2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Paisud takistavad lhe rnnet

Lhed tahavad sgiseti minna krestikulisse jkke kudema, kik teame seda. Mis saab siis, kui lhed koelmutele ei pse? Asurkonnad hukkuvad, tlevad teadlased. Paljudes kunagistes heades lhejgedes sulevad rndetee inimese rajatud paisud.

100 aastat tagasi peeti parimateks lhejgedeks Purtse, Jgala ja Narva jge. Praeguseks on neis kigis looduslik lhe hvinud: Purtse jes reostatuse tttu, Jgala ja Narva jes paisude ja jele rajatud hdroelektrijaamade tttu.

Kunda krestikest vaid osa lhele avatud. Praegu peavad asjatundjad Eesti parimaks lhejeks Kunda jge. Seal on viis kilomeetrit sobivaid krestikke. Je alamjooksule rajatud paisude tttu on sellest tnaseni lhele kttesaadav vaid 1,2-kilomeetrine lik allpool Kunda hdroelektrijaama paisu.
Paisjrvedesse koguneb ajapikku setteid. Kui need siis mingil phjusel valla psevad, uhutakse tonnide kaupa muda ja liiva jkke, rikkudes paisust allapoole jvad krestikud.
Kunda jes 2002. aasta augustis just niimoodi juhtuski: vana hdroenergiajaama pais lasti alla ning kmned tuhanded tonnid muda ja liiva matsid enda alla lhede kudemispaigad. Aasta hiljem abistas suurvesi suurpuhastust tehes, ning lhed said kudemispaigad tagasi.
Mudalaviini mure hvardab ka siis, kui tahta lammutada paise, mida sisuliselt enam vaja pole. Kunda jes on praegu neli paisu jrjestikku sna suudme lhedal.

Kas hdroenergia on ikka roheline? Kalauurijad on seisukohal, et jutt hdroenergiast kui rohelisest energiast on eksitav.
Sageli vetakse hdroenergiat tootes lhedelt eluvimalus ka nendel vhestel krestikel, mis jes allpool esimest paisu veel kalale kttesaadavad on.
Madalvee perioodidel, kui vett jes vheseks jb ja seda turbiinidele pidevalt ei jtku, toimub hdroelektrijaamade paisude juures regulaarne vee kogumine ja sellele jrgnev lbi turbiinide laskmine. Selge, et sellises jes, kus kord on vga palju vett ja kord jlle ldse pole, lhed hsti elada ei saa.

Purtse hiilgus viks taastuda.
ks kunagisi kuulsaid lhejgesid, millele rohelised thelepanu pravad, on Purtse jgi. See Eesti kige gedamate krestikega jgi on mitmete tunnuste poolest sarnane mgijgedega, kuid nukogudeaegne tstus reostas selle tielikult ning plevkivili tootminegi pole jele halastanud.
Praegu on je vee kvaliteet paranemas ja lhe viks justkui jkke tagasi tulla, kuid nd on jele rajatud ja rajamisel mitu paisu.
Kalateed ei pruugi aidata
See puudutab nii siirdekalu kui je psikalastikku, kellelt vetakse vimalus sigimis-, turgutus- ja talvitusrnneteks. Teoreetiliselt oleks lahenduseks kalatee, praktikas pole Eestis seni htki toimivat kalateed ja ka mujal maailmas on neid vhe. Kalatee viks olla leevendusabinuks eelkige olukordades, kus paisu olemasolu on hiskonna seisukohalt mdapsmatu vajadus. Parimal juhul suudab see siis kalade rndeprobleemi natuke parandada, mitte kunagi aga lahendada.



Rein Jrveklg, Eesti loodushoiu keskus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet