4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Meteoriidikraatrid ktkevad saladusi

Toomanina Suurkivi Nva rannas
Hendrik Relve
Kraater Arizonas maailma tuntuim meteoriidikraater. Kraatri juurde juda polnud raske. Ei tohtinud vaid maha magada viita Flagstaffi ja Winslow vahelisel maanteeligul. Sealt edasi jtkus mnekmnekilomeetrine sit laudsiledas poolkrbes.
Peatusime avaral parkimisplatsil, mis kihas sidukitest ja inimestest. Kraater ja selle mbrus kuuluvad eraomandusse. Vist seeprast on ka sissepsumaks ige krbe. Kui olime treppe pidi roninud ligi poolesaja meetri krguse kraatrivalli harjale, avanes meie ees erakordselt korraprane ngu. Esmapilgul vis seda pidada antiikseks hiidstaadioniks. Vi siis vulkaanikraatriks.

No lbimt ulatus veidi le he kilomeetri ja sgavus kahesaja meetrini. Otse sviku keskel hakkas silma imevike vanade ehitiste kobar. Tillu kestena paist sid ehitised ainult seetttu, et asusid meist kaugel. Nende, ligi sajanditaguse kaevanduse jnuste juurde laskumine oli klastajatele rangelt keelatud.

Varemed on omamoodi mlestusmrgiks aegadele, kui paiga mber mllasid prased kired. 1902. aastal ostis paiga meinseneri ja juristi haridusega mees Daniel Monro Barringer. Tol ajal peeti mtet, et maakeral viks leiduda jlgi kosmosest kukkunud kehadest, tiesti ebateaduslikuks. Aga see mees oli kaljukindlalt veendunud, et maatkile, mille ta ostis, on kunagi judnud meteoriit.
Barringer oli ka kindel, et meteoriit pidi koosnema hinnalistest metallidest. Kui kosmiline keha on maasse tekitanud nii tohutu augu, pidi see olema hiigelsuur. Niisiis otsustas ta meteoriidi jnused kraatri phjast vlja kaevata, maha ma ja niimoodi pururikkaks saada.
Barringer avaldas oma teooria kohta artikli erialases ajakirjas. Kuid teadusringkonnad ei vtnud ta seisukohti tsiselt. Vaid kmuajakirjandusele pakkus suurejooneliste ideedega energiline mees mningat huvi.
Barringer kulutas kaevamistdele kraatri phjas 27 aastat ja 600 000 dollarit, kuid meteoriidikamakad jid leidmata. Siis, 1929. aastal, tellis ta helt tolle aja tippteadlaselt eriti tpse ekspertiisi selgitamaks, miks kraatri phjas kosmilise keha jnuseid ei leidu. Vastuseks sai ta tulemuse, mis tol ajal paistis uskumatuna, kuid praegu ei llata kedagi.
Kui sadu tuhandeid tonne kaaluv raudmeteoriit maapinnaga kokku prkab, toimub sellise lgijuga plahvatus, et suur osa meteoriidirauast aurustub silmapilkselt ning lejnu pihustub pdmatute killukestena laiali vga suurele maa-alale. Seda uudist ei suutnud Barringer le elada. Mned pevad prast vastuse saamist suri ta sdamerabandusse.
Barringer suri kll vaesuses, kuid tema ostetud maalapp sai maailmakuulsaks. USA-s asuv Meteori kraater lks teaduslukku kui esimene teaduslikult testatud meteoriidikraater maailmas. Praegu vib Arizona kraatrit pidada maailma kige populaarsemaks meteoriidikraatriks. Igal aastal kib sealt lbi sadu tuhandeid turiste. Nende teenindamisest saavad ndsed omanikud piisavalt tulu, et tiustada ja korras hoida uhket meteoriidimuuseumi ja pperadu ning teha paigale reklaami. Nii kindlustatakse jtkuvat turistidevoolu ka tulevasteks aastateks.

Kaali Saaremaa kuulsaim looduse- looduseime.. Viimati sattusin Kaali kraatri juurde tnavu suvel. Nii nagu loendamatuid kordi varemgi, vantsisin mda jalgrada le ringvalli ja jin silmitsema veesilma enda ees. Jah, seda kausjat ngu ning mmargust jrvekest no keskel mletan samasugusena juba kooliplvest, kui esimest korda klassiekskursiooniga Kaali kraatri juurde tulime.
Tol esimesel korral olin vhe pettunud. mar auk ning tpselt selle keskel asuv mar veekogu paistsid liiga korraprase kujuga, et olla looduse looming. Ning niinimetatud Kaali jrv osutus kigest roheka ja sogase veega tiigiks. Vaid lood, mida kraatri tekke kohta kneldi, mjusid koolilapse fantaasiale ergutavad ning talletusid mllu.
Vrreldes tolle ajaga on Kaali mbrus ndseks muutunud seevrra, et see on korrastatum ja rahvast liigub rohkem. Ringvall on vsast tiesti puhastatud ja alles jetud vaid suured puud. Jrve juurde viib soliidne raudtrepp. Kaali mbrust juhatavad vaatama hstikorrastatud pperada ja asjalikud stendid.
Kraatri krvale on hiljaaegu rajatud meteoriidikraatreid tutvustav eramuuseum. Ehkki hulga viksem, meenutas see stiililt mulle kaunikesti Arizona meteoriidkraatri oma. Mnede Eesti arhitektide meelest olla muuseumihoone ja selle sisustus maitsetu ning lepakutud.
Kaalil tuli mulle phe mte, mida olin mlgutanud juba Arizonas. Kui eraomanik paneb oma isikliku kapitali ehitisse, mis on meldud eelkige ldsuse harimiseks, siis ei tohiks maitseksimustes olla temaga ehk sama noriv kui riikliku ehitise puhul.
Sel pikeselisel suvepeval vooris kraatri juurde ja tagasi katkematu huviliste voor. Eesti keele sekka kuuldus soome, rootsi ja muid keeli. Viimase aastakmnega on Kaali kraater kogunud hoogsalt juurde tuntust ja ka klastajaid. Praegu vib teda pidada nii eestlaste kui vlismaalaste seas populaarseimaks looduseimeks mitte ainult Saaremaal, vaid ehk terves Eestis.

Esimene teaduslikult testatud meteoriidikraater Euroopas. Kaali kraatri teadusliku avastamise lugu on Arizona omast kll sootuks erinev, kuid vhemasti sama paeluv. Julgeid oletusi, et tegemist viks olla meteoriidikraatriga, tehti juba 1919. aastal. Kuid teadusliku testamise au kuulub siiski eesti geoloogile Ivan Reinwaldile. 1927. aastal, kui uudis esimesest avastatud meteoriidikraatrist maailmas oli veel vrske isegi Ameerika hendriikides, suundus tol ajal 49-aastane meinsener Saaremaale, et leida sealt mberlkkamatuid tendeid kosmilise keha ammuse plahvatuse kohta.
Uurimist haaras Reinwaldi jgitult. Alles 1937. aastal, kmneaastase pikpise otsimise jrel, tuli ta lihtsale ja teravmeelsele ideele: kui Kaalil testi plahvatanuks meteoriit, peab ju mbruskonnas leiduma silinud meteoriidiraua kilde. Ja kui tegemist on rauatkikestega, siis peab neid saama magnetiga les leida. 1937. aastal leidiski ta sel viisil mitukmmend meteoriidiraua tkikest. Selged tendid kraatri pritolu kohta olid kes ja Ivan Reinwald sai oma uurimist avalikustada. Mujal Euroopas ei oldud selleks ajaks meteoriidikraatrite uurimisega veel sama kaugele jutud. Kaali kraatrist sai esimene teaduslikult testatud meteoriidikraater Euroopas.

Millal ikkagi plahvatus toimus? Meie pevil kinnitavad geoloogid sna ksmeelselt, et Kaali kraatri tekitas raudmeteoriit, mis saabus kirde suunast ja purunes veidi enne maapinnale judmist tkkideks. Suurima maha sadanud tki lbimt oli umbes viis meetrit ning selle kokkuprge maapinnaga phjustas 110-meetrise lbimduga ja 22-meetri sgavuse plahvatuskaatri. Viksemad tkid tekitasid mbruskonda kaheksa viksemat, 1240-meetrise lbimduga kraatrit.
Vga lahknevad on loodusteadlaste arvamused selle kohta, millal Kaali plahvatus toimus. Eesti sjajrgne teenekaim meteoriidikraatrite uurija Agu Aaloe leidis rohkem kui veerand sajandi eest aastatepikkuse uurimise tulemusel, et meteoriit kukkus 3500 aastat tagasi. See teadmine psis kigutamatuna mitu aastakmmet ja on fikseeritud ka niteks Eesti entsklopeedias.
Kuid 1990. aastatel judis meie geoloogiateaduse grand old man Anto Raukas oma analsidega seisukohale, et meteoriidi plahvatus toimus hulga varem, 7500 aastat tagasi. Veelgi hilisemad uurimised andsid taas uusi daatumeid. Rootslane Karl Lund Rasmussen leidis Saaremaa soodest iriidiumi, ainet, mis selgelt viitab meteoriidile. Selle kosmilise aine jljed olid 2400 aasta vanused.
Kuid 2001. aastal leiti Kaali jrve kige vanemast settekihist mnniokas, mille vanuseks mrasid Lundi likooli teadlased 3600 aastat. Lihtne loogika tleb, et kui jrvesetete vanim kiht on prit sellest ajast, ei vi ka kraatri tekke algus olla kuigi palju varasem. Ka vanimate puutvede jnuste vanuseks Kaali jrve phjas on saadud 30004000 aastat.

Saaremaa Suur Pauk vis vajutada jlje primuskultuuri. Veelgi lahknevamad kui looduteadlaste ajamrangud on eri valdkondade uurijate arvamused selle kohta, kas ja kui sgava jlje vis muistne plahvatus jtta inimmllu.
heks esimeseks tsiseks humanitaarteadlaseks, kes seda teemat jrjekindlalt uuris, oli nimekas arheoloog Vello Lugas.
Rohkem kui veerandsada aastat tagasi leidis ta peamiselt folkloristika andmetele toetudes tugipunkte oletusele, et Kaali kraater oli kunagi phapaik. Arheoloogina asus Lugas korraldama vljakaevamisi. Otse kraatri naabrusest leidis ta jlgi kindlustatud asulast, mida vidi kasutada usuliste rituaalide lbiviimiseks.
Asva linnuse leidudesse svides sndis tal idee, et kraatrist paarikmne kilomeetri kaugusel asuv muinaslinnus vis meteoriidiplahvatusel sttida ja hvida.
Hoopis lennukatele radadele viis arvamused Kaali Suure Paugu kohta inimmeeles kirjanik Lennart Meri. Oma kahes raamatus, 1976. aastal kirjutatud Hbevalges ja 1984. aastal avaldatud Hbevalgemas oletas ta, et plahvatus vapustas mitte ainult saarlasi, vaid ka mandril ja koguni mujal Euroopas elavaid rahvaid.
Kirjanik punub oma teostes keerulise ja teravmeelse seletuste vrgu selle kohta, kuidas Kaali plahvatus vis olla ajendiks mitmete iidsete soomeugri mtide ja runode tekkeks. Kaali katastroof vis mjutada Lnemere maade jaanipeva kombestikku ning isegi Vana-Kreeka mti pikesevankri allakukkumisest.
Ka salaprane Thule saar, mida Kreeka geograaf Pytheas rohkem kui 2000 aastat tagasi otsimas kis, ei thenda Lennart Meri esseistlikes arutlustes midagi muud kui Tule saart ehk Saaremaad, kuhu taevane tuli kukkus.

Euroopa efektseim kraatrivli. Kui uskuda, et igus on geoloog Anto Raukasel, siis varisevad ajaloolase Vello Lugase ja ajaloolase haridusega kirjanik Lennart Meri uhked mttelennud muidugi kildudeks. 7500 aastat tagasi polnud paigas, mida praegu nimetatakse Kaaliks, psivat inimasustust olemas. Siis oli seal mererannik, mis hiljaaegu maismaaks saanud. Plahvatust visid parimal juhul nha ajutiselt laagris olnud kiviaja hlgektid. Kui aga uskuda, et Saaremaa Suur Pauk vis kia 4000 aastat tagasi vi hiljem, tasub selle jlgi primuskultuurist otsida. Tol ajal oli sealne rahvas kiviajast vlja judnud ja piirkond ige tihedasti asustatud.
Oleks loogiline, et kui Kaali kraatrit on kolmveerand sajandit jrjepanu uuritud, peaksid tulemused viima ldpildi selginemiseni. Kaaliga oleks linud nagu vastupidi. Uuemad uurimised ja arutlused on kaasa toonud seisukohtade ja arvamuste varasemast suurema lahknemise. Aga kki nii ongi parem. Nnda pole Kaali tnaseni minetanud enda mber hljunud salapra. Phjalikum uurimine on les kergitanud ha uusi ksimusi. Olen ka ise Kaali kraatri serval oma reisikaaslastega pidanud maha tuliseid vaidlusi ja arutlusi. Kaali saladused ktavad endiselt inimlikku uudishimu ja rgitavad mtteid.
hes vib siiski kindel olla: Kaali meteoriidikraater koos oma kaheksa viksema kaaslasega on thelepanuvrsemaid Euroopas. Seda mitmes thenduses. Esiteks on ta Euroopa ks uuritumaid. Teiseks on ta (isegi juhul, kui tekkis 7500 aastat tagasi) Euroopa noorimaid hiidmeteoriidi kraatreid. Kolmandaks, tema algkuju teiste Euroopa omadega vrreldes on erakordselt hsti silinud. Neljandaks asub ta hlpsasti klastatavas paigas, otse keset kla. Isegi kogu maailmas pole teada htegi meteoriidikraatrit, kus otse kraatrivalli taga asuks koolimaja (Kaali phikool). Eesti tuntuimal meteoriidikraatril on eeldusi tusta tulevikus tuntuimaks kogu Euroopas.

Vgevaim kraater asub Neugrundil. Kummalisel kombel oleme oma meteoriidikraatritega rahvusvaheliselt silmapaistvad veel he klje pealt. Eesti territooriumil on tnaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjlgi (kaheksanda vimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud).
Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Krdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jlgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit vi muud jlge. Niisiis, arvesse vttes meie territooriumi viksust, on Eesti kige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas!
Kas on selle phjuseks kodumaa pinnase ehituse omapra, mis kosmilisi jlgi eriti hsti silitanud? Vi hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sraste jlgede otsingul? Vi arvata seletuseks mingi kolmas pris ootamatu vi imeline phjus? Jgu vastuse otsimine lugejale edasimtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse jrjekorras pgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jlgedele Eestis.
Vikseim taevakeha jlg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekmnesentimeetrise lbimduga lohku ei saa kll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal mrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud mrgi ometi meteoriidijljeks, mille vanuseks vhemalt 5000 aastat.
Suuruselt jrgmine meteoriidijlg Simuna kraater asub Lne-Virumaal Simuna lhedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline svend, mille lbimt heksa ja sgavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul mrgib svend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tkk kukkus sinna alles 1937 ja leiti 1984. aastal.
Tsrikme meteoriidikraater on eelmistega vrreldes juba pris uhke. Selle lbimt on 40 meetrit ja sgavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Rpina linna klje all.
Ilumetsa kraatrid asuvad Plvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise lbimduga ja 12 meetri sgavune Prguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise pritolu testas, mras nende vanuseks 6000 aastat.
Suurim iidne meteoriidikraater Eesti maismaal on Krdla kraater. Selle Hiiumaal Krdla lhistel asuva kraatri lbimt on neli kilomeetrit. Algselt oli kraatri sgavus tervelt pool kilomeetrit, kuid ndseks on enamik kraatrist mattunud hilisemate setete alla ja looduses vrdlemisi raskesti hoomatav. Kraater on eelmistest tohutult palju vanem. Ta on tekkinud 455 miljonit aastat tagasi. See, et tegemist on meteoriidikraatriga, testati lplikult 1980. aastal.
Eesti suurim on Neugrundi kraater, ja paikneb see Osmussaare lhistel merephjas (Neugrundi plahvatusest ja bretarahnudest oli juttu Eesti vgevate sarja loos Rndrahnudelt rikkaim maa Euroopas). Kraatri lbimt on ligi kaheksa kilomeetrit. Kohe prast plahvatust, le 500 miljoni aasta tagasi, oli kraater peaaegu he kilomeetri sgavune. Nd on see hilisemate setete ladestumisel jnud 4070 meetri sgavuseks. Kraatri meteoorne pritolu testati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rhma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju leni vee all. Teisalt vib seda pidada meie pnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjrgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet