Mul on hea meel anda edasi Maidla rahva tervitussõnad roheliste rattaretkest 2006 “Kuidas elad, Virumaa?” osavõtjatele. Eestis on palju ilusaid ning avastamist ja vaatamist väärt kohti, millest enamus on selle aasta rattaretkest osavõtjatel võib-olla juba läbi käidud või läbi sõidetud.
Kindlasti on üks nendest ka Maidla vald koos oma kaevanduste, ilusa looduse, Maidla mõisa ning oma kodukohta armastavate inimestega.
Tänavu möödub 20 aastat fosforiidisõjast, mis puudutas otseselt Virumaad ja milles osales praktiliselt kogu Eesti progressiivne avalikkus. Selline vastuhakk näitas, kui oluline on meie rahva jaoks puhas elukeskkond ja kaunis loodus. Fosforiidisõjal oli kindlasti oma osa Eesti taasiseseisvumisel.
Maailmaturul on järsult kallinenud kütused. Kütuste hinnatõusuga on kaasnenud kõrgendatud huvi uute põlevkivimaardlate kasutuselevõtmiseks.
2004. aasta detsembris algas massiline põlevkivi kaevandamisloa taotluste esitamine keskkonnaministeeriumile. Loataotlused katavad praktiliselt kogu Maidla valla territooriumi, ning võimalike uute kaevanduste asukohaks on Muraka raba ja Pandivere kõrgustiku vahetu lähedus.
Tahtmatult meenub 20 aastat tagasi toimunu, kus oli selge, mille ja kelle vastu me seisime, kuid, kes on täna meie vaenlane…
Selle aasta roheliste rattaretke valitud marsruut näitab selgelt, et Virumaa ei ole üksi oma muredega ning taas tulevad meelde Alo Mattiiseni laulu sõnad: “… ei ole üksi ükski maa”.
Kuid kas meil on täna selline ühtekuuluvustunne, nagu oli fosforiidisõja ajal?
Loodame, et on!
Soovin Teile kõigile ürituse kordaminekut, ilusat kevadet ja kohtumiseni rattaretkel!
Südamlike tervitustega.