Kunda uuest haavapuidumassi tootmise tehasest tuli häiresignaal veel enne ametlikku avamist. Kuivõrd usaldusväärsed on ikka tehase lubadused hoida keskkonda?

Estonian Cell kasutab tootmisel vesinikperoksiidil põhinevat tehnoloogiat. Selle erinevuseks on väävliühendite mittekasutamine tehnoloogilises protsessis, mis vähendab nii reovee kui ka gaasiliste heitmete poolt tekitatavat saastet, on kirjas firma kodulehel.
Märtsi lõpus kokku varisenud puidumassi mahuti kandekonstruktsioonid vigastasid ka tootmishoones asuvat väävelhappe mahutit, millest välja valgunud happest voolas suurem osa mahutit ümbritsevasse turvabasseini, on kirjas firma kodulehel.
Väävelhapet kasutatakse reovee puhastamiseks.

Õnnelik õnnetus. “Selles mõttes oli väga õnnelik õnnetus, et inimesed viga ei saanud ja purunes vaid üks väävelhappemahuti,” kommenteeris märtsis toimunut Ida-Eesti päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Tauno Suurkivi. “Hirmus on mõelda, kui välja oleks jooksnud vesinikperoksiidi, mis võib teiste orgaaniliste ainetega reageerides süttida.”
Algselt 1,3 miljardit maksma pidanud tehas läks kokkuvõttes kaks korda kallimaks. Väidetavalt oli põhjuseks just tähelepanu pööramine keskkonnahoidlikkusele.
Et midagi loodusele ei juhtu, seda rääkisid ehitajad ka viimase tehnoloogia järgi sisustatud loomsete jäätmete käitlemise tehase rajamisel Väike-Maarjasse. Pärast selgus, et jäätmete käitlemise tehas rikkus kaeve ja haisupilv pani kohalikud elanikud muretsema.

Kolme liiki jäätmed. Tselluloositehas toodab kolme liiki jäätmeid: tahkeid, gaasilisi ja vedelaid. Tahked, peamiselt puidu töötlemisest tulenevad jäätmed läheksid kütmiseks või ekspordiks.
Puhastatud vedeljäätmed juhitaks toruga otse merre, kaldast kaugemale, kuni 15 meetri sügavusele.
Firma taotleb pooleks aastaks eriluba merre lastavate saasteainete koguste suurendamiseks.
Gaasiliste jäätmete hulk peaks olema minimaalne. Samas pole tehase esindajad ümber lükanud väidet, et tehas hakkab aastas tootma umbes 500 000 kg ohtlikke jäätmeid.
Üks keskkonnaga seotud mureküsimus võiks minna tehasega seoses ka riigimetsa majandamise keskusele (RMK). Nimelt müüb RMK tselluloositehasele haava paberipuitu 35 protsenti odavamalt turuhinnast.
RMK metsamajanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi nimetab seda riigipoolseks toetuseks, kasutamaks kohalikku puitu Eestis.

Haavad ja lendoravate elupaigad. Haabade küttepuudeks raiumist on võimalik toimetada ka Virumaa lendoravate elupaikade juures, loomade elupaiku säilitades.
Kuidas saavad lood olema Kunda haavapuidumassi tehasega, mis tahab teenida tulu? Kas lendoravate pesitsuspaiku ähvardab oht?

Haavapuidumassi tehase rajamine Eestisse suurendab loomulikult ka tööstuse survet keskkonnale.
Suureneb nõudlus haavapuidu järele, mille tõttu võidakse ohtu seada muude hulgas ka lendoravate elupaigad.
Suureneb reostuskoormus Soome lahes ja Läänemeres tervikuna.
Loomulikult on võimalik neid mõjusid ka ohjes hoida, kui sätestada reeglid, mille kohaselt nõutaks Eestist tehase tarvis ostetava haavapuidu asjakohast sertifitseerimist.
Parim oleks muidugi olukord, kui Estonian Cell asuks toetama ka elupaikade ja elupaigatüüpide kaitseprogramme ning näitaks välja selget soovi esitada asjakohaseid nõudmisi tehasesse ostetavale toorainele.
Merre suunatava heitvee reostuskoormuse kontrolli alla saamine võib osutuda loodud reoveekäitlustehnoloogia puhul samuti probleemseks. Energiahinna ja kemikaalide hinna tõus suurendab reovee käitluskulusid ja selle puhastamise majandusriske. Estonian Cell on keeldunud vastu võtmast pakkumist looduslähedase reoveepuhastussüsteemi loomiseks. Oluline on siiski loota juhtkonna ja omanikkonna koostöövalmidusele.
Marek Strandberg