Brüsselis korraldatud laste linnufotode võistlusel meeldis züriionudele enim eesti poisi Madis Tuule (15) pilt kuldnokast. Eriti kiideti, et pilt pole niisama linnuportree, vaid kuldnokk on tabatud hetkel, kui ta oma poegadele süüa viib – linnul on nokk täis putukaid. Ja lausa mitmeid, loe või üle. Taoline pilt on juba kõrgem tase.

Trikk on selles, et foto on tabatud Madise koduaias. “Elan Viimsis, seal on meil maja juures kuldnokal pesakast. Iga päev nägin teda ringi lendamas, teadsin kohta, kus ta tihti pirnipuul peatus. Seadsin siis aparaadi valmis,” jutustab Madis. Ka statiivi läks vaja ja neljasajast objektiivi, et foto kätte jahtida.
Tavalisel poisil ei vedele statiiv ja hea fotokas objektiividega kodus. Madis pole päris tavaline poiss. Madis on fotograafi poeg. Isa Toomas Tuulel õnnestus tänavu näiteks Vereta Jahil sokku tagaajavaid hunte tabada. Üliharuldased kaadrid muide.

Ent isa kirg pole poisile veel täiega nakkunud: “Niisama hobi korras pildistan,” mõmiseb Madis küsimuse peale, et kas täiskasvanuna tahab leiba teenida fotograafina. Mis te minust ootate, huvitavat on ju maailmas veel palju, eriti kui oled 15-aastane ja pea alles hakkab kõiki võimalusi aduma. Madist huvitab, kuidas aparaadid töötavad. Poiste värk, tehnika, arvutid... pildistamine toimub tal nagu muuseas, objektiivi sättimine on peres ju loomulik tegevus. Koos nooremate vendadega (lisaks Madisele on peres VEEL kaks fotograafi poega, Tõnis ja Joonas) on kambakesi võidetud kümmekond auhinda erinevatel fotovõistlustel. Tase.

Aga kui ikka hunnik häid kaameraid toanurgas vedeleb, siis ikka kisub klõpsu tegema. Või kui isa kutsub kaasa rappa pildistama ja isa ise on nõus “transat” tegema ehk siis rasket fotovarustust tassima. Nõnda sündis näiteks Madise foto puhvis põskedega konnast. Tolkuse rabas, varahommikul.

Brüsselis olid eesti poiste pildid teiste omast mitu korda üle. “Meie pere kuuest võistlusele saadetud pildist pääses viis finaali!” on Madise ema Maire rõõmus. Eesti taset näitab seegi, et Madise pilt sai meie Looduse Aasta Foto võistlusel natike madalama koha kui Brüsselis, tuli kolmandaks. Kas seal Kesk-Euroopas lapsed nii väga looduse pildistamisega tegelevadki? Loodust neil kah nagu vähevõitu.

Maire arvab, et eesti laste tase on hea tänu Looduse Aasta Foto võistlusele, kus ka lapsed kampa on võetud. Tavaliselt on ju fotovõistlused vaid täiskasvanutele ja noortele. “See on väga tänuväärne üritus. Ma ju näen, lastel on vaja stiimulit, võistlusmomenti. Kui tähtaeg hakkab lähenema, siis hakatakse alles pilte tegema,” muigab ta.

Ema Maire kahtleb ka, et kui Brüsselis oleks teatud, et Madise võidufoto on tehtud koduaias, poleks see pilt ehk neile nii haruldane tundunudki. Siiski, nagu ütleb isa Toomas, pere ainus pärisfotograaf: “Looduses on hea pilt juhus. Sul võib olla võimalus, aga kas jõuad just sel hetkel aparaadi valmis seada, fokuseerida, selles pole midagi kindlat.”

Ja lõpetuseks. Lohutuseks nendele lastele, kes ei kasva fotograafi peres (loe: hea fototehnika kasutamisvõimalusega), aga keda samuti huvitab pilditegemine: ka seebikaga saab häid fotosid. Näiteks võitsid tänavuse Looduse Aasta Foto kaks esikohta laste arvestuses just keskpärase seebikaga tehtud pildid!

Madis, milline on halb pilt?
Siis kui värvid on nässus ja fotol puudub fookus.

Kas mõni hea pilt on ka jäänud tegemata, sest fotokat tuli liiga kaua sättida?
Ükskord nägime kitsi autost, aga enne kui jõudsin fotoka välja võtta, olid nad juba läinud.

Mida meeldib pildistada?
Maastikku, loomi.

Tunned sa paremini looma- ja taimeliike tänu oma hobile?
Arvan küll, igast valdkonnast ikka üht-teist tean.