imatrasse 14 rongi pevas, et krgseltskonda looduseimet vaatama tuua. Lossi ja koske mbritseb Kruunupuisto (Kroonipark), 1842. a tsaar Nikolai I algatusel rajatud Soome esimene looduskaitseala, kus on siiani silinud endisaegsed vaatepaviljonid ja suveteater.

Vuoksenniska Kolme Risti Kirik. Soome kuulsaima arhitekti ja disaineri Alvar Aalto (18981976) projekteeritud ja 195658 ehitatud kirik on linud maailma modernistliku arhitektuuri ajalukku. Vike kirik Aalto valgest perioodist on suureprane nide arhitekti oskustest kombineerida praktilisi vajadusi kunstipraste joontega. Kiriku intiimsus on saavutatud Aalto erilise materjalivalikuga. Maailma arhitektuuriajaloos on eriti leidnud ramrkimist kiriku 101 erinevat akent, ja tihti peetakse seda Aalto parimaks tks ldse. Kohalikud elanikud suhtuvad kirikusse kaheti mnedele meeldib, paljud aga pelgavad kiriku minimalistlikku stiili ja eelistaksid midagi traditsioonilisemat.

Simpele. Eestlaste jaoks vrivad ramrkimist kaks kuulsat klaelanikku, suusatajad Marja-Liisa ja Harri Kirvesniemi.


Parikkala kirik. 18131817 ehitatud puust kahe ristiga kirik, projekti autoriks riigiarhitekt Carolo Bassi.


Parikkala skulptuuripark. Parikka harrastuskunstniku Veijo Rnkkneni aastakmnete jooksul tehtud ja kogutud betoonskulptuurid, mis nd tema isiklikku aeda tidavad. Kunstnik lubab lahkelt aeda ka klastajaid.


Punkaharju
on ks Soome tuntumaid looduskauneid kohti. 7 km pikkune kitsas meseljandik eraldab ksteisest Pihlajavesi ja Puruvesi jrve. Punkaharju tekkis viimasel jajal umbes 10 000 aastat tagasi mandrij sulamisel, kui veed kandsid siia kokku liiva ja moreeni. Teadlased usuvad, et meseljandiku moodustamine kestis ligi 30 aastat. Oma nime on koht saanud arvatavasti seal kunagi elanud Punka-nimelise kala- vi metsamehe jrgi.
1803. a lbi Punkaharju reisides sattus tsaar Aleksander I paikkonna harukordsest ilust nii vaimustusse, et ta kskis meseljandiku kaitse alla vtta. Looduskaitseala moodustamiseni juti kll alles 1844. aastal, praegu on ala kaitse all Soome rahvusmaastikuna.


Soome metsamuuseum Lusto
ja metsateaduse keskus jagab teadmisi metsast, metsa thendusest ning inimese ja metsa vastastikusest mjust. Riikliku metsamuuseumina on Lusto lesandeks metsakultuuri kogumine, silitamine, uurimine ja tutvustamine. 1. juunil sai Lusto kmneaastaseks.

1988 korraldati metsamuuseumi projektide konkurss, mille vitis arhitekt Rainer Mahlamki juhitud trhm tga Lusto. Muuseum saigi endale viduprojekti nime. Lusto thendab puu aastaringi ja niiviisi smboliseerib nimi hsti kogu muuseumi tegevust, sest puu lbiligetes rgivad aastaringid ajaloost, aga elavas puus snnib igal aastal uus aastaring, nagu muuseumis uued kogud ja uued nitused. Ehitise mar vorm meenutab puutvesid ja siseruumide vndid puuringe. Arhitektide idee oli luua ruumilahendus, mis meenutaks metsa, seega mitte sirgjoonelisi ruume, vaid vormidelt, krguselt ja valgustuselt erinevaid ruume ning knulisi radasid. Seetttu on muuseumisse nd sama lihtne ra eksida, nagu metsa. Ehitis on betoonist ja kaetud kuusepuidust vooderdisega. Ka siseviimistluses on kasutatud palju erinevat puitu. Nii suure puitehitise tegemine ei olnud rangete tuletrje eeskirjade tttu vimalik, ning 15 aastat tagasi polnud puitehitised ka moes. Vahepeal on ettekirjutused muutunud ning kevadel alustatud muuseumi juurdeehitises saab puitu rohkem kasutada. Juurdeehitis toob lisaks poole rohkem nitusepinda, paranevad ka restorani- ja nupidamisteruumid. Muuseumihoone pindala on kolm tuhat ruutmeetrit, millest pool on nituste all.

Muuseumi kogudele aluse panemiseks korraldati 1992.1994. a riiklikud metsakultuuritalgud, mille kigus muuseum sai nii organisatsioonidelt kui ksikisikutelt silmapaistvaid annetusi. Praegu kuulub Lusto kogudesse umbes 8000 eset, 130 000 fotot, sadu filme ja helilinte, 10 000 raamatut.
Lusto taustaorganisatsiooniks on Soome Metsamuuseumifond, mis loodi 1988. a rohkem kui 40 metsa- ja puiduttlusettevtte poolt. Muuseumi ehitusest sai Soome 75. iseseisvusaasta juubeliprojekt ja riik toetas ehitust 33 miljoni margaga (5,5 mln eurot). Riigieelarvest kaetakse praegu umbes 40 protsenti iga-aastastest kuludest, omatuludest 30 protsenti, lejnud raha saadakse toetustena. Aasta jooksul klastab muuseumi umbes 40 000 inimest.

Lusto phinitus kannab pealkirja Metsa otsimas. Klastajaid lummab tavaliselt kige rohkem tipptehnikaga toodetud virtuaalne looduselamus Vaikuse tuba, mis valmistati Hannoveri Expo 2000 Soome paviljoni jaoks.
Lusto nitused 2004. a suvel:
Tukista muotoon vlja on pandud mootorsae abil loodud skulptuurid;
Metsn merkki tutvustab metsameeste eksliibriseid;
Sadan vuoden savotta Raimo Sallineni akvarellid Soome kirjaniku Arto Paasilinna teoste ainetel.
Muuseumi juurde kuulub ka Metsauuringute keskuse uuringute- ja puuliikide park, mis asub muuseumi peahoonest jalutuskigu kaugusel. Pargis kasvab le 125 puuliigi vi nende erivormi. Muu hulgas uuritakse pargis, kuidas klimaatiliselt Soomega sarnastelt aladelt prit puud Soome tingimustes kasvavad.


Punkaharju raudteejaama
juugendstiilis ehitatud vana hoone on praegu samuti ks metsamuuseumi osa. Sealsel nitusel rgitakse piirkonna loodusest, kultuuriajaloost ja metsauurimisest.

Retretti kunstikeskus. 34 km kaugusel Savonlinnast asub ks Skandinaaviamaade suuremaid kunstikeskusi Retretti, kus nitusepinda kokku le viie tuhande ruutmeetri. Pooled nitusesaalidest ja suur kontserdisaal asuvad maa all kaljudesse lhatud koobastes. Retretti tuleb ladina keelest ning thendab puhkust ja rahu. Aastate jooksul on siin toimunud silmapaistvaid nitusi Rubens, Marc Chagall, Pablo Picasso, Ilja Repin, Salvador Dali. Praegu juhatab kunstikeskust eestlanna Anu Liivak.
Selle suve peanitus tutvustab Rootsi kuulsaimat kunstnikku Anders Leonard Zorni (18601920). Zorn armastas maalidel kujutada oma kodukoha Dalarna maastikke ja maarahva argielu. Eriti teatakse Zorni aga tema sensuaalsete naisaktide jrgi. Lisaks limaalidele on nitusel vljas ka kunstniku akvarelle ja graafikat.

Zorn ammutas oma graafikatde jaoks inspiratsiooni Rembrandtilt ja seetttu on teiseks phinituseks valitud just tema graafika. Rembrandt Harmensz van Rijni (16061669) peetakse heks lbi aegade thelepanuvrseimaks graafikuks. Tema rohkem kui 300 graafilist teost olid oma ajastu kohta revolutsioonilised ning inspiratsiooniallikaks nii jreltulevatele suguplvedele kui tema kaasaegsetele. Retretti nitusel on vljas 65 graafilist lehte.
Lisaks phinitustele on ka mitmeid viksemaid nitusi.

Fotograafia suured nimed LumiCollectioni rahvusvahelise ndisfotograafia kogu. Esinevad sellised tippfotograafid, nagu Henri Cartier-Bresson, David Hockney, Jacques-Henri Lartigue, Annie Leibovitz, Man Ray, Robert Mapplethorpe ja Sandy Skoglund, fotod on pildistatud 1908-1995.
Peeglite-tagune imemaa see on hisnimetus Retretti koobastesse tehtud installatsioonidele, mille autoriteks Soome ja vlismaa, sealhulgas Eesti kunstnikud Niran Baibulat, Christine Candolin, Villu Jaanisoo, Ando Keskkla ja Alexander Reichstein.
Soome disain tutvustab Soome disaini suurnimede Timo Sarpaneva ja Birger Kaipiaineni loomingut.

Eesti tippgraafika esimese kunstikeskusena Soomes tutvustab Retretti Eesti graafikute uusimaid tid.



Kerime kirik.
Savonlinnast 20 km kaugusel asuv maailma suurim puukirik ehitati 18441847, kui klaelanikud olid avastanud, et vana kirik on halvas seisukorras, liiga vike ja asub thtsatest veeteedest eemal. Seeprast otsustati ehitada uus kirik, mis sobiks paikkonna 12 000 elanikule. Legendid rgivad, et kirikuehitajatel lksid segamini tollid ja sentimeetrid ning seetttu saigi kirik nii suur, kuid kohalikud vaidlevad sellisele tagurlikule infole visalt vastu. Poolesaja meetri pikkusesse ja laiusesse kirikusse mahub kokku viis tuhat inimest. Kiriku projekteeris arhitekt Gransted. 42-meetrine kellatorn ehitati kirikuga hel ajal. Kogu kirik on ehitatud ksitsi.


Savonlinna.
Reisijuht Lonely Planet tutvustab Savonlinna kui looduslikult kaunima asukohaga linna Soomes. Haapavesi ja Pihlajavesi jrvede vahele kolmele saarele ehitatud 28 000 elanikuga linn on maailmakuulus iga aasta juulikuus toimuva ooperifestivali poolest. Siis sidab linnakesse kogu maailmast kokku le 70 000 turisti. Savonlinna sadama kaudu toimub vilgas jrvelaevade liiklus, regulaarlaevad sidavad Kuopiosse ja Lappeenranta, aga ka Retretti kunstikeskusesse ja Olavinlinna kindlusesse. Linnakese peatnava Linnankatu rde jb enamik poekesi, galeriisid ja kohvikuid. Olavinlinna kindlusele lisaks on suurimateks vaatamisvrsusteks Toomkirik (1878, arhitekt A. H. Dahlstrm) ja vike kirik (1845, arhitekt L. T. J. Visconti). Savonlinna piirkonna kaks suurt rahvusparki Kolovesi ja Linnansaari hlmavad sadu saari Saima jrvestikus ja sobivad eriti hsti idllilisteks paadimatkadeks. Saima veestik on pindalalt suurem kui Holland ja Belgia kokku, saari on seal 14 000, rannajoont 15 000 km.


Olavinlinna kindlus.
Keskaegne kindlus Kyrnsalmi saarel on ks Soome tuntumaid ehitisi, mida peetakse Skandinaaviamaade paremini silinud kindluseks. Lossi rajas 1475. a Taani rtel Erik Akselipoeg Tott, et kaitsta maad idast tulevate vaenlaste eest. Sndmusterohke ajaloo jooksul on Olavinlinna ninud palju lahinguid. Ooperihelid klasid keskaegse kindluse vlvide all esimest korda 1912. aastal ning nd on kindlus igal aastal ooperi- ja balletifestivali pealavaks.

Savonlinna maakonnamuuseum paikneb 1852. a ehitatud kunagises kroonu viljaaidas.


Riihisaare muuseumilaevad.
Riihisaari aurulaevastik on omaette vaatamisvrsus. Sellesse kuuluvad legendaarne Savonlinna, maailma viimane ehtne trvaaurulaev Mikko, aurukuunar Salama ja aurupuksiir Ahkera. Laevad on viimaseks meenutuseks 1920. aastate Saima aurulaevastiku hiilgeajast, mil sinna kuulus rohkem kui 200 aurulaeva, mis kik puitu vedasid.
Savonlinna ehitati 1904. a Saima aurulaevastiku lipulaevaks. Olles teistest laevadest palju kiirem, hakati seda kutsuma Saima kiirrongiks. Saima kige luksuslikum laev on tihti kasutusel esinduslaevana. Laev toimib aeg-ajalt ka ujuva hotellina, mida vib tellida kikjale Saima vetele.


Vilkaharju
on umbes 4 km pikkune, veekogudega ristatud meseljandik Sulkavast 5 km Imatra suunas, mis on looduslikult peaaegu sama ilus kui Punkaharju, kuid pole nii tuntud.


Sulkava.
Seda kanti tuntakse Soomes eelkige tnu sudmisvistlustele Sulkava Soudut, kuhu igal aastal juulikuus kogunevad kmned tuhanded sudmishuvilised. Eelmisel aastal oli 36. korda peetud vistlusel osalejaid 10 224.


Ruokolahti kirik.
Armas 1854. aastal ehitatud puukirik. Soomlastele tuntud eelkige rahvuskunstniku Albert Edelfelti he peateose maali Eided Roukalahti kirikumel jrgi. Maali saab nha Helsingis Soome rahvuskunstimuuseumis Ateneumis.


Savo looduse imed

Saima jrvistu rannajoonest piisab, et maakerast lbi saada. Siin on Euroopa suurim jrvistu. Kus elab ks imeloom saima hljes.

Kui kirikupaatide aeg lbi sai ja aurulaevad tulid, pidi ka kanaleid ehitama. Kige kuulsam neist on Saima kanal, mille le Venemaaga vhema vi suurema eduga lbi aegade kembeldakse.
Linnansaari on ks vheseid rahvusparke, kuhu saab vaid lbi vi le jrve. Kolovesi rahvuspark kaitseb saima hljest, sinna ei ole kindlat liiklust, ligi saab vaid tellitud paatidel. Mlemad asuvad Savonlinnast phja pool.

Saima hljes on meie viigerhlge alamliik, kes on eristunud, elades pikka aega Saima jrvistus teistest viigritest lahus. Ning praegu vljasuremisohus, kuna elupaigad kipuvad hvima.
Seitsmekilomeetrine ja kohati vaid maanteelaiune Punkaharju eraldab Saima jrvistu kaht suurt, Puruvesi- ja Pihlajavesi-nimelist jrve. Siin on elatud tuhatkond aastat. Seda peetakse heks Soome kauneimaks paigaks. Kuid Punkaharju pole mitte ainult loodusretkede, vaid ka loodusuurimise ala. Lusto metsakeskuses uuritakse, kuidas metsi hoida ja harida. Sealhulgas sedagi, kuidas ks vi teine puuliik Soomes koduneks.



Soome Turismiarenduskeskus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet