1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Horvaatia ehe just praegu

Horvaatias on tagumine aeg ra kia lheb vaid paar aastat ja selle maa avastavad hea puhkekohana Lne-Euroopa pensionrid, kes hinnad les lvad. Sjas rsida saanud riik teeb praegu turistide ligimeelitamiseks vimsamaid samme kui lihtsalt Welcome-kampaania.


Juba enne, kui juan Horvaatia pinnal esimesed sammud astuda, pistab veidi arglikult naeratav neiu autoaknast sisse tasuta raamatu oma rahva elustiilist ja ajaloost ning hsti phjaliku kaardi, mil on peal vaba aja veetmise paigad alates loodusradadest kuni veinikeldrite ja nudistide rannani vlja. Kui piiri Ungari-poolsel kljel on vaid paar lillekasti, siis Horvaatia pool on kirjudest suvelilledest le klvatud. Neiu nende keskel on ingel turistidele meldud infotelefoni Horvaatia Inglid ttaja. Lisaks neile saavad turistid sndmuste ja teeolude kohta pidevalt infot ka spetsiaalsetest vrkeelsetest raadiosaadetest.
Kuid, mis kige vimsam Horvaatia riik rajab lbi osaliselt inimthjade alade ja mgise riigi sdame pikkade tunnelite ning sildadega kiirteed, mis ehitatakse just turiste silmas pidades. Tee kulgeb risti hest riigi otsast teise. Tallinna-Tartu vahemaa mastaabiga vrreldes on viimane kmes. Suurem osa kiirteest on ka juba valmis.

Ndalalppudel tekivad teele piiripunktide juurde tropid. Muul ajal saab asustamata aladel kohati kogeda situ, mil kmneid kilomeetreid ei kohta lheduses htki teist sidukit. Kiirteel vuravad kige sagedamini endise idabloki liikmesriikide numbritega autod sees turistina seiklusjanusem ja hinnatundlikum rahvas. Lne-Euroopa turistide mass pelgab veel sja varju kuvandit, millest Vahemere-rseid kuurorte tis pikitud Horvaatia pab lahti saada.


ksik pere keset purustatud kla.
Horvaatias saabki kia nii, et sja jlgi ldse ei ne lesida mere res ja nautida Vahemere-kki. Kui turmtule alla jnud Dubrovnik vlja arvata, ei j mererseid linnu ja kuurortklakesi lbival teel sites silma muud kui jahid, roheline meri, puusarttidega suvitajad, betoonist pikutamisplatvormid rannal ning oliivipuude ja srestikul vnlevate viinamarjadega aiad, kus htuti kohalikud taadid ka Eestis viimasel ajal levinud petanki mngivad. Kui sita sgavamale sisemaale, et pseda kiirteele, hakkab vastu tulema linnakesi, kus majaseinad on tksitud, ning klasid, kus keegi enam ei ela. Aknalaudadel on alles lillepotid, ues vib nha ksikuid lapsevanne ning puud kannavad vilju, kuid katkised majad on thjad ning kohaliku kiriku torn on justkui pooleks saetud. Niigi praktiliselt olematu teerse asustusega kiirteel sites on eriti valus, kui kla, mis ligi saja lageda kilomeetri lbimise jrel paistma hakkab, osutub thjaks, ja nii mitmeid kordi jrjest.

Kik purustatud klad pole siiski elaniketa. Mnes on taas elu sisse saanud kolmveerand uedest, mnes on maja uuesti les ehitanud vaid ks pere, elades keset varemeid. Uusi maju enamasti ei rajata vana vundamendile, mis oleks ju sna praktiline, vaid pstitatakse selle krvale.

Selliste klade ngemine kriibib hinge ning ei teki tahtmist neid jdvustada hk klade mber on inimsaatuse lugudest paks ja uudistava turistina tunned end neis tobeda vrkehana. Vahemere randadelt saadud pikeseannus elab optimistlikult sees vaid mitu kuud prast reisi, kuid need klad ja neis meldud mtted jvad.


Siiras ja turvaline.
Eestis teatakse Horvaatia korvpallureid ja eurolaule, mis lhiregioonidest alati hid punkte koguvad. Spordipoodide akendel vib tepoolest kohata telisi hiidbotaseid ning raadios klab peamiselt kohalik muusika, mis klapoes juustuleti ttarlapse puusi nksutama paneb. ldiselt peame me horvaate aga temperamentsemaks, kui nad tegelikult on. Isegi Tallinna Nmme turu kapsamja pakub tungivamalt oma kaupa kui puhkajaid tis Trogiri turu lookas arbuusileti taga seisev proua. Ja erinevalt meie kuulsast Keskturust, on sealsetel testi turvaline olla. ks hiljuti Horvaatiat klastanud kolleeg nentis igesti, et rahvas, kes on ninud telist vgivalda, niisama rusikatega ei vehi. Hea nide turvalisusest ja suhtumisest on osa sja tttu tegevuse lpetanud mererseid vrastemaju nende aknaklaasid on terved, seinad sodimata ja sisemus puhas.

Pealegi on horvaadid loomult sna tagasihoidlikud. Vahel tundub, et vaiksemadki kui eestlased. Turistide suhtes on neis alles loomulikku siirust ja heatahtlikkust, mis niteks lemere Itaalia turismi Mekades kohati pdlikult varjatud tdimusega asendumas on. Kuigi randadel ei ole ka praegu kohalikest suvitajatest puudust, on vlisturistid tulevik ja nende tagasi saamiseks aidatakse igati kaasa.


Eestlastest peetakse lugu.
Elasite ka suures liidus, teate, mis see on. ra psesite paremini, tleb majale vtnud mees meeleliigutusega. Idabloki minevik liidab, ning hiljuti on just kohalik telekanal nidanud saadet meie laulvast revolutsioonist. Kuigi nost nkku on kohanud vhesed, teatakse Horvaatias eestlasi pris hsti ja peetakse lugu.

Ka hinnad on meie turistidele sbralikud samad kui meil vi ehk kergelt kallimad. Saab mnuga ja pikalt nautida Vahemere puhkusele omast: soojust, pastat, mereande, siestat, oliivipuid, virsikuid ning veini soojas s Vana-Rooma aegsete ehitiste vahel ja elada otse rannapromenaadi res. Pea iga endast lugupidav rahvusvaheline majandusajakiri on viimastel aastatel soovitanud sellesse riiki investeerida. Praegu kib seal igapevaelu veel sna globaalkontsernide vabalt, supermarketiteski on enamik toidukaupa kohalik. Kuid linnade majaseintele kerkivad jrjest rahvusvahelisemate kaubamrkidega reklaamid ning ka vljapoole Zagrebi uued autosalongid. Kuigi Vahemere riigile omaselt jdakse oma elustiili ja eelistuste juurde ka tulevikus, neb ehedat Horvaatiat just praegu.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet