4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Marek Strandberg: Arvan teadvat parimat teed sstvasse hiskonda.

Marek Strandberg on Eestis ks vheseid inimesi, kes suudab vaevata ra phjendada, miks sstev areng on majanduslikult kige kasulikum. Idee on ju lihtne sa ei tohi tarbida rohkem, kui loodus suudab sinu tarbitavat taastoota. Muidu saab lpuks kik otsa. Vesi, muld, hk.

Seda lihtsat ideed on aga millegiprast vga raske selgeks teha inimestele, kes on harjunud looduselt vtma, mitte armuande ootama. Rohelise ilmavaatega kodanikul on tavaliselt skeptikust majandusinimesele vga raske ra phjendada, miks ta usub niteks, et iga kahe aasta tagant uut mobiili vi autot osta on kahjulik. Majanduskasv ja areng on need maagilised snad, mille peale tavarohelise hammas ei hakka. Marek Strandbergil aga hakkab.


Marek, Sinu netikljel www.metsas.ee tiksub ks iselaadne kell elanike arv kasvab, elus maismaa pind vheneb. Praegu vaatamise hetkel on suhe 6 383 106 860: 8 574 053 264 ehk le kuue miljardi elaniku kaheksa ja poole miljardi hektari kohta. Sekundiga lisandub kaks inimest, elus maismaa vheneb veerand hektarit. Kole pilt. Usud Sa siiski sstvasse arengusse?

Seda lihtsat ideed on aga millegiprast vga raske selgeks teha inimestele, kes on harjunud looduselt vtma, mitte armuande ootama. Rohelise ilmavaatega kodanikul on tavaliselt skeptikust majandusinimesele vga raske ra phjendada, miks ta usub niteks, et iga kahe aasta tagant uut mobiili vi autot osta on kahjulik. Majanduskasv ja areng on need maagilised snad, mille peale tavarohelise hammas ei hakka. Marek Strandbergil aga hakkab.



Marek, Sinu netikljel www.metsas.ee tiksub ks iselaadne kell elanike arv kasvab, elus maismaa pind vheneb. Praegu vaatamise hetkel on suhe 6 383 106 860: 8 574 053 264 ehk le kuue miljardi elaniku kaheksa ja poole miljardi hektari kohta. Sekundiga lisandub kaks inimest, elus maismaa vheneb veerand hektarit. Kole pilt. Usud Sa siiski sstvasse arengusse?
Eks ma ikka usun... Arvan isegi teadvat, milline on ka parim tee sellise hiskonnani. See on kokkuleppeliselt selgete ressursipiirangute kehtestamine kigile tegevustele. Kik peavad ra mahtuma neile antud keskkonnaruumi piiresse ja ei muud. See pole mitte tagasiminek, vaid vljakutse selleks sobilike tehnoloogiate loomiseks. Just tehnoloogilisus on see, miks ma arvan, et sellised keskkonnapiirangud, kui need rakendataks, ei lpeta mitte majandust, vaid annavad majandusele hoopis uue sisu ja thenduse.



Marek, Sul on neli last. Millises keskkonnas nad elavad 20 aasta prast?

Loodan, et vaimselt ja fsiliselt terves keskkonnas.


Erinevaid maailmalpu teooriaid on palju. Kas Sul on oma?



Ei, nneks ei ole. Maa kosmilise lpu vastu pole vist suurt miskit ette vtta. Kll aga selle vastu, et me end ise oma ebaproportsionaalselt elusat neelavate tehnoloogiatega tupikteele ei majandaks. Tehnoloogiline maailmalpp on saanud vimalikuks ikka inimeste endi mtte ja kultuuri tttu. Selle juured aga vivad olla kindlasti kaugemal kui vaid tstusajastu alguses.
Esimese aastatuhande algul levis eraklus ja phendumine vaid vaimule ning materiaalsest lahtitlemine. Paradoks on, et selle tulemusena tekkinud kloostrite struktuur muutus sajandite vltel suurimaks varade, teadmiste ja majandusliku vimu omanikuks. Phendumus formaalselt ainult vaimsele kivitas vaid laieneva keskkonnaressursside kasutuse. Kloostreist prineb ju ka teiste kultuuride vastuvaidlematu alistamise ideoloogia ristisjad. Vaadates, mis ja mille prast toimub tna Iraagis, pole nha selle mttelaadi lppu. Julgen seetttu arvata, et paljud meie tnased hdad on vaat et isegi kristlike juurtega. Maailm ja meie toimimine selles tuleb phjalikult mber melda, phendumine vaid vaimsele, mrkamata, et meie ihu olemus ja tervis on ju loodusliku loomuga.

Igal juhul on Lne kultuuris selgelt nha, et fataalse maailmalpu usk on toetatud selgetest tegevustest, mis hiskondi sinnapoole ka liigutavad, ja nii on see toimunud juba le 1500 aasta.

Nii et praegune tegevus ilma muutusteta ajaks meid hukatusele. Kuidas suhtud manipulatsioonidesse geenidega, mida arvad geenimuundatud taimede turuletulekust Eestis?

Muundkultuuride puhul peaks esmaseks ksimuseks olema ikka: Milleks neid on vaja?, mitte Kas nad on kahjulikud? Nii pole GMO-de vajalikkus sugugi nii ilmne, kui arvatakse. Peamiselt, saan aru, on nende massilisest kasutamisest huvitatud ennekike ettevtted, kes need on loonud. Muundkultuur on kui arvutiprogramm, mille loojate esmaseks majandushuviks on ju neid vimalikult monopoolselt ma. Arvutitarkvara thendus ja vajalikkus on sageli ju enam kui ilmne t- ja kommunikatsioonivime kasv on senisega vrreldes enneolematu. Milles on aga GMO-de kasutuse enneolematu thendus. Jah, rgitakse, et nende abil olla vimalik niteks Kagu-Aasias tekkinud A-vitamiini defitsiiti korvata, kui kasutada massiliselt nn Kuldset Riisi. Samas pole ju riisikasvatuse valdavaks muutumine ja sellega kaasnenud vitamiinipuudus phjustatud muust kui kaubanduse leilmastumisest. Just riisinudluse valdavuse tttu on lpetatud ju muude ning toitumistasakaalu tagavate sdavate taimede kasvatamine. Kas sellist majanduspoliitilist probleemi saab tepoolest siis lahendada uute taimeliinide loomisega? Ilmselt mitte.

Majanduses tuleb ju lhtuda turureeglitest ja neid thele panna:

2000. aastal vhenes maailmas Bt-maisi (vastavat bakteritoksiini snteesivaks petatud maisi) kasvupind 25%. Suurim USA lastetoidutootja Unilever teatas 1999. aastal, et muudab oma tootmise GMO vabaks, USA maisi eksport Euroopasse aastail 19971998 vhenes 23 korda. Kas on siis nii, et kui turg ei knele meeldivaid snumeid, on tarbijad rumalad ning rohelised levitavad vaid phjendamatuid hirmujutte?

Teaduslikult on muundkultuuride loomine ja nendega katsetamine meie tunnetust avardav, kuid see ei thenda, et iga esimesel pilgul huvipakkuvana tunduv muundkultuur peaks koheselt ka masskasutusse judma.



Kuid keskkonnaminister andis siiski oma nusoleku turustada GMO-sid Euroopa Liidus. Kelle huvisid ta kaitses?


Seda tuleb ikka Villu Reiljanilt ksida. Avalikult on ta mitmeid kordi maininud, et tema usaldab teadlaste arvamust. Eks teadlasigi ole erinevaid... aga siiski on see ksimus ministrile endale.


Sa oled lpetanud cum laude keemia-fsikateaduskonna T-s. Praegu osaled nanotehnoloogia materjalide loomisel Tehnikalikoolis ja Tartu likoolis. Mis neid kahte ala hendab?


Nanotehnoloogia ju polegi muud kui molekulide mdus ja tasandil korrastatud materjalide loomine. Selliste materjalide ja seadmete, mille omadused erinevad senituntuist. Eks teaduste nimetamine olegi ju kaasajal muutunud, ning see, mida varem nimetati keemiaks ja fsikaks, on teatud valdkonnas muutunud nende piiriteaduseks.


Kas mnda teie loodud materjali ka kusagil kasutatakse?


Veel mitte, aga arvatavalt hakatakse: kergetes elektrikttekehades, mida pannakse riiete sisse, ning arvatavalt ka katalsaatorites, mida saab kasutada niteks ktuselementides. Ise loodame ka neid materjale kasutades valmis saada elektrivoolul ttava tehislihase.



Sinu hiskondlik tegevuspld on lai oled ELF-i nukogu esimees, ttad mitmes likoolis. Mitu tundi pevas kulutad vljaspool koduseinu?


Paraku enamuse rkveloleku tundidest, testi.


Mis laeb Sind energiaga?


Pike, nagu kiki teisigi olendeid Maal.


Marek Strandberg on vlja arvutanud, mis juhtub sekundi jooksul Eesti keskkonna slmpunktides

MAA

Tekib 800 g mulda

Hvib 4.4 kg mulda
(intensiivse pllumajanduse tttu)

METS

Hvib 1 m2 mnnimetsa

(see on juba kasvu ja raie vahe)

Hvib 5 m2 kuusemetsa

Lisandub 1 m2 haavikuid ja lepavsa

MAAVARAD

Kaevandatakse 333 kg plevkivi

Kaevandustest punbatakse vlja 5,5 tonni magevett (see on saastatud sulfaatidega ega klba enam juua ega tstuseski kasutamiseks)

Kogu energiatstuses kasutatakse ra 35 t magevett
Eesti elanikud kasutavad olmes 1,2 tonni magevett

(Kirde-Eestis on phjavee kasutamise kiirus paiguti suurem kui selle tekke kiirus)



RAHA

Eesti Energia teenib 18 kr kasumit

Eesti Plevkivi teenib 8 kr kasumit


Rahuliku inimese sda lb 1 korra


Marek, kuidas Sa seda arvutasid?


Eks see ole avaldatud statistikast lihtsa jagamistehtega saadud. Alati on petlik nidata inimestele toimuvat nendele arusaadavas ajaskaalas. Selleks vib olla niteks ks sdamelk.

Allikas: www.metsas.ee
(Sekund Eestis)


Marek Strandbergil ilutseb srgil alternatiivne eurolipp, mille kavandas Hollandi arhitekt Rem Koolhaas . Mne aasta eest olla Romano Prodi ise palunud tal lipp kavandada. Tegelikult on see pris hea lipp. Nagu kokku lepitud, on lippudel ikka hetaolised proportsioonid. Triipkoodina kujutatud rahvusvrvide ribade lisandumisel peavad lejnud koomale tmbama. Teistega arvestama ning vimalusi silmas pidama, selgitab Strandberg, kes juunis kandideeris EL-i parlamenti. heksas koht ti teadmise, et rohelisel maailmavaatel on Eestis kandepinda.





hurist ja Kyoto protokollist


Mletate, kuidas luuletaja Ludvig Sander hkas vanale Vestmannile: hk, papa, ei maksa ju midagi! Nd on aga hummisest saamas miljonite ri. Kik algab sellest, et inimesed saastavad atmosfri liialt ssihappegaasidega (ja muude gaasidega), teadlased peavad seda aga palju peavalu tekitanud kliimamuutuste kiirendajaks. Et saastet piirata, on vastu vetud Kyoto protokoll, mis mrab vastavale riigile saastehulga, millest rohkem ta mrkgaase tekitada ei tohi. Iseenesest ilus, ent asjal on konks kljes: kui niteks Eesti saastab vhem, kui lubatud mis on ju igati tore tohib ta oma saastekvooti edasi ma riigile, kes tahab rohkem saastata, kui talle lubatud. ri ongi sndinud, miljonid liiguvad kest ktte.



Marek Strandberg, kas on ilus, et saastekvoodiga kaubeldakse?


Mnes mttes on ju esmane idee igati arukas piirata kasvuhoonegaaside emissiooni ja nende liigselt tekitajaid koormata krgete maksudega. Arukana tundub ka lhte-eeldus, et riigid lepivad kokku, millises ulatuses fossiilse ktuse saastekvoote aasta-aastalt vhendatakse. Ja neid, kes oma ettenhtud kvooti ra ei kuluta, premeeritaks igusega oma kvooti suurematele saastajatele maha ma. Tnases Eestiski rakendatud praktikas neb asi vlja nii, et suurima saastekvoodi omanik on suurim saastaja Eesti Energia. Eestis on htekokku kasvuhoonegaaside (KHG) kvoodikaubandusse kaasatud umbes 40 ettevtet.

See oli ette teada, et selline kvoodikaubandus tuleb. Eesti Energia andis valitsusele kavalalt teada, et nende KHG emissioon oli 2003. aastal tervelt viiendiku vrra suurem kui 2002. aastal.


See thendab, et Eesti Energia tles end olevat 20 protsenti suurem saastaja kui aasta varem. Eesti Energia ritas end nidata suurema saastajana. Misprast?


Nimelt mratakse viimaste aastate keskmistest nn referentsnumber ehk palju saastata lubatakse. Hiljem saab sellest numbrist parematena paista. Mida vhem mratud keskmisest puudu jb, seda rohkem kvooti on vimalik maha ma.


Et kui number on praegu suurem, siis vib hiljem edasi saastata tegelikul tasemel, samas kvoodilejgiga kasu teenida?


Eesti Energia kiline saastekasv 20% vrra polegi arvatavalt muust kui rahasaamissoovist tingitud, seetttu nidati end 2003. aastal suurema saastajana. Sellist saastamise kk-kasvu on raske phjendada selle taustal, et vastavalt statistikaameti andmetele on plevkivi kaevandamise kasv viimastel aastatel jnud 23% vahele, ning pange thele: Eesti Energia on teavitanud pidevatest investeeringutest sstvamatesse tehnoloogiatesse ning phjendanud sellega hinnatusu. Mis on selle arvatava vikese hdavale majanduslik thendus? Ei muud, kui et saadakse ca 150 miljoni kroonist lisatulu iga-aastaselt. Ilma erilise kohustuseta saadud raha niteks sstlikematesse tehnoloogiatesse investeerida.



Intervjueeris: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet