4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Millimallikas sureb sgisel

Millalgi augustis (vahel ka varem), mil suvi meie laiuskraadil hakkab tasapisi juba otsa saama, vib mitmel pool Eesti randades nha kll mitte just haruldast, kuid ikkagi sna thelepanuvrset vaatepilti.

Millimallikas
Kaido Haagen
Rannarses madalas vees vib rannal kndija mrgata lainete kes loksumas vikesi meduuse, keda rahvasuus kige sagedamini millimallikateks htakse. Teinekord on neid sna rohkesti ning seejuures snagi erinevas suuruses, pidlaotsa suurustest pisimeduusidest kuni vikese taldriku mtu isenditeni vlja.

Kuna oleme harjunud meduuse tavaliselt seostama soojemate meredega, siis tundub millimallikate ilmumine meie randadesse ikkagi millegi erilisena. Vhemalt laste thelepanu suudavad nad kindlasti kita.
Millimallika eestikeelne teaduslik nimi on meririst, ladina keeles Aurelia aurita. Rahvasuus on teda kutsutud ka meremullikaks, merevasikaks, tdinguks, merekellaks, merenataks, nlgiks vi nlgiks. Vhe on alamaid loomi, kellel oleks eesti keeles nii palju erinevaid rahvapraseid nimetusi.
Nimi meririst tuleneb neljast hobuseraua- vi tisringikujulisest sugunrmest, mis moodustavad mber tema suuava ristikuju lise kujundi. See dekoratiivne aktsent ongi valdavalt veekarva, lbipaistva kehaga olendi ainus silmatorkavam detail.
ldiselt on millimallika ehitus ks lihtsamaid, mida loomariigi esindaja puhul ette vib kujutada. Meduusi keha ehk kummik meenutab tagurpidi pratud sldist alustassi. Selle alaklje keskosas asub suuava, mille mber on juba mainitud sugunrmetest rist. Nagu sireli ied, ei ole ka meriristid alati nelja lehega, vaid satub sekka ka kolmeseid, viieseid, kuueseid jne.
Suu juures ripnevad ka neli eeslikrvu meenutavat suusagarat, mida rahvasuus sageli ekslikult kombitsateks nimetatakse. Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad karvakesed, mis paiknevad peaaegu htlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vltida olukorda, kus lained viksid purustada ta hapra keha.
Kuigi millimallikas rndab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vhesel mral vimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud heaegselt. Kummiku rtmiliste kokkutmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise klje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava.
Nagu paljud teisedki Lnemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad mnevrra viksemad kui nende suguvennad ja -ed soolasemates ja soojemates meredes.
Jah, tepoolest, millimallikad on lahksugulised loomad jagunedes isasteks ja emasteks.
Selle aasta juulikuu keskel olin seoses tasjadega Lnemere lnekaldal Saksamaa ja Taani vahel paikneva Flensburgi fjordi res. Lahe vees vis kohati nha meie randade meduusidest mrksa suuremaid millimallikaid, kellest mned olid koguni 40-sentimeetrise lbimduga. Ujuma minnes sattusin kord keset sellist meduusiparve ja see oli veidi ehmatav kogemus.
Ka millimallikate paljunemine on sna omaprane. Raske on ette kujutada, et nii primitiivsel loomal vib eksisteerida midagi, mis meenutab hoolitsust jrglaste eest, ent midagi sellesarnast millimallikal tepoolest esineb.
Emaslooma sugunrmetest, mis mbritsevad ristikujuliselt looma mao vljasopistusi, arenevad munad, mis suuava kaudu vljaheidetuna jvad pidama suusagarates paiknevatesse pisikestesse taskutesse, kus nad viljastatakse ja muutuvad vikesteks ripsmetega kaetud umbvastseteks ehk plaanulateks. Mne aja mdudes lahkuvad ujumisvimelised vastsed emasloomast, kinnituvad phja ja muutuvad vikesteks kombitsatega polpideks. Samas polbistaadiumis, sgavale merephja kinnitunult elab millimallikas le ka ebasoodsa talve.
Kuid kevadel toimuvad polbiga juba olulised muutused. Tema keha soondub ristipidi ketasteks, mis jrkjrgult likuvad polbist lahti ja eralduvad.
Need on thtvastsed, tiesti lbipaistvad, ligustunud servaga vikesed meduusid, kellest suve jooksul arenevad juba tiskasvanud, meile tuttavad meriristid. Needsamad, kes suve lpul randadesse paljunema ja surema tulevad.
Augustis-septembris randadesse ilmuvad millimallikad toovad avamerelt randadesse sel ajal meie laiuskraadil sna tavalised lnetuuled. Teinekord vib neid olla nii palju, et nad ummistavad kalurite vrgud ja mrrad. Harva, kuid vahel on sedagi ette tulnud, et meduuse on sedavrd palju, et meri muutub paksuks nagu puder ning isegi paadiga on raske lbi tulla. Mnel aastal vib millimallikaid rannavetes kohata isegi veel novembrikuus. Siis aga surmab klm neist viimasedki.



Mait Talts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet