2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Kaevandus rikub phjavett

Eesti on ainuke riik maailmas, kus plevkivi vga madala kttevrtusega fossiilset ktust arvestatavas koguses kasutatakse. Veelgi enam, plevkivi on Eesti elektritootmise ainuke ktus. Igal aastal kaevandatakse rohkem kui kmme miljonit tonni plevkivi. Lisaks sellele, et pletamisel phinev plevkivienergeetika on rmiselt vheefektiivne, mjub see laastavalt ka phjaveele.

Lisaks meeletule veehulgale juhitakse Narva jkke igal aastal palju soojusenergiat. Elektritootmise krvaltulemina tekkivale soojusele puudub Narva elektrijaamades kohapealne kasutus.

Kaevandusevesi ei klba juua. Kaevanduste ja jtmehoidlate all on ligikaudu 450 km Ida-Virumaa territooriumist pindalalt on see kaks Muhu ja pool Vormsi saart.
On pakutud, et hljatud kaevanduskikudesse kogunenud vesi (juba praegu umbes 170 miljonit m) ongi taastunud joogiklbulik phjavesi. Professionaalid tlevad kriitiliselt: kaevandusvee kasutamine hisveevrgis on meldav ainult komplitseeritud, kiki reostumisriske krvaldavate puhastusseadmete rakendamisel.
Allmaakaevandustesse kogunevas vees suureneb sulfaatide sisaldus paari aasta jooksul mitmeid kordi le loodusliku fooni. Lisaks ohustavad vee kvaliteeti tulekahjude ja kontrollimatu jtmeladustamise kaudu kikudesse sattunud fenoolid, naftaproduktid jms.

Reostunud phjavesi tungib jrjest sgavamale. See aga thendab: eksisteerib risk, et plevkivitstuse tekitatud pindmine reostus tungib sgavamatesse maapuekihtidesse, kus senini on joogiklbulik phjavesi. Reostuse levikut soodustavad lhkamistde tagajrjel veepidemetesse tekkinud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning ahtid.
Viimastel aastakmnetel ongi sulfaatide sisaldus mitukmmend korda kasvanud phjapoolsete kaevanduste alla jvas Lasname-Kunda veelademes, mis kuulub ordoviitsiumi-kambriumi phjaveekogumisse. See nitab, et reostunud vesi tungib mahajetud kaevandustest allapoole sgavamatesse kihtidesse.
Saastunud kaevanduskikudest vljaleostuvad reoained ongi peamine phjus, miks rohkem kui tuhande ruut-kilomeetri suurusel maa-alal leviva ordoviitsiumi Ida-Viru plevkivibasseini phjaveekogumi seisund on halb.

Tuleb hakata pinnavett jooma?Sealse vee kasutamine joogiks on praegu ja tulevikus vlistatud. Veel enam, selle phjaveekogumi saastunud vesi kujutab endast tsist ohtu teiste phjaveekogumite seni veel saastumata veele.
Seni kasutusklblike Vasavere ja ordoviitsiumi-kambriumi phjaveekogumite vesi on aga juba osaliselt saastunud, ning saastumisoht suureneb tulevikus veelgi. Hsti kaitstud sgavaima kambriumi-vendi veekogumi vett hvardab tnu leekspluateerimisele soolase merevee sissetung. Juba lhitulevikus vib olla mdapsmatu Ida-Viru tihedalt asustatud phjaosa joogiveevarustuse leviimine phjaveelt puhastatud pinnaveele.

Loo allikaks on Olga Gavrilova, Tiina Randla, Leo Vallneri, Raivo Vilu ja Marek Strandbergi poolt koostatud artikkel Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet