2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Hrgutis jah! Surmatoov kuidas kunagi!

Aivo Tamm
Pealkirja vastandlikele videtele vastab meid mbritsevas maailmas vaid vike valik toiduaineid. Kindlasti kuulub nende hulka kerakalast tehtud toit fugu.
Fugut kui toitu valmistatakse Jaapanis tegelikult mitmetest erinevatest kalaliikidest, kes kik kuuluvad kerakalalaste sugukonda.
Nende kalade eripraks on suhteliselt lhike tntsakas keha ja suur pea. Vga hsti arenenud lihastikuga, vlimuselt suuri lehvikuid meenutavad rinnauimed lubavad kaladel edukalt vees edasi-tagasi manverdada. Khuuimed puuduvad.
Omaette vaatamisvrsuseks on kerakalalaste suu.

Luahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vhkide vlisskeletti.

Ulbib kui pall vee peal. Kalade nahk on pealt kaetud kolmekandiliste ogadega. Rahuolekus liibuvad ogad vastu kala nahka, seevastu ohu vi rrituse korral snnivad kala kehaga ulatuslikud muutused.
Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil khunaha all paiknevasse sgitoru kotjasse umbjtkesse ohtralt vett, ta mtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera.
Muide veest vlja vetud kerakalalane ahmib endasse hoopis hku ja paisub samuti nagu tispumbatud pall. Kuid hu ahmimisel on omad miinusedki: uuesti vette sattununa ulbib kala mnda aega veepinnal kht lespoole ning enne hu vljutamist ei saa sukeldumisest juttugi olla.
Kerastunud olekus tusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mtmed suurenevad ning vaenlased jvad rndamise asemel khklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutis vib kiskjale neelu kinni jda vi seedekulgla rebestada.

Kulinaarne kaljuhammas. Kerakalalaste sugukonna arvukatest liikidest sakse kige rohkem kaljuhamba (Takifugu) esindajaid.
Ligi veerandsajast liigist, kes eespoolmainitud perekonda kuuluvad, on Jaapani tervishoiu ministeerium sgiklbuliseks tunnistanud pea pooled ehk kaksteist liiki.
Vaieldamatult kige tuntumaks fuguroa allikaks on Takifugu rubripes, eesti keeli pruun kaljuhammas.
Selle kala kulinaarsele populaarsusele aitavad vrdselt edukalt kaasa tema suured mtmed (pikkus kuni 70 cm) ja suhteliselt ohter levik Jaapanit mbritsevates vetes.
Knealune kala on segatoiduline, ta sb nii vetikaid, molluskeid kui ka vhilisi. Et kala pole tnu erilisele uimekombinatsioonile just kige kiirem ujuja, siis eelistab ta pigem phjalhedast eluviisi.
Pruun kaljuhammas on suureprane maskeeruja, kusjuures kohanemine mbruskonna fooniga kib suhteliselt kiiresti. Vaatamata eespoolkirjeldatud rikkalikule kaitsearsenalile on kerakalade relvastuses veel ks trump, ja selleks on surmatoov mrk tetrodotoksiin.

Viimane rmuslik kaitse.Tetrodotoksiin on erakordselt tugevatoimeline nrvimrk, kusjuures keskmise kehamassiga inimese tapmiseks piisab vaid hest milligrammist.
Mrgine pole mitte kala tervikuna, vaid tema teatud kehaosad. Kige rohkem koguneb toksiini kala maksa, kuid ohtlikult mrgised on ka seedekulgla osad, sugunrmed (niisk ja mari) ja nahk.
Kala varustavad mrgiga mereveest prit smbiontsed bakterid, kellest tuntumad kuuluvad pseudomonaadide hulka. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mrgitud kerakalad, mis maitselt nende mrgistele suguvendadele millegi poolest alla ei j.
Kalade endi rakud toksiini mjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mrgi suhtes tundetuks.
Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt vljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, hiljem areneb vlja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus, ning traagilistel juhtudel saabub surm kas lmbumise vi sdametalitlushirete tagajrjel.

Nii vivad sndida zombid. Et knealune toksiin ei suuda lbi biobarjri kesknrvissteemi tungida, siis psib mrgistunud ja halvatud inimene tie teadvuse juures. Just see fakt on andnud alust oletustele, et tetrodotoksiini sisaldavat kuivpulbrit kasutatakse Haiti vodookultuses zombide loomiseks. Tsi, selleks kasutatavat lisaks ka siil- ja lunnkalade mrki.
Videtavalt on zombistamisel toksiini eesmrgiks ohvri tahtelise lihastegevuse paralseerimine ning talle spetsiifilise kooljavlimuse (kahvatu nahk, sinakad huuled, langenud kehatemperatuur jne) kujundamine.
Ka Jaapanis usuti pikka aega, et fugumrgituse saanud inimene viibib erilises varjusurmas ning matta tohib keha alles laiba lagunemismrkide avaldumisel.

Suutied riski piiril. Tendusmaterjal kerakalade smise ajaloost ulatub Jaapanis kahe aastatuhande taha. Ehkki toiduna ei kujuta fuguroog mingit erilist maitseelamust enamikule, kes seda proovivad, on kerakala smine siiski rmiselt populaarne. Seda vaatamata krgele hinnale tipprestoranides tuleb fuguroa eest vlja kia paarsada dollarit. Vaid Jaapani keisrile on ohutuse mttes selle delikatessi proovimine keelatud.
Kige paremaks loetakse talveperioodil ptud kalu, sest siis on nad ka kige rasvasemad. Ptud kalu silitatakse restoranides erilistes akvaariumides, kus klient vib endale meeleprase ujuja vlja valida.
Et kerakalad on ksteise suhtes agressiivse rndekitumisega, siis on akvaariumis nende suud kinni teibitud.
Kuna fugu valmistamine nuab erilist tpsust ja hid teadmisi nii kerakalade anatoomiast kui ka liigilisest kuuluvusest, siis tohivad seda toitu valmistada vaid erilist litsentsi omavad kokad. Litsentsi saamiseks tuleb sooritada mitmeosaline eksam, milles on kirjalik test, kalaliikide mramine ja praktiline sooritus. Viimane kujutab endast kerakalast roa valmistamist ja selle smist valmistaja poolt. Eksami suudab lbida vaid 30 protsenti proovijatest. Ei maksa nd arvata, et lejnud mrgituse saavad, eksimuseks loetakse ka vead teoreetilises osas ja potentsiaalselt ohtlikud kala vrkitlused.
Nii range hindamine teenib eesktt gurmaanide huve. Ja lausa pisiasjadesse ulatuv norimine eksamil tagab selle, et restoranis klienti fugust tulenev mrgidoos ei hvarda.

Mitukmmend gurmaani surevad.Kerakalade valmistamisel eraldatud mrgised organid kogutakse spetsiaalsetesse kogumisnudesse ja pletatakse hiljem. Sellega vlditakse limrgiste jnuste sattumist tavaliste toidujtmete hulka. Samas pole fuguroa mrgitused vaatamata suurtele ettevaatusabinudele kuhugi kadunud.
Erinevatel andmetel kustub igal aastal maailmas mnekmne gurmaani eluknal valesti valmistatud fuguroa nautimise tttu. Peamiseks phjuseks, tervelt pooltel juhtudel, osutub kerakala maksa smine.
Ekslikult arvatakse, et kerakala maks on eriline delikatess. Just maksas on toksiinisisaldus kige suurem. Vga palju mrgitusi saadakse kerakalade marja smisel. Eks tavamtlemise loogika, mis peab kalamarja suupraseks kraamiks, loeb.
Juhul kui mrgitus on saadud, osutub mravaks kolm tegurit. Esiteks sissesdud toksiini hulk. Teiseks mrgitunud isiku kehamass. Kolmandaks esmaabi.
Konkreetset vastumrki tetrodotoksiini mrgitusele ei ole.
Kannatanule tehakse kiiresti maoloputus, antakse toksiini sidumiseks aktiivstt ja proovitakse silitada hingamis- ja sdametegevust.
Kriitiliseks osutub esimene pev peale mrgistust. Kui ohver suudab selle le elada, siis on ta suure tenosusega ka eluga psenud.

Kerakala kui smbol. Jaapanis on kerakala lausa smbolistliku thendusega.
Pea igas suuremas Jaapani linnas on fugurestoran, Osakas on isegi fugumuuseum.
Kerakaladele on phendatud haikusid, fuguhooaja alguses lastakse tseremoniaalselt tuhandeid kalu vabadusse, ndisajal proovitakse kasvatada mrgituid kerakalu ning ttada vlja vastumrki tetrodotoksiinile.
Kasutust leiab ka kerakala nahk, sellest valmistatakse laternaid ja rahakotte. Isegi surmatoovale mrgile on leitud rakendus: nimelt jrjepidevalt livikestes kogustes manustatuna mjub tetrodotoksiin efektiivse valuvaigistina niteks kasvajate esinemisel.
Ka geneetikud on kerakalale phjendatult thelepanu pranud, sest tnu genoomi viksele mahule on Fugu rubripes sobiv selgroogne geeniuuringute mudelobjektina.

Tetrodotoksiin
Keskmise kaaluga kerakalas jagub seda mrki pea kolmekmne tiskasvanud inimese surmamiseks.
Tetrodotoksiin on ks mrgisemaid looduslikke hendeid ldse ja jtab toime efektiivsuselt kriminaalromaanidest tuntud kaaliumtsaniidi kaugele seljataha.
Tetrodotoksiini sihtmrgiks on nrvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine, mis omakorda takistab elektriliste impulsside teket ja levikut. Koos nrvirakkude talitluse hirumisega kahjustub ka lihastegevus.
Et toksiin on termostabiilne, ei ole mrgist vabanemisel abi ka pikaajalisest kuumutamisest.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet