1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kaugenevad rannad

Manner ja meri siin slitsi koos... Vimas on meri, veel vimsam on maa. Need tuntud read Kersti Merilaasi poeemist Phjarannik ei ni sugugi arusaadavad viimase tormi leelanutele. Proovige seletada, et maa on merest le mnele 2005. aasta jaanuaritormist rsitud lneranniku mehele-naisele. On karta, et isegi leujutuses hukkunud lambad hakkaksid seepeale mgima.

Veel kib snasda selle mber, et kes peaks tormi kahjud korvama kas heausklik inimene, kes oma kodu ranniku lhedusse ehitas vi siis kindlustused, kes tormi ja sellest phjustatud ajuvee vahet ei suuda teha vi siis riik, kes just nagu selleks loodud, et oma kodanikke hdas aidata.
Tegelike rannakujundajatena teevad phit ra just tugevad, nn sajandi tormid. ks selline, mis ei pruugi kaugeltki vaid 100-aastase intervalliga korduda, vib kmme korda rohkem murda, lhkuda ja minema kanda kui sada nrgemat laineharjade vahule ljat. Tormituule kiirus ja ajuvee krgus kivad ldiselt ksikes, kuid see ei pruugi alati ka nii olla, sest oma osa selle juures mngivad ka tuule suund ja see, kas puhub puhanguti vi siis pidevalt.


Tormid ja rannapurustused lbi aegade.
Tormituultest phjustatud lained, kergitatud veetase ning klmumata meri see on paljudele Eesti randadele hingekella lv kolmainsus. Ja sedasi on see olnud lbi aegade, vhemalt ligi 400 aastat, mis ajast kirjalikud lesthendused meieni on judnud.
Ruhnu saar, kust prineb ka Eesti tuulekiiruse rekord (47 m/s), on kippunud ikka tormide teele jma. Ruhnu muuseumi juhataja Mrt Kapsta poolt kokku seatud saare kroonika phineb peamiselt aastail 16821835 peetud kirikuraamatuil. Esimene teade suurest tormist on aastast 1621, mil saare all tormivarjus olnud Rootsi laevastikust osa laevu kandnud torm isegi Prnu alla, Valgeranda. 1749. aasta 18. novembril viinud ennengemata tugev torm kigil saarte majadel katused ja murdnud tuhandeid puid. 1810. aasta torm murdis suure osa saare metsast ja vesi tusis sedavrd, et hest saarest sai kaks. 1924. aasta 23. septembri torm rstas aga Eesti phjarannikut Naissaarel mdeti tuule kiiruseks 36 m/s, ent jttis Ruhnu suhteliselt puutumata.

1967. aasta 6.7. augustil Eesti maismaa-ala ja rannikuid rngalt rstanud sajanditormiks kutsutud augustiraju jttis Ruhnu ja Prnu kandi suhteliselt rahule, aga sama aasta 18. novembril tusis vesi linnas rekordilisele tasemele 2,53 m mp. Ruhnu kurvad pevad saabusid 1969. aasta hilissgisel, kui kaks tormi htejrge rstasid saart. Neist esimeselt, iilinguti puhunud tormilt, prineb Eesti senini kehtiv kigi aegade tuulekiiruse rekord (48 m/s). Aga teiselt jlle hvitust Ruhnus: tuul murdis 65% metsast, viis majadelt katuseid, uputas laevu ja paate ning lhkus sadama kaitsemuuli.
1975./1976. aastavahetuse torm phjustas olulisi purustusi mitmel pool nii Phja-Eestis (Narva-Jesuu, Pirita jne) kui ka Prnu kandis (Valgerand) ja Saaremaal. 1983. aasta sgistalve tormidega kaasnenud purustused randades olid mdukad, kuid sna tuulisena lks aasta kirja ikkagi. 1990. aasta jaanuari-mrtsi tormide purustused andsid end tunda nii Eesti phja- kui lnerannikul, aga samuti ka saartel. Nende tormide aegu kukkus liivakivist astangu murrutuse tttu selle pealt alla ka Kakume neeme rndrahn.

1999. aasta lpp oli avalgiks uuele tormide- ja rannapurustuste tsklile. Tookord tusis veetase Eesti mitmetes randades kuni 1,5 meetrit mp, phjustades rannapurustusi nii Saaremaal (Mndjalas, Srves jne), Prnu lahes (Valgerannas) kui ka Phja-Eestis (Dirhamis, Ninamaal, Kakumel jne). 2001. aasta 15. novembri torm, mis ka maismaal rohkesti metsa murdis, mjus eriti laastavalt randadele, tuues kaasa veetusu ja purustusi.

Kaugenevad rannad. Mis need Eesti rannad teevad, kas taganevad vi siis hoopis tungivad merele peale? Nhes klindil vanaldasi ehitisi vi maanteelike neelavate varingute jlgi, juurtega vljakistud puid ja psaid selle jalamil, viks nagu oletada, et tegu pealetungiva mere vidukiguga ning taganeva rannaastanguga. Samas aga teades, et Eesti pindala suureneb iga aastaga hea mitme hektari vrra ja et phjarannik tuseb 12 mm aastas, viks oletada, et ka rannad tungivad merele peale, st laienevad. Enam kui 700 aasta eest olla laevad sitnud otse Lihula linnuse alla, mis jb tnapeval Matsalu lahest enam kui 4 km kaugusele, vi et Peeter I ekselnud Haapsalu klastades (1715) ja oma sjalaevastikule sadama kohta otsides tulevase Noarootsi poolsaare kohal saarestikus. Selliste ebamraste vihjete jrgi on raske midagi mta, jagamisest-liitmisest rkimata. Hid, sajandeid vastu pidavaid psireepereid randade taganemise vi pealetungi kiiruse mtmiseks on vhe, igemini neid peaaegu ei olegi. he sellise on andnud meile tuntud baltisaksa paleontoloog Karl Eduard Eichwald. Tema kirjutas oma 1840. aastal vlja antud reisikirjas, et 1765. aastal Osmussaarde ehitatud tuletorn asunud 7 slla (1 vene sld on 2,16 m) kaugusel merest, st kuni 6 meetri krgusest vertikaalsest paesest klindiastangust. Kui teha arvutused, siis selgub, et ligi 240 aastaga on astang taganenud umbes 17 m ehk ligi 7 cm aastas.

Varisemisohus tuletorni asemele, ja suuresti selle materjalist, ehitati 1850. aastal klindiastangust 100 meetri kaugusele uus ning krgem tuletorn.

Osmussaar kasvab teisest otsast. Kui meri Osmussaare phjaosas paest kaljuranda lhub, ning viimane aegamisi taganeb, siis saare kagu- ja lneosas kuhjub lubjakiviklibust aina uusi ja krgemaid rannavalle. Saare kagurannikul on need viimase ligi 60 aastaga (1941. aastast) kasvanud umbes 12 m vrra ehk ligi 20 cm aastas.

Hid pidepunkte rannaastangute taganemiskiiruse mramiseks on vhe ja psikindlaid reepereid veelgi vhem. Vaadake kas vi mereranda Kakume poolsaarel, kus liivakivist klindiastang iga suurema tormiga oma kui palju taganeb, seda ei teadnud senini tpselt keegi, sest seda ei ole kunagi mdetud. 1996. aastal rajati Tallinna linnavalitsuse tellimusel Eesti Geoloogiakeskuse poolt Kakume neemele, seda philiselt Merirahu elamurajooni kaitserajatiste ehitamise igustamiseks, ajutiste reeperitega seotud 13 profiiliga vaatluspolgoon. 2005. aasta 20. jaanuaril kordusmdistamine nitas, et astang on vaatlusperioodi ligi kaheksa aasta jooksul taganenud 17 m ehk 1290 cm aastas. Kui palju sellest taganemisest on seotud viimase tormiga ja kui palju 1999. ja 2001. aasta tormidega? Lviosa tundub olevat siiski viimase tormi t.



Kalle Suuroja, Sten Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet