Eesti on ainuke riik maailmas, kus põlevkivi – väga madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse. Veelgi enam, põlevkivi on Eesti elektritootmise ainuke kütus. Igal aastal kaevandatakse rohkem kui kümme miljonit tonni põlevkivi. Lisaks sellele, et põletamisel põhinev põlevkivienergeetika on äärmiselt väheefektiivne, mõjub see laastavalt ka põhjaveele.

Lisaks meeletule veehulgale juhitakse Narva jõkke igal aastal palju soojusenergiat. Elektritootmise kõrvaltulemina tekkivale soojusele puudub Narva elektrijaamades kohapealne kasutus.

Kaevandusevesi ei kõlba juua. Kae­vanduste ja jäätmehoidlate all on ligikaudu 450 km² Ida-Virumaa territooriumist – pindalalt on see kaks Muhu ja pool Vormsi saart.
On pakutud, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi (juba praegu umbes 170 miljonit m³) ongi taastunud joogikõlbulik põhjavesi. Professionaalid ütlevad kriitiliselt: kaevandusvee kasutamine ühisveevärgis on mõeldav ainult komplitseeritud, kõiki reostumisriske kõrvaldavate puhastusseadmete rakendamisel.
Allmaakaevandustesse kogunevas vees suureneb sulfaatide sisaldus paari aasta jooksul mitmeid kordi üle loodusliku fooni. Lisaks ohustavad vee kvaliteeti tulekahjude ja kontrollimatu jäätmeladustamise kaudu käikudesse sattunud fenoolid, naftaproduktid jms.

Reostunud põhjavesi tungib järjest sügavamale. See aga tähendab: eksisteerib risk, et põlevkivitööstuse tekitatud pindmine reostus tungib sügavamatesse maapõuekihtidesse, kus senini on joogikõlbulik põhjavesi. Reostuse levikut soodustavad lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning ðahtid.
Viimastel aastakümnetel ongi sulfaatide sisaldus mitukümmend korda kasvanud põhjapoolsete kaevanduste alla jäävas Lasnamäe-Kunda veelademes, mis kuulub ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekogumisse. See näitab, et reostunud vesi tungib mahajäetud kaevandustest allapoole sügavamatesse kihtidesse.
Saastunud kaevanduskäikudest välja­leostuvad reoained ongi peamine põhjus, miks rohkem kui tuhande ruut­-­­­kilomeetri suurusel maa-alal leviva ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund on halb.

Tuleb hakata pinnavett jooma?Sealse vee kasutamine joogiks on praegu ja tulevikus välistatud. Veel enam, selle põhjaveekogumi saastunud vesi kujutab endast tõsist ohtu teiste põhjaveekogumite seni veel saastumata veele.
Seni kasutuskõlblike Vasavere ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekogumite vesi on aga juba osaliselt saastunud, ning saastumisoht suureneb tulevikus veelgi. Hästi kaitstud sügavaima kambriumi-vendi veekogumi vett ähvardab tänu üleekspluateerimisele soolase merevee sissetung. Juba lähitulevikus võib olla möödapääsmatu Ida-Viru tihedalt asustatud põhjaosa joogiveevarustuse üleviimine põhjaveelt puhastatud pinnaveele.

Loo allikaks on Olga Gavrilova, Tiina Randla, Leo Vallneri, Raivo Vilu ja Marek Strandbergi poolt koostatud artikkel “Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry”.