1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kuidas me teame, palju Eestis metsloomi on?

Kuidas me teame, palju Eestis metsloomi on?
Iga inimene teab, et meie metsades elab kitsi. Aga tpset metskitsede arvu ei oska Eestis keegi nimetada. Selleks et oleks vhegi aimu, palju meie metsades erinevaid loomi elab, viiakse lbi loomade seiret. Loomi saab kokku rehkendada aga vga erinevatel meetoditel.

Suurkiskjate seire. Terve aasta ringselt tidetakse vaatluslehti, kuhu jahiseltsi usaldusmees mrgib millal ja kus ilvest, karu vi hunti vi nende jlgi nhti. Kik vaatlused kantakse ka kaardile. Vaatlusandmed saadetakse spetsialistile, kes need kokku vtab ja analsib. Olulisemad kohad vaatab spetsialist ise le. Lisaks sellele mdetakse kik ktitud isendid ning mratakse sugu ja vanus. Annab vimaluse hinnata populatsiooni dnaamikat, struktuuri ja levikut. Suhteliselt tpne meetod.

ldloendus. Iga jahimaa annab kevadeks hinnangu palju nende maadel vib ulukeid elada. Loomade arv saadakse jahimeeste aastaringsete thelepanekute kohta loomade ngemisest, jlgede leidmisest ja ulukikahjustustest. Selle loenduse jrgi saadakse ametlik loomade arv, ehkki see meetod pole eriti tpne.

Kopra ja mgra seire. Kopra puhul kantakse usaldusisikute poolt kaardi peale kuhilad ja tammid ja jeligu pikkus, kus he pesakonna koprad tegutsevad. Spetsialist analsib kogutud andmed ning hindab pesakondade hulka mingil alal. Tegutsemisjlgede, jeligu pikkuse ja pesakonna vanuse jrgi hinnatakse kobraste arvukust pesakonnas. Lisaks sellele teeb spetsialist ka vlitid kindlatel seirealadel.
Mkradel kaardistatakse mgralinnakuid. Kasutusel olevate urgude arv linnakus annab pildi, palju mkrasid vib hes linnakus elada.
Nelinurkmeetod.Jahimaale paigutatakse nelinurk, mida mda jahimehed ala lbi kivad ja mrgivad les kik jljed, mis lbi marsruudi on kulgenud. Samaaegne loendus peaks toimuma he maakonna piires kigil jahimaadel korraga, et vltida samade loomade mitmekordset lugemist. Viiakse lbi talvel, lumesajujrgsel peval. Annab suhteliselt hea tulemuse paljude liikide (nii vike- kui ka suurulukid) arvukuse dnaamika jlgimisel. Soomes hid tulemusi andnud seiremeetodit hakatakse Eestis praegu rakendama.

Mrgistamise meetod. Mingi hulk loomi ptakse kinni, mrgistatakse ja lastakse tagasi loodusesse. Hiljem jlgitakse (niteks ktitud isendite hulgast), mitu protsenti moodustavad mrgitud loomad kogupopulatsiooni arvukusest. Meetod on tpne, kuid tmahukas ja kasutatakse teadusprojektides.

Talviste ekskrementide loendus. Sobib pdra, hirve ja metskitse loenduseks, kuna talvel svad sralised puuvrseid, siis on nende vljaheited ligniinirikkad ja ei lagune ilmastiku kes. Pabulahunnikute jrgi loendusmarsruudil arvutatakse, kui suur oli talvine populatsioon. Annab kige tpsemaid tulemusi ptrade arvukuse kohta. Eestis loendatakse igal kevadel sraliste pabulaid.

Sraliste vaatlused. Jahimehed tidavad suvel ja sgisel vaatluskaarte, kuhu mrgitakse nhtud loomad, nende liik, sugu ja vanuseklass. Lisaks sellele kogutakse ktitud isenditelt andmeid toitumise, vanuse ja sigivusnitajate kohta. Spetsialist koondab andmed ja analsib.

Parima levaate loomaliigi seisundist saab erinevate meetoditega kogutud andmete koosanalsil. Seire phjal saadud andmete jrgi mratakse loomaliikidele kaitsemeetmeid ja kttimislimiite.



Allikas: Peep Mnnil; Jahiraamat (Eesti Entsklopeediakirjastus 2003, koostanud Tiit Randveer)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet