Euroopa mandriosa kõige läänepoolsemas punktis Cabo Roca neemel olime 19. oktoobril kell 17.45–18.30. Üleval platool puhus sedavõrd tugev tormituul, et oli tegemist püsti seismisega – tuulevaikseid päevi on seal üldse haruharva. Neemel seisab kivist monument, tuletorn ja mõned ehitised – neist ühes saab 5–10 euro eest välja kirjutada portugalikeelse neeme külastamise atestaadi, mis sai ka endale muretsetud.
Neemel on järsk pankrannik üksikute lahesoppidega, kuid sellest parema ülevaate saamiseks tuleb minna kaugele eemale. Suuremad puud ja põõsad pangaserval puuduvad: maapinda katavad vaid madalad rohttaimed.

/----/

Järgmisel hommikul asuti teele Euraasia mandri kõige edelapoolsemasse tippu – Vicente neemele. Lissabonist toimus ärasõit üle 2,7 kilomeetri pikkuse rippsilla, mille lähedale jääb ka kõrge Kristuse kuju – üks linna sümbolitest.
Talusid oli hõredalt. Ümb­ruses domineerisid kuivad tasased-lainjad karjamaad üksikute loomakarjadega. Siin-seal paistis vihmavee uurdekraave ja paiguti-laiguti ka troopilist punamulda, lateriiti.
Vicente neemel üllatas meid püstloodne kaljusein, mis Roca neemega võrreldes jättis vahest ehk veelgi uhkema ja võimsama mulje. Neeme tipukõrgendikul seisis kindlusehitise kohal tuletorn. Madala rohttaimestikuga kaetud maapind oli kividerohke ja kohati paistis ka kivikülve. Puhus paraja tugevusega tuul.

/---/

Euroopa mandri kõige lõunapoolsema linna Tarifa ümbruse mägedel töötas seninähtust kõige rohkem tuulikuid – üle 200. Oli lausa fantastiline vaade. Lootsime ära käia ka Euroopa kõige lõunapoolsema neeme tipul, ent kuna seal asub üks Hispaania sõjaväeosa, siis pääsesime vaid väeosa põhjapoolse väravani. Neeme tipule saaks ehk merepoolselt küljelt paadiga.
Kuna Tarifa sadam on olnud üheks peatuspaigaks mauri piraatidele, kes laevadelt maksu kogusid, siis ongi sellest tulnud sõna tariif.