2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

looduslaps
Hetked arusisalikega

Kohtusin arusisalikega esimest korda alles mne aasta eest. Oli pikesepaisteline ja vaikne juulikuine ilm, lksime vanaisaga Vooremaale meie suvekoju puid lhkuma. Sai siis kaasa vetud paar vileiba ja midagi joogipoolist. Olime metsa res juba sna hulga puid lhkunud, kui tahtsin istuda knnule, et einetada. Jrsku mrkasin, et mingi loom jooksis kibekiirelt knnu krvale rohupuhmasse. Hakkasin uudishimulikult silkajat otsima. Sellest ajast peale on arusisalikud mind kitnud nii oma rgse vlimuse kui ka kitumisega.
Terve eelmise talve ootasin kevadet, millal need loomakesed vlja ilmuvad, et neid jdvustada saaksin. Tuli kevad, lumi sulas ja arusisalikud vljusidki urgudest. Suurem osa fotodest ebannestus, aga mned hetked jid siiski pildile. Kasutasin digiseepi Pentax Optio s5i.

Arusisalik elutseb kikjal Eestis, eelistab mrjemaid alasid. Kraavi- ja ojakallastel tunnevad nad ennast vga mugavalt. Tihti vtavad arusisalikud pikest mnel vanal knnul. Siis on sisalikud kige vaguramad ja nendele saab hlpsamalt ligi.
Arusisaliku toiduks on mblikud, putukad ja vikesed selgrootud, keda ta pab puutvelt vi rohttaimelt. Ise vib ta ohvriks langeda maole (rstikule, nastikule), linnule vi isegi siilile.
Minu kogemus tleb, et kui arusisalikku ettevaatlikult kinni pda, siis ta ei hammusta.

Tiskasvanud arusisalikke on vimalik eristada nende khupoole jrgi: isasel on khualune punakam, emasel hallikasvalge. Arusisaliku pikkus on tavaliselt 1518 cm, seejuures on emased isendid suuremad kui isased. See vike olend on tuntud oma saba mahajtmise poolest. Kui saba juhtub ra tulema, kasvab uus asemele. Kuigi tegu on omaprase kohastumisega kaitseks vaenlaste eest, hukkub sndinud poegadest enamik.
Kui on leitud mni mahajetud puuriit vi knd, tasuks kindlasti uurida, kas kusagil ei peesita sisalik. Sisalik leitud, tasuks mitte talle oma kehaga varju heita. Muidu tajub sisalik ohtu ja poeb kibekiirelt peitu. Kui on soov pildistada, tuleks sisalikule lheneda vimalikult tasa. Ega sisalik j fokuseerimist ootama. Niisiis tuleks vajalikud seadistused teha enne, kui kadreerima asute.
Paljud inimesed arvavad, et sisalik on vastik ja talumatu loomuga. Uurides lhemalt arusisaliku kitumist, neme, et tegemist on hoopis vga rna ja peenetundelise olendiga, keda tasub lhemalt tundma ppida.



Meelis Kalev,Tartu kunstigmnaasiumi 8.a klassi pilane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet