1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Uhkeima allikateringi leiab Pandiverest

Relve
Mis on ldse allikas? Mu mllu kerkivad maailmarndudel kogetud kige eriskummalisemad allikad. Islandil Geisrite tasandikul olen jlginud Strokkuri geisrit, mis keskmiselt iga veerand tunni jrel ligi 15-meetrise vee- ja aurusamba taeva poole lennutas. Kui Kaug-Idas, Kuriili saarel nimega Iturup ksildasse Keeva je orgu judsin, leidsin seal je kaldast vlja pulbitsemas tulikuumi ja vvlist lehkavaid ltteid. Jes voolava karge veega segunedes moodustasid need mnusaid looduslikke vanne, kuhu sai hilissgisese kleda ilma eest kaelani sisse pugeda. Jaapanis Nagano linna lhistel sain kogeda looduslike kuumaveeallikate kohale ehitatud kigi mugavustega saunu. Siin oli igas kahhelkividega peenelt viimistletud basseinis eri temperatuuri, vrvi ja lhnaga tervisevesi. Maailma erinevate paikade allikad vivad olla rmiselt omanolised. Kuid neile kigile on hine see, et nad prinevad maapue peitunud phjaveest.

Kik allikad pole tervisele kasulikud. Ka Eesti ltted on vaheldusrikkad. Vaadelgem kas vi nende vee keemilist koostist. Paljud Phja-Eesti allikad sisaldavad ohtralt lupja. Sestap on sealsete suurte allikate phjas sageli nha lubjast valgeks kleepunud kive. Luna-Eesti liivakivide vahelt vlja voolavad allikad sisaldavad tihtipeale liohtralt rauda. Seeprast vib neil olla tugevat rooste vrvi ja maitset.

Tavaarvamus, et iga looduslik allikas on kindla peale kristalselt puhas ja tervisele kasulik, ei vasta tele. Kigi nende Eesti allikate seas, mis meile joogiklbmatud, on suurem osa rikutud mitte inimese poolt, vaid kivimikihtidest, mida veesoon lbib. Neist kivimikihtidest lahustub vette inimorganismile suisa tervistkahjustavaid hendeid. Lne-Eesti allikates, eriti Prnumaal, leidub tihti niteks liialt fluori, keemilist elementi, mis liigsuures koguses hakkab lagundama meie hambaid.

Eesti allikate seas kohtab muidugi ka vastupidiseid niteid on telisi terviseltteid. Poelettideltki vib leida Prantsusmaalt prit Vichi vi Saksamaa Weisbadeni ja teiste le Euroopa kuulsate tervistavate mineraalvete vahelt kodumaise Vrska pudeleid. Muide, nii nagu maailmakuulsategi mineraalvete puhul, saab Vrska nime all ige erinevaid jooke. Mni neist phineb tielikult ehedal looduslikul mineraalveel, mille maitse mitte igahele meeldiv ei tundu, mni on n- kunstjook, mis kll meeldiva maitsega, kuid sisaldab Vrska looduslikku mineraalvett vaid osaliselt. Geoloogide kinnitusel peitub Eesti maapues tervistavat mineraalvett pris mitmes paigas. ige ohtralt niteks Prnumaal Hdemeeste mbruses ja Saaremaal Kuressaare lhistel.
Eestis teatakse olevat kokku kmneid tuhandeid allikaid. Vrreldes muude Euroopa maadega oleme allikate poolest rikkad. Suuri allikaid, mis igas sekundis korraga mitmeid liitreid vett maapinnale saadavad, teatakse Eestis 3000 ringis. Enamiku allikate veehulk on siiski sna vike. Milline on ks Eesti tavaline allikas? Ta igritseb vaevukuuldava vulinaga vlja nlvast, mis asub krvalises paigas, tihti metsas. Tema vesi sisaldab kaduvvikeses koguses mis tahes keemilisi hendeid ning on vrvita ja lhnata. Pikast maapues puhastumisest on lte laagerdunud kirkaks esmaklassiliseks joogiveeks.

Norra allikatel nd ja praegu.Esimest korda retklesin Norra allikatel paarkmmend aastat tagasi. Sel ajal peeti Eesti loodusesprade peres heaks naljaks tlust: kin tuleval ndalavahetusel Norras ra. Elasime tol ajal kik n- Rootsi kardinate taga ja Norramaale reisimisest vis vaid unistada. Aga Norra allikatele Jrvamaal Koeru lhistel pses igamees. Norra-nimelist kohta Eestis teadsid vhesed, sest see asus kolkas. Tuli sita bussiga Koerusse ja sealt seigelda juhuslike autodega vi jala krvalisi teid pidi kmmekond kilomeetrit luna poole.

Tollel esimesel Norra allikate kigul kulus sinna Tallinnast kohale judmiseks pea terve pev. Esimesel htul judsime le vaadata vaid esimesed allikad Norra misa lhistel. bisime juhuslikus talus misa naabruses. Jrgmine pev kulus tervenisti lejnud allikate otsimisele. Vahemaa erinevate allikarhmade vahel on kilomeetreid ning allikad ise raskesti leitavates paikades niidu-, metsa- ja soosiilude vahel.

Tnapeval tullakse Norrasse enamasti eraauto vi ekskursioonibussiga. Enne retke saab allikate kohta hankida hlpsasti teavet Endla looduskaitsealalt. Norra allikate piirkond kuulub nd selle kaitseala koosseisu. Siia on rajatud pperada, kus kenad viidad ja laudteed kuulsamate allikate juurde juhatavad. Kuid ka nd ei maksaks siia tulla kiirustades. Allikasilmad asuvad hajali suurel alal ning nende rahulikuks levaatamiseks kulub vhemalt ks tispev.
Elamusi saab svenemishimuline kaasa kllaga. Need algavad juba Norra misahoone krval olevast hiigeltiigi mtu allikajrvest. 15. sajandil tunti thelepanuvrset veesilma Klmltte nime all (baltisaksa Kaltenborn). 1936. aastal pidas meie esimene ametlik looduskaitsja ja vsimatu rnnumees Gustav Vilbaste Norra allikajrve Eesti veerohkeimaks. Tema andmetel voolas siin siis igas sekundis maa seest vlja 361 liitrit vett. Ndsel ajal on Klmltted oma endise rekordpositsiooni minetanud ning allikavee hulk mitu korda viksem. Ometi mjub mar veesilm krge kivise misahoone krval, mida tasapisi kenamaks kohendatakse, armsana.

Ligi kilomeetrise matka jrel hakkab otse kruusatee servas silma jrgmine kohalik allikakuulsus Oostriku allikaterhm. Kristallkirka allikajrve phjast paistavad selgelt ktte valevad kivimrakad. Nad on oma tooni saanud maapuest veega kaasa toodud allikalubjast.

Norra allikaprlitest on vaja kindlasti ra vaadata metsa rppe peitunud Sopa allikas. See 4,8 meetri sgavune allikas on Eesti sgavaim. Kui kiikad vaid mnemeetrise lbimduga veeaugu sgavusse, tundub uskumatuna, et selle on meisterdanud mitte inimked, vaid loodus. Allika pstloodis seinad nivad nagu labidaga ldud ning vee tumedas sgavuses paistab otsekui lagunenud ja uppunud kaevurakkeid. Palgijupid on ometi looduslikku pritolu. Need on aastakmneid vi -sadu tagasi allikasse varisenud puutved, mis allikalubja toimel konserveerunud.

Kokku on Norra mbruses 11 allikaterhma ja kmneid allikaid. See on allikate tiheduselt ja mitmekesisuselt erakordne piirkond kogu Eestis.
Pandivere allikatering kui kuninglik kroon. Norra allikad kuuluvad allikatevsse, mis mbritseb Pandivere krgustikku. Selles allikateringis paiknevad, otsekui kalliskivid kuningakroonis, mitmed Eesti kaunimad ja uhkemad allikad. Mainigem kas vi selliseid Pandivere allikaid nagu Aravete, Lavi ja Kihme, Jepera, Rahkla allikaid. Igahest neist voolab vlja mrksa rohkem vett kui Norra kige veerohkematest allikatest. Pris omaette kroonijuveeliks on ntu jrved Pandivere lunajalamil. Neist uhkeima, ligi 200-meetrise lbimduga ja 8 meetrit sgava ntu Sinijrve toon on lummavalt rohekassinine. Jrve vesi koosneb tervenisti tema phjas avanevatest rohkete allikate veest. Mnel pool kalda res seistes nib taimestikuvaene sinakas jrvephi peaaegu kegakatsutavas lheduses. Kuid tarvitseb kalda servast vtta mni kuivanud rohkem kui mehepikkune mnniritv ning ritada sellega phja puutuda selgub, et ritv phjani ei ulatu. Jrve petliku madaluse mulje tekib vee erakordsest lbipaistvusest. ntu Sinijrve peetakse Eesti lbipaistvaimaks jrveks.
Paljud Phja- ja Lne-Eesti allikad, ka Pandiveres, sisaldavad lupja. Lubjaga vetatud allikate mbrus on tnuvrseks kasvupaigaks rohketele taimeliikidele. Nende seas on niteks sellised kenad taimed, nagu psusilm, harilik viptakas, erinevad orhideeliigid. Tihti vib taimede seas kohata haruldasi liike. Ka allikate veeloomastik on seda sageli. Erilisi haruldusi on leitud selgrootute loomakeste karpvhiliste liikide seas. Neist hte liiki pole mitte kusagil mujal maailmas leitud. See kahepoolmelise kojaga karpvhiline on, nagu paljud muudki karpvhid, imevike. Ta on vaid poole millimeetri pikkune. Eestikeelset nime pole liigile pandud, kuid ladinakeelne nimi, Ilyodromus estonicus, osutab hemtteliselt tema Eesti pritolule. Liiki on mnedes siinsetes allikates lausa massiliselt. Kui hiljuti asuti le-eestiliselt koostama Euroltete ehk Natura 2000 loodushoiualade hulka arvatavate allikate nimestikku, prati endastmistetavalt lootusrikkaid pilke Pandivere suunas. Ligi 70 nn euroallika kandidaadi hulka sattus Pandivere mbrusest rohkem kui 15 allikat ja allikaala.


Pandivere phjavee puutumatus on Eesti vete puhtuse pandiks.
Pandivere krgustik kujutab endast ligi 60-kilomeetrise lbimduga ja keskmiselt 60-meetrise krgusega paekivist hiidkhmu. Seda iseraliku pinnamoe suurvormi on nimetatud Eesti looduslikuks veetorniks. Mida tlus thendab? Kigepealt seda, et kuna tegu on krgustikuga, pab see aastaringselt sademeid kinni rohkem kui mbritsevad madalamad alad. Pandivere krgustiku lagi on suhteliselt tasane. Maha sadanud vesi ei voola siit ojasid ega jgesid pidi minema, vaid imbub maa sisse. Paekihtide vahelt lbi kurnatuna ilmub ta uuesti nhtavale krgustiku servades nd juba puhaste allikatena. Pandivere allikateprg toidab siitkandist igasse ilmakaarde voolavaid jgesid. Kui nimetada vaid suuremaid, siis saavad siit alguse phja poole suunduv Kunda jgi, edela poole kulgev Prnu jgi ja luna poole voolav Pltsamaa jgi.

Pandivere krgustik on Eesti vete puhtuse vtmeks. Kui inimene peaks siin mingil moel pinnast ja vett nii tsiselt rikkuma, et phjavesi saastuks, leviks reostus juba prdumatult laiali enamikule Eestimaast. Aga Pandivere phjavett on suhteliselt kerge pilastada. Kergem kui niteks Luna-Eestis. Siinseid paekihte ja pragusid pidi imbub saast veesoonteni hulga nobedamalt kui lbi Luna-Eesti tihkemate liivakivikihtide.


Fosforiidisda ennetas reostust.
Kui me laulva revolutsiooni pevil laulsime Pandivere, Pandivere, sinu eest ma annan vere, oli peamiseks ajendajaks oht, et Pandivere allikad saavad rikutud laienevate fosforiidikaevanduste tttu. Pandivere kaitsmine oli ks osa fosforiidisjast. Nukogude aja lpul reostasid Pandivere piirkonda juba ka mitmed kolhoosifarmid ja Punaarmee tugipunktid. Kavandamisel oli hiigelsuure Viiratsi seafarmi rajamine. Phjavee lmmastikuhendite sisaldus kasvas hvardava kiirusega. Pandivere allikate pstmiseks loodi 1988. aastal ametlikult Pandivere Veekaitseala. Seal alustati pinnaseuuringuid ja phjavee seiret.


nneks nukogude vim varises.
Iseseisvas Eestis ohupilved Pandivere kohal esialgu hajusid. Punaarmee baasid jid thjaks ja fosforiidi kaevandamine soikus. Ka pllumajandus kis algul vhikiku. Viimastel aastatel on pllundus Pandivere mail taas jalgu alla saamas. Sellevrra, kuidas see on hoogustunud, on alanud ka phjavete reostumise suurenemine. Pandivere Veekaitsealal on asutud senisest hoolikamalt seirama phjavee puhtuse olukorda. Aga majandustegevuse kontrollimisest ja piiramisest on asi veel kaugel. Selleks oleks siiski lim aeg. Pandivere loodusliku veetorni puutumatus on ja jb Eesti vete puhtuse pandiks.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet