Ingrid Männik

Seitsmeaastane Ingrid Männik veetis juulikuu koos vanematega Kambja alevikus. Ema sõnul võttis Ingrid päeviku pidamist väga tõsiselt, see oli Ingridile isegi olulisem, kui näiteks hambapesu.

11.07. Käisin emmega Reolasoo lähedal (kolm kilomeetrit Kambjast) metsas maasikaid korjamas. Marju oli palju, aga veel rohkem oli kärbseid. Sääski ja parme õnneks vähem. Natuke oli metsas mustikaid ka. Õhtul oli liblikas meile vannituppa lennanud, kahjuks ei saanud me teda sealt kohe välja. Läksime magama.

12.07. Hommikul oli emme-issi ja väikevenna toas samasugune kirju liblikas nagu eile vannitoas. Emme sai ta kätte ja laskis akna kaudu välja. Nägin aias lepatriinut, kes oli lillepõõsas. Ta oli eriline sellepoolest, et oli põõsa sügavuses.

13.07. Korjasin oma koduaias punaseid sõstraid. Nägin jälle lepatriinut põõsas. Punase sõstra lehed olid kuivanud ja osa marju oli ka kuivanud. Lehed olid ka haiged ja neil olid mingid poolkaarekujulised ja nagu ringilised täpid peal.

14.07. Hakkasid meil kartulid õitsema. Nende õied on valged ja lillad, aga lõhna neil pole. Mardikaid meil õnneks veel ei ole.

15.07. Magasin koos kahe sõbraga oma õues telgis. Natuke oli õudne, sest rohi krabises nii, nagu lind või kass kõnniks rohu sees. Natsa selline heina hääl oli, et astud nagu heina sisse. Kui me end telgis liigutasime, siis muru nii hullult krõbises. Seda oli nii vastik kuulata, sest üldse ei saanud magada. Ja pind oli selline kõva. Öösel oli väga külm magada. Nägin oma lillelise kleidi peal lepatriinut, küllap ta arvas, et mu kleit on lill.

16.07. Käisime hommikul jälle metsas maasikal. Nägin, kuidas puud hakkasid peaaegu maha kukkuma, sest need läksid nagu taha ja ette, et kui puu ettepoole tuleb, siis nagu kukub. Oli suur tuul ja ulgumine, nagu öökull oleks ulgunud. Õnneks polnud sellise tuulega metsas parme ega muid segavaid putukaid.

17.07. Ei jõua ära oodata, millal mustsõstrad valmis saavad. Nendest tehtud moos on nii nämma! Nägin täna kiriku juures kahe ladvaga kuuske. Huvitav, millest see küll tuleb, et tal kaks latva on? Emme ei osanud ka sellele küsimusele vastata, aga fotot oskas ta teha.

18.07. Avastasin, et olin muru nii ära sõtkunud, et see on ära vajunud ja kohe muld paistab välja. See on sellepärast niimoodi, et kiigun võrkkiiges ja kukun sealt kogu aeg maha.

19.07. Nägin, et pirnipuu küljes on mõned rohekaskollakad siledad pirnid, aga need ei ole veel valmis.

20.07. Märkasin, et mõned meie kirsipuud on haiged. Neil ei ole ei rohelisi ega roosasid kirsse küljes. Issi saagis ühe puu peaaegu maha. See osa, mis alles jäi, sinna pani emme ühe paja ja istutas sellesse vaariklille ja veel ühe lille, mille nime ma ei tea, emme ka ei mäleta.

21.07. Nägin täna Kambjas aasa peal üht lehma, kes oli pruuni-mustavalgekirju . Sellist kolmevärvilist polnud ma enne näinud, kuid kahjuks ei saanud ma teda lähemalt vaadata, sest sõitsin autoga tast mööda.

22.07. Nägin toonekurge lendamas, heinakõrs nokas. Ta vist ehitas endale pesa. Käisin täna emmega Marjamaa talus (Kambjast kümme kilomeetrit) meile talveks vaarikaid korjamas. Neid oli hea korjata, sest sai ka süüa. Aga meie koduaia vaarikas maitseb mulle rohkem, sest see on magusam ja mahlasem. Ka minu kümnekuune vend tegi võõrast vaarikat süües hapukat nägu.

23.07. Käisin issiga Kambja järves ujumas. Issi õpetas mind lutsu viskama. Vesi oli külm, aga lõbus oli see, et viis parti ujusid ka koos minuga. Järve kaldal oli vees mingi villane asi nagu vatt. Ma jälle ei tea, mis see on. Minu lasteaia muusikaõpetaja Anu pakkus mulle täna kirsivaiku. Ta ütles, et kui tema laps oli, siis ta näris seda. Pakkusin emmeleissile ka seda närida, aga nad tegid selle peale väga koledat nägu. Alguses mulle see maitses, aga pärast hakkas mul ka sellest paha, nii et natuke tuli suust välja.