2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Virumaa: lendoravate paik

Ajakirja Loodus kaastline Madli Zobel svenes Virumaa probleemidesse ja pakub jrgnevatel leheklgedel rattaretkelistele nelja lugu: lendoravast, Kunda puidumassitehasest, kaevandusalade phjaveest ja lhejgedest.

Lendoravauurija amet on peaaegu sama raske kui pikesevarjutuse ajaks tahmaklaaside mjal tenosus nha pikesevarjutust vi lendoravat ei erine eriti palju. Lendoravauurijail on sellevrra kergem, et loomake jtab elupaiga alla snniku maha parema puudumisel saab sellestki rohkesti teada.

Harva ja pimedas. Suurte mustade silmadega haavakoore karva looma kohatakse vga harva. Esiteks toimetab ta peamiselt hmaras, teiseks on tal suureprane kaitsevrvus. Kolmandaks on neid vga vhe lendorav on looduskaitseseaduse jrgi kige rangema kategooria kaitsealune loom.
Nii juhtubki, et lendorava pesapuust saadakse teada, kui see metsaraie kigus mtsatades maha langeb.
Eestis on teada umbes 50 lendorava pesapaika. Lendorav pesitseb vanade haabade nsustes, seega peavad olema psti le 50 aasta vanad puud. Nende puude lheduses peab olema teisi puid piisavas kauguses, et lendorav suudaks helt puult teisele hpata.
Kui vtta mets maha ja jtta alles vaid pesapuu, siis lendorav seal elada ei saa. Nljasurm tenoliselt ei saabu lendorav sb vrseid, pungi ja lehti, kuid jtkusuutlikkust pole. Nimelt elab emane paikselt ja isased kivad klakorda. ksik puu keset raiesmikku ja lendoravahrra kepp kes ja kott seljas pesapuu poole vantsimas? Ei tule kne allagi. Seeprast on oluline uurida, kus lendoravad elavad, et kaitsta paika laiemalt. Eestimaa looduse fond ongi algatanud vastava projekti.


Vaid mnes Euroopa riigis.
Euroopas on lendoravat alles vaid Soomes, Phja-Ltis ja Eestis, ning meilgi on lendorava levik ja arvukus murettekitavalt vhenenud. Suurem asuala on veel vaid Virumaal.
Lendoravauurija Uudo Timm rgib, et ta on kmme aastat jlginud he talu metsas elavat lendorava asurkonda. Liigi elupaiga silitamise phimtteid jrginud raie ei ole asurkonnale halvasti mjunud, kuigi metsa on raiutud igal aastal.


Seenel kimine ei sega.
Ei tohi maha vtta nsustega haabu ja neid vahetult mbritsevaid puid. Ei tohi maha vtta htegi puud 25 meetri raadiuses pesapuust. Peavad jma metsad-hendusribad, et lendorav saaks liikuda, vltimaks sugulusristumise teket. Seenel vi marjul kimine lendoravat ei sega.
Kundas avatav haavapuidumassi tehas innustab haavikuomanikke puitu rahaks tegema. Mdanikuga puitu ei osteta, seega vetakse haavad maha enne, kui nad saavad nii vanaks, et lendorava elupaigaks sobivad nsused vlja kujuneksid.
Metsaomanike ja isegi riigimetsa majandajate seas on hakanud levima negatiivne suhtumine ohustatud liikidesse, sealhulgas lendoravatesse, kes majandaja metsades elavad. Keeldu mitte teha lageraiet ohustatud liikide elupaigas vrdsustatakse tieliku raiekeeluga.
Peale metsamajanduse on lendorava elupaikadele mjunud laastavalt viimaste aastate tormid. Vanade nsate haabadega metsi on vhe jrele jnud.
Uudo Timm



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet