2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Vanimad ja vimsaimad elusolendid

Hendrik Relve
Maailma suurimalt elusolendilt mtu vtmas. Viimaks ometi olin teoks teinud oma elu he unistuse minu ees seisis Kindral Sherman isiklikult. Nnda on ameeriklased ristinud mammutipuu, kes kogukuselt teadaolevalt suurim puu maailmas. Selleks, et teda nha, olime tusnud 2001. mrtsi lpus USA California rannikumadalikult kahe kilomeetri krgusele Sierra Nevada mgedesse. Olin otsinud kirjandusest andmeid selle puu mbermdu kohta, ja leidnud vaid he allika, mis tles tve mbermduks 23,9 meetrit.
Aastaid plispuudesse kiindunud, olin vtnud mtu sadadelt puuhiidudelt Eestis, Euroopas ja mujal maailmas. Kuidas visin nd jtta kasutamata vimalust mta le maailma suurima elusolendi mbermtu?

Tegin midagi, mis auvrse Kindral Shermani puhul hsti polnud lubatud. Kalpsasin le madala rhtlattidest tara, tmbasin taskust selleks puhuks Eestist Ameerikasse kaasa vetud mdulindi ning asusin tvel taljet mtma. Rinnakrguselt, sealt kust plispuudelt rahvusvaheliste reeglite kohaselt mbermtu vetakse, tuli ksi lindi pingutamiseks laiali sirutada ja siis kehaga tve vastu naalduda.
Kui vastav sirutus tehtud, tuli lindiga edasi liikuda. Selline korduv puu embamine, mis toimus kll tiesti teaduslikel eesmrkidel, pakkus mulle sisimas naudingut. Kohati tekkis tunne, et vin hiiglast kaisutades ta volmidesse eksida.

Eriti suured olid kaks narust hiidtve vastaspooltel. Neisse vinuks tiskasvanud inimene end vabalt ra peita. Polnud raske arvata, et need olid tekkinud ammuste plengute tagajrjel. Kohati oli nsuste seintel silinud sestunud puitu. Sellisest thimikust tuli lint ige tulemuse saamiseks sirgelt le tmmata ja mber puu rhkimist jtkata. Kolme mtmise tulemusel sain tve keskmiseks mbermduks 24 meetrit. Seega langesid andmed kirjanduses tooduga kokku ja mu sda oli rahul.
Nd eemaldusin puust nii kaugele, et sain teda silmitseda tervenisti. Phjus, miks just see hiiglane on suurem kui teised, oli selgesti nha. Teadsin, et puu latv peab kndima 84 meetrini. Jme tvi sirutus krgusesse niliselt peenemaks muutumata.
Kirjanduse phjal on tve mbermt 20 meetri krguselt maapinnast ikka veel 18 meetrit ja 60 meetri krguselt maapinnast 13 meetrit. Kindral Shermanist on maailmas olemas kll jmedamaid ja krgemaid puid, aga nii suure koguga ehk teaduslikult eldes mahuga, pole maailmas htegi teist puud. Tema maht on 1470 kuupmeetrit.
Eesti teadaolevalt suurima mahuga puust, Jrvselja Kuningamnnist, mis silmaga vaadates ilmatu vgev, on maailma suurim puu kogukam 134 korda.

Hendrik Relve
Mis on puu vgevuse mt? Plispuud nevad enamikus vlja hsti vimsad. Kuid mille alusel otsustada, milline nende seast on omakorda kige vgevam. Nagu rndrahnudegi puhul peame ksima, kas suurim thendab suurima mbermduga, suurima krgusega vi hoopis suurima mahuga hiiglast?
Erinevalt hiidrahnudest on hiidpuud elavad olendid. Miks ei viks siis puu vgevuse mduks olla ka hoopis tema vanus? Puid peetakse maailma vanimaiks elusolendeiks. Niisiis thendaks maailma vanima puu tiitel ka maailma vanima elusolendi tiitlit. Seda tiitlit kannab ks USA lneosa mgedes kasvav igimnd, mille eaks mdetud le 4700 aasta.
Usaldusvrseid andmeid puude jmeduse, krguse ja vanuse kohta pole hevrra kerge hankida. Kige lihtsam on muidugi mta tve mbermtu rinnakrguselt. Sel viisil saadud andmeid puude mbermtude kohta on nii Eestist kui ka mujalt maailmast kigist puumtudest kogutud kige rohkem.

Siberi metsavahi meetod. Keerulisem on otsustada puu krguse le. Kige lihtsam ja lbusam viis on teha seda nn siberi metsavahi meetodil. Selleks tuleb liikuda puust nii kaugele, et seljaga puu poole seistes ja sgavale alla kummardades saaks, pea alaspidi, hargivahelt vaadates ra nha puu ladva.
Sealt kohast tuleb mta kaugus maapinnalt puu tveni ja puu krgus ongi kes. Kui ldse aimu pole, kui krge puu vib olla, annab see mtmisviis muide isegi ligikaudsest krgusest aimu.
Puude krguse tpseks mtmiseks on aga olemas erilised metsameeste riistapuud krgusmtjad. Krgusmtjaga t nuab oskust ja vilumust. Pole siis ime, et andmeid eri liiki puude krgusrekordite kohta on mrksa vhem kui jmedusrekordite kohta.
Veel keerulisem on kindlaks teha puu vanust. Harvadel juhtudel saab seda teha mne ajalooallika jrgi, kus kirjas puu istutamise tpne aeg. Vanal tammel ja prnal, kellel tvel paks korp, saab puu vanuse le otsustada korbas silinud aastaringide jrgi. See nuab erilisi vahendeid ja oskusi.
Kige klassikalisem viis vanuse le otsustamiseks on selline, kus tvest vetakse juurdekasvu puuriga puiduproov ja rehkendatakse kokku aastarngad.
Juurdekasvupuuri ksitlemine ja puiduproovilt aastarngaste kokku arvestamine pole aga lihtne. Pealegi vib vana puu olla seest nes, nii et aastarngaid on puidus alles vga vhe.
Kige selle tttu on tpseid andmeid plispuude vanuse kohta napilt.
Puu thtsus inimmlus. Aga lppeks, miks ei viks puu vgevuse mduks olla hoopis tema thtsus inimmlus ja -kultuuris? Paljud puud Eestis ja maailmas on kuulsad peamiselt tnu sellele, et nad on seotud mne ajaloolise seiga vi isikuga vi on neid peetud phapuudeks. Puu ei tarvitse olla oma jmeduse vi krgusega ldse silmapaistev ometi peetakse teda vgevaks, sest ta on seotud mingi olulise inimkultuuri kljega. Seda, nii-elda inimlikku mdet ei maksaks plispuude puhul sugugi alahinnata.See mt on aga mbermdu vi vanusega vrreldes veel raskemini mdetav.

Krgeim puu on Jrvseljal kasvav kuusk. Eesti krgeimaks puuks on kuusk, millel pikkust 44 meetrit. Puu kasvab Tartumaal Meeksi vallas Jrvseljal kvartalil nr 22. Samas kuusetukas mtsime 2000. aastal veel kaheksa kuuske, mis kik vhemalt 40-meetrised.
Jrvselja rekordkuusest ige pisut madalam on rekordkrgusega euroopa lehis. Selle vramaise pritoluga okaspuu krguseks saime 2000. aastal 43 meetrit. Puu kasvab Eesti uhkeimas lehisetukas Viljandimaal Paistu vallas Loodi Pstmel.
Enam-vhem sama krge on kodumaine teadaolev krgeim mnd. Rekordmnd kasvab samas kandis, kus rekordkuusk. Ta asub Jrvselja metskonna kvartalil nr 261, seljakul, mida rahvasuus kutsutakse Riiupaluks. 2000. aastal mtsime ta krguseks 42,7 meetrit.
Kolmas okaspuu liik, mille krgusrekord eelmiste liikide omadele vga lhedale kndib, on ebatsuuga. Krgeima selle vrpuuliigi eksemplari oleme mtnud 2003. aastal Valgamaal. Saime seal he ebatsuuga krguseks 42 meetrit.
Meie krgeimad lehtpuud jvad okaspuudest selgelt madalamaks. Krgeimaks on Eestis sirgunud harilik haab. Rekordhaava mtsime Jrvseljal hes eriti vanas ja heakasvulises haavikus 2000. aastal. Puu latv sirutus tpselt 40 meetrini. Teiste lehtpuuliikide osas mrasime mitmeid uusi Eesti krgusrekordeid kindlaks alles hiljuti, tnavu veebruaris. Kui olime eelneva info jrgi Valgamaale Sangaste parki kohale judnud, mtsime seal 37-meetrise prna, 35-meetrise tamme ja 35-meetrise saare.

Rekordid kobaras koos. Mis on phjuseks, et suur osa Eesti puude krgusrekorditest on nagu kobaras koos kahes kohas, Jrvseljal ja Sangastes? Igatahes ei maksa arvata, nagu poleks mujal Eestis puude krgusi mdetud. Metsameestele on see igapevatks ja andmeid eriti pikkade puude kohta on olemas kigist Eesti nurkadest. Rekordpuid oleme linud tsiselt le mtma vaid siis, kui meieni on judnud fakt puust, mille krgus teadaolevaid letab. Oleme siis rekordikandidaadi le mtnud eriti tpse riistaga, elektroonilise teodoliidiga.
Telhedasem phjus, miks Jrvseljal ja Sangastes nii palju krgeid puid kasvamas, on see, et puud saavad seal sirguda peaaegu ideaalsetes tingimustes. Muld on viljakas ja puud kasvanud tihedas puistus, mis sunnib neid latva teiste puude varjust hoogsalt les sirutama. Oluline on olnud ka see, et puud on saanud rahus sirguda oma loomuliku vanuse lempiirile.

Jmedaim ja vanim on Tamme-Lauri tamm. Puude vgevust saab jmeduse jrgi vrrelda phimtteliselt kahel erineval moel. Esimene ja selgem vimalus on krvutada rekordikandidaate mbermdu jrgi nn rinnakrguselt. Sel juhul on mdud, olgu nad prit mis tahes puuliigilt vi kus tahes maalt, kergesti vrreldavad. Kuid leidub ka puuhiiglasi, kes harunevad nii madalalt, et neid rinnakrguselt enam htse tvena mta ei saa. Siis tuleb mbermtu vtta madalamalt, sealt, kust tvi veel harunemata.
Altpoolt rinnakrgust on Eesti jmedaimaks puuks Plvamaal Mooste vallas Rasina klas kasvav hberemmelgas. Remmelgal on mrgata tugevaid raukumise mrke. ks haru kipub maha vajuma, selle alla on seatud toeks puuposte. Kokku kasvanud kolm tve moodustavad htse tve vaid maapinna lhedal. Sealt, vaid 30 sentimeetri krgusel maapinnast mtes on puu mbermduks ligi 11 meetrit.
Puude seas, mille tve saab mta rinnakrguselt, on Eesti jmedaim Vrumaal Urvaste vallas asuv Tamme-Lauri tamm. Tema tve rinnasmbermduks mtsin 2005. aastal 8 meetrit ja 25 sentimeetrit. Jrgmisel kohal on hberemmelgas, kes kasvab Harjumaal Raasiku raudteejaama lhedal. Tema keerdkasvulise tve rinnasmbermduks sain 1999. aastal 7 meetrit ja 64 sentimeetrit.
Jmeduse jrgi puuliikidest kolmandal kohal on Eestis prn. Rekordprn kasvab Saaremaal Liiklas Tri talus. Tema madala pahkliku tve rinnasmbermduks saime 2000. aastal 6 meetrit ja 80 sentimeetrit. Rohkem kui kuuemeetrist mbermtu on meil suutnud kasvatada veel saar, jalakas, knnapuu ja pappel.


Kuid millised on Eesti kige vanemad puud?
Kui uskuda rahvasuud, siis on mitmete plispuude vanus tuhat aastat ja rohkemgi. Tihti peab kohalik rahvas tuhandeaastaseks just mnda omakandi uhkeimat tamme. Phimtteliselt on rahval ju igus. Puuliikidest, kes Eestis looduslikult kasvamas, vib tamm elada testi kige vanemaks. Euroopa keskosas, kus kliima tammele soodsam, on ksikuid nii vanu puid testi ka tpselt kindlaks tehtud. Eestis pole siiski helgi tammel nii krget vanust mdetud.
Vanim tamm, kelle iga juurdekasvupuuriga kindlaks mratud, on Tamme-Lauri tamm, seesama Eesti jmedaim. Silinud vheste aastarngaste jrgi arvestades saadi 1998. aastal puu vanuseks 680 aastat. Viks eeldada, et tamme jrel on Eestis pikaealisuselt jrgmisel kohal mni vana kadakas vi prn.
Juurdekasvupuuriga vi puude korpa uurides on meil leitud ligi 400-aastaseid, kuid mitte vanemaid prnasid. Vanimad mdetud kadakad on olnud ligi 300-aastased.
llatuslikult on seni mdetud puude seas vanade tammede jrel vanimaks osutunud ks iidne mnd. Hong kasvab Lne-Virumaal Pedassaare rannas. 1999. aastal tvest vetud puiduproovi jrgi saadi puu vanuseks 460 aastat.
Kuninga ja keisri puud. Meie plispuude seltskond, kes pole vgevad mitte niivrd oma mtmetelt, kuivrd lugude poolest, mis nende kohta teada, on rohkearvuline ja kirju. Ohtralt on selliseid, keda rahvaprimust kasvama pannud kas Karl XII vi Peeter I. Kui kiki rahvajutte teks vtta, viks peaaegu arvata, et need kaks riigivalitsejat on Eesti metsanduse alusepanijad. Vhemalt hel srasel rahvajutul on siiski olemas ajalooline tephi. Rahvasuus kuninga prnaks nimetatud puu on Rootsi kuningas vga tenoliselt Phjasja ajal testi kasvama pannud. Prn asub Jgevamaal Laiuse kiriku pargis. 1701 talvitus Karl XII oma armeega Laiuse ordulossis. Enne lahkumist istutas ta kevadel kirikuaeda kolm prna. Nnda kinnitavad usaldusvrsed ajaloorikud.
Kaks prna hiljem hvisid, kuid ks psib ties elujus tnaseni. Seda, et prn on kindlasti prit Phjasja aegadest ja kolm sajandit vana, kinnitavad ka juurdekasvupuuriga vetud proovid.
Eesti hilisemast ajaloost on kuulsate isikutega seotud puudest vist enam tuntud Viiralti tamm Viljandimaal. ige tihti, kui olen mnes koolis lastelt prinud, kas nad teavad nimetada nimepidi mnda Eesti plispuud, on esimesena pakutud ikka seda tamme. Selliseid khara vraga tammesid on ksi Viljandimaal kmneid. Kui aga Eduard Viiralt 1943. aastal sjapaos viibides tammest gravri valmistas, muutus see hiljem vaata et Eesti tuntuimaks puuks.

Eesti puudest vgevaimaks vib pidada Ranna tamme. Kuid miks mitte pidada Eesti kige vgevamaks hoopistkkis mnda pha- vi hiiepuud? Olen neid Eestis leidnud sadakond. Soomlastel, rootslastel ja teistel me naabritel pole vanu ohvripuid silinud ligilhedaltki sama palju. Phapaikade puud on meie muistse maausu jrgi looduse ve kandjad. Kel neist viks olla vge kige rohkem?
Pakuksin Eesti vgevaimaks puuks Ranna tamme, mis kasvab Tartumaal Ranna klas Peipsi lhedal. Ajalooallikaist on teada, et sadakond aastat tagasi kasvas seal tammehiid, kelle tvi oli vib-olla jmedam kui ndsel Tamme-Lauri tammel. Hiljem peatvi hvis ja alles ji vaid ks jme, viiemeetrise mbermduga haru. Seegi haru oleks ilmselt hvinud, sest vajus ha enam lngu. Aga kohalik rahvas asus auvrse puu allesjnud haru puupostidega toestama.
Eestis ei leidu htegi teist phapuud, mille kohta oleks teada sama ohtralt primusi kui Ranna tamme kohta. Lisaks lugudele, mis kinnitavad, et teda on vanasti austatud kui hiiepuud, kinnitavad hed rahvajutud, et puu on seotud muistsete vgilastega, teised, et puu juurte alla olevat maetud varandus ja kolmandad, et puu lheduses ilmutavat end tnaseni kummalised olevused. Kokku on Ranna tamme kohta teada kmneid rahvajutte. Kui he plispuu mber on mitmete inimplvkondade jooksul koondunud nii arvukalt primusi, annab see selgesti mrku, et puus peab olema varjul midagi inimeste jaoks rmiselt erilist ja thtsat.
Mis sest, et Ranna tamme vgevust otse silmaga mta ega kega katsuda ei saa, sellegipoolest on selles puuraugas vge vahest rohkem kui heski teises Eesti plispuus.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet