2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
lemiste jrve vanake kogeb biomanipulatsiooni

See lemiste haug pseb veel jrve tagasi
Kolm aastat ja kolm miljonit krooni on kulunud, et pda lemiste jrvest vlja 150 tonni lepiskala. rituse nimi on biomanipulatsioon. Ajakirjanik Madli Zobel kis koos teadlastega jrvel.

Hommikul tuiskab nii, et paari meetri kaugusele ei ne. Arto Hautala ja Aulis Kiiskil sidavad maasturiga jrve lnepoolsesse serva sinna, kus on lemiste kige sgavam koht.
Meil Soomes on tlus, et kala on alati jrve teises servas, naljatab Arto Hautala, Jyvskyl likooli doktorant, kala on ta pdnud teaduslikel eesmrkidel 20 aastat. Ka Aulis Kiiskil on pika pgistaai ja kalandusharidusega.
Lumi tuiskab nkku ja krae vahele. T kib vaikides. Augud jsse, tilluke allveelaevake viib noodakied 600 meetri kaugusele. Laevukesel on tuli, et seda lbi j jlgida saaks. Ja klpsuv hl puhuks, kui jl olev lumi valgust nha ei lase.

Siis me ei pea ise sukelduma, muheleb Arto.
Laevuke vib aku jul pool tundi liikuda.
Kieotsad vetakse jrvest vlja ja 5,5-hobujuline Honda mootor hakkab neid poolidele vedama. Nii tmmatakse noot 200 meetri laiuselt aeglaselt le jrvephja.
Tuisk raugeb. htlaselt valget olemist asendab pilvede vahelt soojendav mrtsipike. Mehed tmbavad noota.
Tmbavad, tmbavad, tmbavad.
Mitmed Eesti kalurid on ninud ebaiglust selles, et kutsume appi soomlasi, tdeb t tellija, AS-i Tallinna Vesi valgala strateegia juht hdrobioloog Tiia Pedusaar. Kuid eestlastel pole veel teadmisi ega kogemust biomanipulatsiooni tarbeks pdmisest, rkimata vastavatest vahenditest.

Vikesed kohad lhevad tagasi. Paari tunniga saab noot vlja veetud.
Pike soojendab endiselt pilvede vahelt, kuid juba vhem. Arto ja Aulis hakkavad kalu lugema.
Rohkem kui viiekilosed haugid jetakse vlja, sest nemad svad juba liigikaaslasi, viksemad visatakse tagasi. Loendur Arto kes klpsub.
Hakkab taas tuiskama. Viksed kohad, suured kohad, viksed ahvenad, haugid sulpsavad tagasi.
Tuisk kipub hammustama ka lbi kasuka. Mehed sordivad kalu jises vees paljaksi. Srjed, rbised ja suured haugid kallatakse kasti.
Tiia Pedusaar: Nad suudavad pilguga hinnata, kas kala on le viie kilo vi mitte. Ja saagi kogukaalu.
Latikaid selles jrve otsas pole. Nemad talvituvad kuskil mujal.
Noot jb vette, sest muidu ta klmuks. lejnud varustus pakitakse maasturi kasti.
Tuisk on nii tihe, et kallast ei ne. Pk jtkub jrgmisel peval.
Arto tleb, et tema tuisku ja klma ei karda klmetushaigused juba sgisel, esimeste lrtside aegu ra petud.

Keemia lemistesse ei sobi. Juba 19. sajandi lpul peeti lemistet eutrofeerunud jrveks; sinivetikate vohamine phjustas linnaelanike nurinat veekvaliteedi le. Praegu lheb veepuhastusjaamast vlja kvaliteetne vesi, vetikas paneb nurisema veepuhastajaid.
Mida puhtam on jrvevesi, seda odavam on selle puhastamine joogiveeks. On leiutatud jrjest uusi tehnoloogiaid, kuidas vett puhastada, vetud kasutusele jrjest uusi kemikaale, tleb Tiia Pedusaar. Nd on lpuks vaadatud jrve poole. Toorvee puhastamiseks on tehtud palju projekte ja arenguplaane, kuid kaugemale pole kunagi jutud. Nii eutrofeerunud jrve puhul, mis on liiati pealinna joogiveereservuaar, on mittelooduslike tehnoloogiate kasutamine vga riskantne. Varem pole kski juhtkond sandanud elda, et teeme ra.
Nii algaski projekt Biomanipulatsioon.

Latikas keerutab fosforit. Talvine pk on kontrollpk. Et nha, kus, kui palju ja milliseid kalu liigub. Latika masspk tuleb suvel.
2004. aasta suvel pti 48 tonni kala, 2005. koguni 86 tonni ja sel suvel ptakse 30 tonni. Kokku thendab see 160 kilo kala hektarilt. Sellist kogust latikat ja srge Eesti kalurid oma pgivahenditega vlja tmmata ei suudaks. Ja rgem seda unustagem rvkala ehk ngemeeste lemmik peab jrve jma.
lemiste jrv on olnud kinnine jrv, psinud nii-elda traadi taga aastakmneid. Varemalt kis ligi tuhande hektari suurusel jrvel kutseline kalapk, kuid siis otsustati kaitsta tallinlaste joogiveereservuaari inimmju eest ning jrv suleti.
lemiste jrv on madal, keskmiselt kaks-kolm meetrit. Phjatoidulised kalad eesktt latikas, keda on lemiste jrves vga palju keerutavad toitu otsides muda kogu aeg lendu ja sellega vabastavad sinna sadestunud fosfori, mis on vetikate kasvuks otseselt vajalik, annab jrve philisest probleemist levaate Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse juhataja Ain Jrvalt.
Lisaks phjatoidulistele kaladele tuleb ka zooplanktonist toituvaid lepiskalu vlja pda, siis ei sda ra zooplanktonit, kes hoiab kontrolli all taimset planktonit ehk vetikaid.
Rvkalad aga lastakse jrve tagasi, et nad lepiskala ses nende arvukust piiraks. Enne biomanipulatsiooni moodustasid rvkalad vaid viis protsenti kalastikust. Lepiskalad olid lekaalus ning zooplankton nende poolt ra sdud.

Srjetoru ja latikatoru. Et latikas ja srg testi vee kvaliteeti mjutavad, nitas lemistes lbi viidud katse: jrve rajati suletud territooriumid pandi hiiglasuured torud otsapidi phja. Kes sees, see sees. Kes vljas, see vljas. Liikumist jrve ja torude vahel ei toimunud.
Oli srjetoru, latikatoru ning kaladeta toru. Kolm ndalat jlgiti, ning tulemus oli ootusprane: latikatorus oli vee lbipaistvus kige kesisem. Kaladeta torus muidugi kige parem.
Ain Jrvalt: Tulemust vis ette ennustada, kuid et tegemist suuri kulutusi nudva ettevtmisega, siis kindluse mttes tehti katse siiski.
Jrveuurijatele on lemiste ettevtmine maiuspala. Biomanipulatsioonist on Eestis varemgi rgitud ning leitud, et see on parim viis jrvede tervist parandada. Kuid raha biomanipulatsiooni tarvis pole olnud. On saadud vaid kia imetlemas soomlaste, taanlaste ja teiste biomanipuleeritud jrvesid.
lemistes biomanipulatsioon on esimene Eestis, kus midagi reaalselt tehakse ja muutusi uuritakse.
Edaspidi viks biomanipulatsioon kige rohkem huvi pakkuda linnalhedastel jrvedel, kus rahvast kib palju. Verevi Elvas vi Tamula Vrus.
Selgem vesi teeb jrve atraktiivsemaks, kohalik elu hoogustub seelbi. Ain Jrvalt: ks parimad niteid on Lahti linna klje all olev Vesijrv, kus mnedes lahtedes vesi itses sedavrd, et meenutas rohelist suppi. Tehti uuringud ja 1980. lpus algas massiline kalapk. Nd on jrve lbipaistvus kohati mitu meetrit. Lahesoppide kallastel tusid kinnisvarahinnad ja nd on kohalikud vimud kalastiku reguleerimisest vga huvitatud.

lemiste projekt
Rvkalade vikese arvu tttu on lemistes rohke lepiskalade populatsioon zooplanktoni ra snud, mistttu ftoplankton saab segamatult areneda.
Biomanipulatsioon on organismide arvukusvahekorra reguleerimine toiduahelas.
Et saada lemistes korralik toiduahel, hakati lepiskala (peamiselt latikas, srg ja kiisk) vlja pdma. Nnda loodetakse vhendada nii jrvesisest toitainete koormust kui ka setete leskeerutamist, mis tuleneb latika toitumise iserasusest: ta tuhnib toitu otsides ninaga phjas. Kokkuvttes peab paranema vee kvaliteet lemiste jrves ja ka jrve veekossteemi seisund tervikuna.
Ettevetud meetmed on keskkonnahoidlikud, tenoliselt pikaajalise toimega ega hiri veepuhastusjaama igapevatd.
Parem vee kvaliteet lemistes vimaldab vhendada joogivee ttlemiseks vajalike kemikaalide ja osooni kulu.
Mdunud aastal kulus linna tarbeks vhem kui he lemiste jrve jagu vett.


Allikas: Tiia Pedusaar,Tallinna Vesi



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet