4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Turvas kasvab millimeeter aastas


Jaanus Jrva
Raba peetakse sageli heks ebameeldivaks paigaks, mis suvel kubiseb sskedest, sgisel aga pdrakrbestest. Ent rabas kasvavad jhvikad. Ja kasvab turvas, Eesti ks vrtuslikumaid maavarasid.

Maailmas on vhe riike, kus turvast leidub sama palju kui meil. Turvas, mis annab paljudele talvel sooja, mida kasutatakse loomadele allapanuks ning millesse klvatakse kevaditi lilleseemneid, pole muud, kui kdunenud turbasambla (Sphagnum) ja teiste rabataimede segu. Ilma turbasamblata poleks meil ka seda vrtuslikku maavara, mille rohkusega saame muu maailma ees kiidelda.

Meie rabades kasvab 37 liiki turbasamblaid, mis aga on vliselt nii sarnased, et nende mramiseks vajame mikroskoobi abi. Seevastu vivad nad vrvuselt olla kollased, rohelised, pruunikad, punased vi isegi valged. Tsi, valget vib leida ainult kuivadel taimedel, mis tekib huga titunud rakkudest. Kui niiskust on piisavalt, siis imetakse rakud vett tis, tnu millele seisavad need taimed ka psti. Vett vib turbasammal endasse imeda kuni 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on vimalik eelkige tnu eelnevalt mainitud spetsiaalsete rakkude olemasolule.


Turbasammal kduneb ja kasvab heaegselt
. Rabad on eriti vrvikad just sgiseti. Seda vrvidemngu vib nautida kuni lume tulekuni. Peamiseks vrviandjaks siin on turbasammal, mille kollased ja punased vormid saavad sgisel ige vrvihoo sisse, just nagu tuleleek enne kustumist. Talveks tepoolest sambla kasv kustub ning intensiivistub kdunemisprotsess.
Tegelikult kduneb ta kogu aeg, kuid talvel on see eriti ilmekas. Turbasammal, nagu ka teised samblad, kduneb ja kasvab heaegselt. Kuna neil puuduvad juured, siis kasvavad nad pidevalt lemisest otsast, samal ajal altpoolt kdunedes. Kdunenud samblakihid on kui alusmr, mis toestab pidevalt lespoole kasvavaid taimi. Just sellest aluskihist tekibki turvas, mis ei koosne mitte ainult turbasamblast, vaid koos sellega kdunevad ka teised turbasamblaga hes kasvavad taimed. Kuna tihedas kdunenud samblakihis jb hku jrjest vhemaks, siis ei lagune taimeosad tielikult ning ei teki muld, vaid hoopis poollagunenud taimeosadest koosnev turvas. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on seda mnda kohta tekkinud juba ligi 16 meetrit. Seega on turvas kll taastuv maavara, kuid selleks et tekiks meetripaksune turbakiht, kulub palju aega, ligi 1000 aastat.


Tupp-villpea talub happelist keskkonda.
Turbasammalt vib pidada teliseks rabade alustalaks, sest just tnu temale on seal tingimused kikide teiste rabataimede kasvuks. Tsi, pole just palju neid, kes nii happelises keskkonnas kasvaksid. ks nendest on tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), keda vib leida sna niisketest paikadest koos turbasamblaga kasvamas. lved, laugaste red ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.

Tupp-villpea on ainuke villpea, kelle varre tipul on ks tutt. Teda vib kige rohkem mrgata juunis, kui rabad on kaetud tupp-villpeade viljatuttidega. Sageli peetaksegi nende viljatutte isikuteks, kuid itsemas vib tupp-villpead nha aprilli lpus vi mai alguses. Sel ajal on valgete karvatuttide asemel nha hoopis vikesi hallikaid ite kande- ja kattelehti ning kollastest tolmukapeadest vrvunud isi.


Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.
Taime leidub sna rohkesti ning ta kasvab koos turbasamblaga. Veelgi olulisem roll on tal aga inimese poolt hiritud alade taastamisel. Tupp-villpea on ks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbavljasid vi plenud rabasid. Kdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks. Olles pioneerliik, loob ta tingimusi teiste taimede kasvuks, nagu tarnad, samblad, sookased jne.
Turbasambla ja tupp-villpea vahelised seosed on olulised: kui turbasammalt vib ksitleda kasvutingimuste silitajana rabas, siis tupp-villpea lesandeks on hiritud piirkondades tingimuste loomine teistele taimedele. Seega vib mlemaid nimetada meie rabade alustaladeks.

Meie rabades kasvab 37 liiki turbasamblaid, mis aga on vliselt nii sarnased, et nende mramiseks vajame mikroskoobi abi. Seevastu vivad nad vrvuselt olla kollased, rohelised, pruunikad, punased vi isegi valged. Tsi, valget vib leida ainult kuivadel taimedel, mis tekib huga titunud rakkudest. Kui niiskust on piisavalt, siis imetakse rakud vett tis, tnu millele seisavad need taimed ka psti. Vett vib turbasammal endasse imeda kuni 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on vimalik eelkige tnu eelnevalt mainitud spetsiaalsete rakkude olemasolule.


Turbasammal kduneb ja kasvab heaegselt
. Rabad on eriti vrvikad just sgiseti. Seda vrvidemngu vib nautida kuni lume tulekuni. Peamiseks vrviandjaks siin on turbasammal, mille kollased ja punased vormid saavad sgisel ige vrvihoo sisse, just nagu tuleleek enne kustumist. Talveks tepoolest sambla kasv kustub ning intensiivistub kdunemisprotsess.
Tegelikult kduneb ta kogu aeg, kuid talvel on see eriti ilmekas. Turbasammal, nagu ka teised samblad, kduneb ja kasvab heaegselt. Kuna neil puuduvad juured, siis kasvavad nad pidevalt lemisest otsast, samal ajal altpoolt kdunedes. Kdunenud samblakihid on kui alusmr, mis toestab pidevalt lespoole kasvavaid taimi. Just sellest aluskihist tekibki turvas, mis ei koosne mitte ainult turbasamblast, vaid koos sellega kdunevad ka teised turbasamblaga hes kasvavad taimed. Kuna tihedas kdunenud samblakihis jb hku jrjest vhemaks, siis ei lagune taimeosad tielikult ning ei teki muld, vaid hoopis poollagunenud taimeosadest koosnev turvas. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on seda mnda kohta tekkinud juba ligi 16 meetrit. Seega on turvas kll taastuv maavara, kuid selleks et tekiks meetripaksune turbakiht, kulub palju aega, ligi 1000 aastat.


Tupp-villpea talub happelist keskkonda.
Turbasammalt vib pidada teliseks rabade alustalaks, sest just tnu temale on seal tingimused kikide teiste rabataimede kasvuks. Tsi, pole just palju neid, kes nii happelises keskkonnas kasvaksid. ks nendest on tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), keda vib leida sna niisketest paikadest koos turbasamblaga kasvamas. lved, laugaste red ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.

Tupp-villpea on ainuke villpea, kelle varre tipul on ks tutt. Teda vib kige rohkem mrgata juunis, kui rabad on kaetud tupp-villpeade viljatuttidega. Sageli peetaksegi nende viljatutte isikuteks, kuid itsemas vib tupp-villpead nha aprilli lpus vi mai alguses. Sel ajal on valgete karvatuttide asemel nha hoopis vikesi hallikaid ite kande- ja kattelehti ning kollastest tolmukapeadest vrvunud isi.


Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.
Taime leidub sna rohkesti ning ta kasvab koos turbasamblaga. Veelgi olulisem roll on tal aga inimese poolt hiritud alade taastamisel. Tupp-villpea on ks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbavljasid vi plenud rabasid. Kdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks. Olles pioneerliik, loob ta tingimusi teiste taimede kasvuks, nagu tarnad, samblad, sookased jne.
Turbasambla ja tupp-villpea vahelised seosed on olulised: kui turbasammalt vib ksitleda kasvutingimuste silitajana rabas, siis tupp-villpea lesandeks on hiritud piirkondades tingimuste loomine teistele taimedele. Seega vib mlemaid nimetada meie rabade alustaladeks.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet