4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Hilisuvine meri: taimed vivad vohada

Hea on istuda mere res ja esitada ksimusi mere kohta. Veel parem on, kui leidub inimene, kes ksimustele ka vastata oskab. Looduse toimetaja Juhani Pttsepp ksis ja Tartu likooli mereinstituudi teadur Andres Jaanus vastas.

Lnemeri Loksa kandis, Uitru sre randa uhtumas.
Meri hakkab teliselt soojaks minema siis, kui suvi hakkab juba lppema. eldakse, et meri on klmenevas sgises nagu ks suur soojakott.

Millal on Lnemeri kige soojem?
Tavaliselt ongi juuli teine ja augusti esimene pool kige soojema mereveega. Lnemere lunaosas on avameri kige soojem, mnel aastal koguni 2324 kraadi. Eesti laiuskraadidel on merevee maksimaalne temperatuur lunaosaga vrreldes keskmiselt kraad-paar jahedam, kuid Phjalahe phjaosas saab paarikmnekraadist vett nautida liharva.
Ranniku lheduses on temperatuuri kikumised muidugi suuremad. Niteks idatuultega vib Eesti phjarannikul ka sdasuvel vesi lausa le mitu kraadi jahtuda. Kui mnel suvehommikul on suplejat ehmatanud kmnekraadine merevesi, siis on phjuseks pindmise veemassi kaldaga ja tuulega ristisuunaline liikumine, mis avab tee les svakihtide jahedamale veele. Loomulikult jahtub madal vesi sgisel kiiremini: niteks Haapsalu kandis vib karmi talve korral jd nha oktoobrist lausa mai lpuni.

Kuidas merebioloog vrdleks varasuvist ja hilissuvist merd?
Planktoloogile on varasuvi aeg, kus meri neb vlja nagu ideaalpildis, puhas ja selgeveeline. Kevadine tormiline vetikaitseng on hbunud, suvised liigid pole judnud veel vlja ilmuda. Sama lugu peaks olema kaldavndis, kus vetikad ja krgemad veetaimed pole veel merephja judnud ra vallutada.
Hilissuvi on ka meres nii-elda kpsuse ja tiuse aeg. Selle jrgi, kui vimsalt vetika- ja taimevaip vohab, saab teha jreldusi merekeskkonna seisundi kohta. Kui planktonit kipub hilissuvel olema meres sama palju vi rohkemgi kui kevadise maksimumi ajal, on see selge mrk eutrofeerumisest ehk toitainetega rikastumisest. Kui aga vetikaid ja taimi on liiga palju, siis hakkavad nad hingates-lagunedes- kdunedes tarbima vees lahustunud hapnikku. See omakorda teeb elu raskeks phjaloomadel ja kaladel.
Kui madal on tnavu suvel olnud meri. Mida on merele thendanud soojad ja sademetud ilmad?
Merevee tasemele pole pikalt kestnud pud kuigivrd mjunud. Madalaimad veeseisud olen fikseerinud hoopis kevadel ja sgisel, eriti enne klmade saabumist. Sademed ei suuda merevett kuigivrd kergitada ja ehkki ka aurumine on merepinnalt arvestatav, mravad veeseisu peamiselt rhkkondade liikumine ja tuule suund. Meri vib ajuti olla sna otseses mttes kaldu.
Soojaga on lood nii, et teatud piirini see soodustab kige kasvamist, aga liialt palavas vees hakkavad lagunemisprotsessidki kiirenema. Merd phjani soojaks ktta on pea vimatu, ent ka mnekraadine anomaalia vib osutuda katastroofiliseks. Soe meri annab energiat troopilistele tormidele, teiselt poolt aga hvitab hulgaliselt klmalembelisi taime- ja loomaliike.

Kuidas on lood sinivetikatega?
Kuigi sinivetikate krgaeg langeb suve teise poolde, ei piisa nende vohamiseks krgest temperatuurist. Nagu iga organism, vajavad ka sinivetikad toitu. See aasta on Eesti rannikuvetes aga olnud keskmisest toitainetevaesem ning viksemad ja kiiremakasvulised viburvetikad on tenoliselt sinivetikatega edukalt vistelda suutnud. Igatahes juuli lpuni pole vetikarohkuse le randades eriti kurdetud. Viimati pidime sinivetikanuhtlust taluma 2002. Lnemere kesk- ja lunaossa jtkub neid, muu hulgas mrgiseid liike, aga juba teist suve kllaga.

2004 veebruaris phendas Loodus erinumbri Lnemerele ja pikema artikli naftareostuse ohule. Ndseks on suuremat sorti linnetus Eesti rannavett ka tabanud, kas tagajrgi on nha ka merebioloogile?
Enim on kannatanud vahest ikkagi merelinnud ja need, kes saastunud lindudest toituvad. Phjataimestikule ja -loomastikule tekitatud kahju vljaselgitamiseks tehti Loode-Eesti merelahtedes seire kolm kuud prast reostuse avastamist.
Phjaloomastiku hulk oli tavaprasest viksem. Phjataimestik, eriti pisadru, oli osaliselt naftaga kaetud. Pikemaajalise mju hindamiseks oleks vajalik jrelseire.

Lnemere veevahetus vtab aega 2530 aastat. Samas juab Atlandilt jrjest rohkem torme meie maile. Kas need tormid on Lnemerre lbi Taani vinade rohkem soolast vett ja hapnikku toonud, vett seganud?
Sellest, kui Phjameres tormab, ksi ei piisa. Et vesi takistamatult lbi Taani vinade Lnemerre juaks, peab Lnemere veetase eelnevalt madal olema. Kuigi suured tormid on sraseid soolase vee sahmakaid toonud, rgib statistika hoopis sissevoolude vhenemisest viimastel kmnenditel. 19761993 ei registreeritud htegi mrkimisvrset soolase vee sissetungi Lnemerre. Kui seisak kestab kaua, kujunevad hapnikuta phjad ja Eesti maismaa pindalaga vrreldavad surnud alad Lnemeres.

Rahvusvaheline mereorganisatsioon andis 2005. aasta lpul Lnemerele eriti tundliku mereala staatuse. Kas tankereid hakkab nd vhem sitma?
Laevaliikluse vhenemise koha pealt olen skeptiline. Talvel arutati naftareostuse puhuks keskkonnafondi loomist. Fondi laekumised tulnuks just transiidiettevtetelt. Kahjuks hbus see arutelu koos naftalaikude kadumisega meie randadest.Majandushoovad on vimsad ning keskkonnale meldakse siis, kui nnetus juba kes. Tundliku mereala staatus ei hlma Venemaa territoriaalvett, seega on seal nuded tankerite liikumisele leebemad.

Mis vrvi on Lnemeri Eesti randades augustis-septembris? Kas erinevates randades on vesi erinevat vrvi?
Kaugelt vaadates on meri ikka sinine. Kui aga mta vee lbipaistvust vertikaalses plaanis, tuleb vlja palju rikkalikum vrvigamma. Puhast rohekassinist vett neb peamiselt talvel vi varakevadel Lnemere avaosas. Enamasti on merevesi roheline kikvimalikes varjundites, jesuudmete lheduses aga pruunikas. Veele annavad vrvi ka vetikaitsengud. Sinivetikate vohamise ajal on meri pigem hallikasroheline, kuid mned viburvetikad toonivad vett punakaks vi pruunikaks. Lnemere lunaosas on aga teatud liiki vaguviburvetikas pannud vee lausa helenduma. Seda nhtust nimetatakse bioluminestsentsiks.

Kas on tsi, et Lnemere heeringa organismis on 50 korda rohkem mrkaineid kui Atlandi heeringas?
Esmalt tpsustus. Lnemeres elab ikkagi rim, heeringa vike sugulane. Kui rgitakse mrkainetest, siis viimasel ajal peetakse silmas eelkige dioksiine. Need on keemilised hendid, mis paiskuvad hku plemisel, muu hulgas ka laevaktuste pletamisel. Olles hust raskemad, langevad dioksiinid vette ja sisenevad toiduahelasse.
Rim ja lhilased on dioksiinidele vastuvtlikumad, kuid Lnemere kala ei tasuks rohkem peljata kui kskik kust mujalt sisse toodut. Meenub ks Gotlandi kalarestorani omanik, pealt 60- aastane mees, kelle mens on lapsest saati olnud mitu korda ndalas seesama rim ja ka teised kohalikud kalad. Ei kurtnud ta tervise le ning ngi vlja pigem paarkmmend aastat nooremana. Hullem on see, et eestlastel on kaunis kasin vrske kala valik ja ta toitumisharjumustes on kalal pigem juhuslik koht.

Meres on vimalik mta tuhandeid hdrofsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nitajaid. Mis nitajaid tuleks kigepealt jlgida?
Peamised kvaliteedinitajad rannikumeres on ftoplankton ehk vabalt hljuvad mikroskoopilised vetikad, phjataimestik ja phjaloomastik. Nende hulgast leitakse omakorda sobivad indikaatortunnused, mida oleks vrdlemisi lihtne mta ja mis samas annavad selgepiirilisi, nn phjus-tagajrg seoseid. heks niteks on siin pisadru levikusgavus. Pisadru leviku mravad otseselt valgustingimused, mis omakorda halvenevad, kui vee toitainetesisaldus suureneb.

On see tsi, et Eesti merebioloogide tarvis ei jua riik eraldi uurimislaeva lal pidada, ja et mteriistad on pandud reisilaevade klge?
Uurimislaeva lalpidamine on htviisi kallis igal pool maailmas, seda eriti vikeriikidel, kus kasutajate arv on napp. Eestis on hid kogemusi piirivalve- ja ppelaevade rakendamisel merekeskkonna seirel. Kogu kossteemi toimimist on pris keeruline jlgida ja kompleksseid ekspeditsioone vga sageli ei korraldata. Pealegi suudetaks uurimisreiside kigus katta vaid thine osa merest. Regulaarsed laevaliinid tulevad appi, sest suhteliselt vikeste kuludega vimaldavad need koguda vrratult suuremat hulka andmeid suurelt merealalt.
Pikimad kogemused ses vallas on Soome mereuuringute instituudil, Eestis on peamiselt Tallinna ja Helsingi vahel kurseerivatelt reisilaevadelt mtmisi tehtud aastast 1997. Selle aasta kevadest lisandus ka Tallinna-Stockholmi liin.
Reisilaevadele paigaldatud mtmisja proovikogumisssteeme nimetatakse Ferry Boxideks.
Laeva liikumisel pumbatakse vesi lbi andurite ja proovikogumisseadmete ning teatud vahemaa tagant registreeritakse automaatselt vee temperatuur, soolsus, hgusus ja vetikate hulk fluorestsentsi (isehelendumise) jrgi.
Vimalik on mta ka erinevate vetikapigmentide sisaldusi merevees, samuti zooplanktoni ehk loomhljumi hulka.

Kesolevas numbris kirjutatakse, kuidas vanasti sitsid uisud Suures ja Vikeses vinas. Nd on plaanis Suurde vina sild ehitada. Kas see kiirendaks mere eutrofeerumist? Kas mereuurijad on silla vastu?
Kaalumisel on teatavasti mitu erinevat stsenaariumi ja tehnilist lahendust. Ei julgeks elda, et mereuurijad kategooriliselt silla vastu oleks. Kik sltub sellest, milline lahendus realiseerub. Enim hiriks veevahetust vina osaline titmine ja vrdlemisi kitsa sillaava jtmine.
Suure vina kaudu toimub intensiivne veevahetus Liivi lahe ja Vinamere vahel, ning kuigi vinas eneses vrtuslikke elukooslusi napib, ulatub mju palju kaugemale. Nii vib see puudutada ka niteks Kassari lahe punavetikaid.

Kas oleks vimalik panna hoovusi nii kima, et need meie rannad vetikatest ja mudast puhtaks uhuksid?
Hoovuste suundade ja tugevuse kui ka jgede vooluhulkade muutumise tagajrjed on ettearvamatud. Sellised grandioossed eksperimendid on enamasti tekitanud kordades suuremat kahju vrreldes tuluga, mida need pidanuks enesega tooma.
Meenub Araali mere kurb saatus koos sellest lhtuva lokaalse negatiivse kliimamuutuse ja sotsiaalse katastroofiga. revad snumid tulevad ka meie pehmet kliimat toitva Golfi hoovuse ju raugemisest viimasel paaril-kolmekmnel aastal. Mis mererandade puhtusse puutub, siis vhemalt Soome lahes soosib hoovuste ldine ringkik Eesti rannikuvete vrskenemist ning reostuse kuhjumise all kannatab rohkem lahe phja- ja keskosa.

Mida see vib thendada, et tnavu suvel vaal Lnemerre ujus?
Vaalad on ennegi Lnemerre eksinud. 19. sajandi keskpaigast on teada surnud krvaala leid Kolga lahest, kelle Rammu saare ettevtlikud kalurid raha eest linnarahvale nitamiseks Tallinnasse pukseerisid. Vaalad katavad lhikese ajaga suuri vahemaid.
Alles hiljuti jlgiti vaala Kopenhaageni lhistel. Arvatakse, et tegu on sama isendiga, kes juuli alguses sattus Soome vetesse. Lnemerest vlja pseb aga vaid sama kitsast teed pidi, kust sissegi, lbi Taani vinade. Kui vaala navigatsioonissteem seda ra ei taba, ootab teda Lnemeres suure tenosusega nljasurm. Nii olevat juhtunud ka Kolga lahe klalisega.

Andres Tarand on tmmanud kaardil ringi mber Skandinaavia ja Baltimaade ning leidis, et selle joone keskpunkt on Gotska Sandni saare lhedal. Milline on meri Lnemere keskpunktis?
Olen seirereisidel judnud mitmel korral Gotlandi svikuni. Lnemeri on keskosas kllalt lai, kuid silmates s korraga plinkimas Gotlandi tuletorne ja Srve majakat, saab kinnitust, et naabrid on lhemal, kui arvata oskame. Seda nii geograafiliselt kui ka Lnemere olevikku ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Nnda on kigil heksal Lnemere-rsel riigil ajada vhemalt ks hine asi.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet