2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mahevein llatas sommeljeed

Kas mahedalt toodetud vein ka juua snnib? Eesti esisommeljee Urvo Ugandi veinimaitsmist jlgis ajakirjanik Malle Pajula.

See on sama, mis Ivo Nikkolole likonna viimine, lin pelglikuks, kui sammusin Herne tnava kopoe poole, et mitu aastat Eesti parimaks sommeljeeks valitud Urvo Ugandile maitsmiseks maheveini osta.
Kui veel kolm aastat tagasi polnud Eestis maheveini saada, siis mullu-tunamullu kohtas seda ksikute pudelite kaupa kopoodides. Praeguseks on mnes neist veine juba riiulijagu. Suurtes kaubamajades, kus muidu kirju veinivalik, sellist veini aga endiselt pole.
Tegelikult ei ole paljud paadunud koostlejad maheveine proovinud. Levib lausa umbusklik jutt, et ega see h rbe pole. Nii niteks lajatas mned ndalad vaid mahetooteid snud-joonud Briti perenaiste ajakirja Good Housekeeping toimetaja karmilt, et mahevein pole joodav.
Minu katse-eelne kogemus piirdub klaasikese valge veiniga vastavatud mahetoidurestoranis Aed. Meeldis kll. Aga ldiselt olen inimene, kes tmbab oma vhese osalusega Eestis aastaga joodava alkoholi statistikanitu pisut viksemaks.

Margivein ja hea hinnaga vein. Herne tnava mahepoes on kuu aja jooksul veinide arv riiulil vikeseks kahanenud. Ja neid, mis olemas, eriti hsti ei ne. Pudelite ja minu vahele jb lett ning ontlik mjadaam.
Mind saab psta vaid vestluskunst. Aga see pole koolitatud soovitajaga suure kaubamaja veiniosakond. Pigem nagu vrtspood, kust ostetakse jahu, mhkmeid, leiba ja seepi.
Kui kige parema veini teemal dialoogiga jnni jme, tuleb tagaruumist vlja srtsakas daam ja ksib konkreetselt: Soovite margiveini? (mletate veel seda vljendit!). Ja paneb 2000. aasta Rioja Crianza pudeli lauale.
Seda ostetakse, sel on hea hind, toob ta ka Tiilis toodetud Las Lomas Chardonnay 2004. Minus hakkab tekkima kahtlus, et see margivein on kallis. Aga kui kallis? Prillid jid tlauale.
Margivein maksab 256 krooni ja hea hinnaga hea vein 118. Kolmandat ma ei saa, mulle anti 400-kroonine eelarve.
Kui hommikuses Balthasari restoranis sommeljee Urvo Ugandiga minu oste maitsma asume, paistab, et ka tal on huvitav. Ta on kll mningaid koveine varem proovinud, kuid ks neist jttis vga kahvatu mulje.

Mida tlesid sommeljee meeled? Tshiilis toodetud Las Lomas Chardonnay 2004:
Hsti aromaatne, vheke rohune, puuviljane, kpset kollast una on sees, vheke ka valget sstart, aroomis on mrkjat sidrunikoort.
Maitse on hea vrske, veidi mndine, ilusa elava happega. Jrelmaitse on pikk ja mahlane. Tiesti tipp-topp toiduvein, just kergemate kalaroogade ja mereandide juurde. Niteks aurutatud jeforell, vrske salat rnalt grillitud krevettidega, rstitud juurviljad. Lihtne, elav, vrske, mahlane vein htki halba sna ei saa elda.
Marqus de Vitoria Rioja Crianza 2000: Kpse vrviga, ilus rubiinpunane ja sgav. Aroom on ka hsti kps ja ilus. Mustikane, hukene suitsunanss on juures, aroomis on ka hsti kpseid aedmaasikaid, vaarikavarre puidusus.
Maitse on hsti htlaselt pehme, mahe, vheke kpset kirssi, lekpsenud metsamarjade maitset, pldmarja. Jrelmaitses on mnusalt natuke hetavat purustatud musta terapipart sees. Parkaineid on vhem kui keskmisel Rioja veinil, ta on pehmem.
Tavaline Rioja Crianza on aga vheke kontsentreeritum ja tihedam.
Rioja on Hispaania ks parimaid piirkondasid ja 2000. aasta suhteliselt hea aasta. Vein on aasta aega olnud ameerika tammes, mis lisab sellele vaniljesust ja magusust. See vein on vga heas konditsioonis praegu, hetkel parim joomiseks. Sobib vasikalihaga, tallelihaga. Hea, kui need on ka mahepllumajanduses kasvatatud. Ka metskitsega vib olla pris hea liha on pehme ja ka vein on hsti pehme. Metskitsele sama veiniga kastet krvale ja pldmarju kastmesse selline roog oleks joogile ideaalne partner.

Kerge ja maheda spradele. Kuigi enne maitsmist tles Urvo Ugandi, et pole htegi halba veini, vaid on lihtsalt mittesobiv seltskond ja aeg nende joomiseks, hakkab mul siiski kergem, kui ta nimetab mlemaid korralikeks veinideks.
Paljud tooted, mis on vga kod, kannatavad aeg-ajalt ju jlle kuskilt teisest otsast. On inimesi, kellele seda tpi kerged mahedad veinid vga meeldivad ja muidugi ka neid, kes eelistavad hoopis vastupidiseid.
Kui avalikustan veinide hinna, juhtub see, mis ikka kotoodete puhul tootmise eripra tttu kipub juhtuma. Sommeljee snul maksab mu margivein tavaveinina kuskil 120130 krooni, hesnaga on siis poole odavam.

Mjub kiiremini!? Mina olen ko ja neelan alla, teatasin ma veini maitsmise alul thtsalt. Tasapisi hakkab mulle kohale judma, et oleksin pidanud Urvo Ugandi eeskuju jlgima. Liigutustesse ja ka hlikutesse tekib kerget hma. Vein on mu selle peva esimene sk. Paanika!
On vhestele teada saladus, et puhta toiduga harjumatust organismist vib mahetoit kiiremini lbi kia. Kas ka maheveinid hakkavad rutem phe?
Seda saab vaid katsetades teada, arvab sommeljee. Aga ma ei usu hsti, sest vein on nii vi naa elus organism, ja sellisel kujul ollakse veiniga harjunud. ko ja hariliku veini erinevused pole nii suured kui kodulle ja Saku Originaali vahel.
Pilt saab tiesti sirgeks veerandtunnise jalutuskiguga tle. Pargin khu veiseliha tis ja annan maheveine ka kolleegidele mekutada. Muide, keegi neist ei teadnud enne midagi maheveinide olemasolust.
ks tunnistab, et see ajab rutem silmad krilli kll, teine teatab hiljem, et ta ei saanudki peavalu, mis on tal ka vhese veini puhul tavaline. Maitset kiidavad kik.
Kinnituseks, et asi pole minuga hull, joon htul kodus ra pool pudelit Torino olmpiakla mgihotellist prit mittemahedat veini. hmasuse-reaktsiooni ei teki. Kht on muidugi ka tis.
Diktofonilinti veinitestist julgen kuulata alles kaks peva hiljem.


Orgaaniline vein ja kovein
Kik veinid on looduslikust toorainest ja silitusaineteta. Maheveine eristab lejnutest see, et viinamarju pole istandustes keemiaga haiguste ja putukate trjumiseks pritsitud.
Urvo Ugandi snul kasutatakse veinivaatide desinfitseerimiseks vvlit. Enamasti pannakse sellekohane mrge ka siltidele kirja. Maheveinide puhul vaate nnda ei puhastata.
Maheveine on kaht tpi, koloogilised ja orgaanilised. koveinide puhul on viinamarjataimedel lastud kasvada nagu jumal juhatab, st kasvamine on jetud tiesti looduse hooleks, sealt ka veinijoojale harjumatud aroomi- ja maitsenansid. Orgaaniliste veinide marjataimi jlgitakse: krbitakse, hooldatakse pinnast, pritsitakse bordoolahusega, mis oli juba esivanematel kasutuses, selgitab sommeljee, lisades, et meie maitstud veinide marjad olid orgaaniliselt kasvatatud.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet