4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
India dzhungliloomade turvakodus

ks tark mees on elnud, et vga lihtne on kirjutada kurbusest, kuna kik inimesed armastavad sellest kogemusi jagada. Palju keerulisem on kirjutada rmust ja nnest, sest see tunne psib ainult hetke.

Olen vikesest peale armastanud loomaaedu ja metsikut loodust. Nd olin nnelik nagu laps kolmepevasel ekskursioonil Indias. Kisime Karnataka osariigis vigastatud elevantide ja tiigrite rehabilitatsioonikeskuses.

Klavahel on lihtsate vahenditega pstitud laagriplats elevantidele ja aiaga mbritsetud metsatukk tiigritele. Kige enam loevad ravimise juures inimeste teadmised, hool ja kannatus. Meie goalasest giid Abu tles, et tunneb neid suuri ja tarku loomi rohkem kui iseennast vi oma tdrukut. Ta tles ka, et on maganud elevandi krval ja olnud isegi poolest kerest elevandi sees, et aidata loomal poegida.

Vike elevant virises. Enne elevantide - keskusesse judmist peatusime Tunga jr ve res, milles Abu sōnade jrgi pidid konnad kasvama kahe meherusika suuruseks. Jrves kis parasjagu elevantide lemmikprotseduur nende pesemine ja masseerimine.
Elevandid viskasid end kaldavette pikali ja tundusid nautivat, kui neid kvade ksnadega hruti. Abu hoiatas meid ja kskis eemale hoida suurte kihvadega pullelevantidest, kuna need pidid olema ettearvamatu kitumisega.
Jingi aupaklikku kaugusse. Loomad olid rahulikud, kuid ikka vga-vga suured. Vees oli viis-kuus looma.
Vikesed poisid, kellest tulevikus saavad elevandihooldajad ehk mahutid, tundusid mitte midagi kartvat. Nad istusid veoauto suuruse looma seljas ja manitsesid neid korrale.
Ka oli seal kaks elevandibeebit ks neljakuune ja teine kuuekuune, mlemal titejuuksed psti pealael. Noorem neist oli vga mnguhimuline ja armastas kōiki puksida.
Hoolimata sellest, et alles beebieas, oli ta siiski suur nagu kummut ja vis su vikese hoo pealt pikali joosta. Naljakas oli see, et samas oskas vike elevant olla ka lapse moodi viril, kui keegi temaga ei mnginud. Nutt ja virisemine vljendus pruuskamises, nagu oleks keegi trompetit valesti puhunud.

raarvamatud vimed. Loomad tundusid vees pikutades flegmaatilised ja inimesi armastavad. Kui olin aga teada saanud, mis asjaoludel nad keskusesse olid toodud, hoidusin nendega liiga sbrameheks tkkimast.
Elevandid, kes satuvad rehabilitatsioonikeskusesse, on enamasti saanud haavata salakttide kuulist vi on farmerid neile haiget teinud, hoides neid niiviisi eemale pldudest.
Haiget saanud elevant ei pruugi vahel isegi mista, mida ta teeb. Keskuses elas ka paar elevanti, kes olid videtavalt tapnud klades kmneid inimesi ning trampinud maha aedu ja maju.
Tutvusime eraldi iga elevandi kekiguga. Esmalt pannakse elevant elama jmedatest puutvedest puuri, kus loom vib oma viha vlja valada, end seejuures vigastamata. Kui elevant on rahunenud, hakkab temaga tegelema mahut ehk treenija.
Elevanti sdetakse lemmiktoiduga, tema pead mritakse kookosliga (sama tegevus mōjub rahustavalt ka inimesele), tema vigastusi ravitakse. Loomi pestakse ning masseeritakse jrves.
Kui elevandi vaim on valmis, viiakse ta jalutama dzhunglisse. On loom vaimselt rahulikum, treenitakse ta televandiks, abiks palgivedudel. Vljapaistev rahulikkus ei thenda siiski valu lplikku unustamist.
he elevandi kohta rgiti jrgmist lugu. Prast ravitsemist ja hoolitsemist, kui hooldajatele tundus loom juba terve, lks viimane omapi jalutama. Kurja kartmata lubasid mahutid sellel sndida. Elevant oli linud viie kilomeetri kaugusele klla varitsema farmerit, kes teda vigastas. Kui viimane majast vlja astus, oli loom valmis teda tapma.

Inimesesja teke. Tiigrite ainukeseks vaenlaseks looduses, samuti nagu elevantidelegi, on inimene. Salakttide poolt haavatuna vib tiiger hakata inimesesjaks, sest inimene on talle kige kergem saak.
Kui kiskja on korra juba inimliha maitsnud, hakkab ta otsima saaki klade lhedalt. Kuigi inimesesja tiigri tabamine on vga keeruline ja aeganudev, ptakse vigane loom siiski ktte saada elusalt ning ta vigastustest terveks ravida.
Tiigrite territooriumil ringi sitmiseks saime spetsiaalse trellitatud akendega bussi. nnestus nha koguni kolme tiigrit, kes ennast vikeses tiigis jahutasid. Meie jaoks avati isegi bussiuks, et saaksime loomi paari meetri pealt imetleda ja pildistada. Tiigrid vaatasid meid ka, kuid otsustasid siiski omavahel mngida ja teineteist veeloigust ra ajada.
ks asi on nha tiigrit loomaaias, kus ta tavaliselt nitab sulle oma tagumikku vi knnib puuris edasi-tagasi, kuid need tiigrid mngisid. Vaatamata oma suurusele tundusid nad kassidena ja mul lks tiesti meelest, et nad tegelikult olid inimesesjad.

Puur ei ole vabadus. Ngime ka india lvi, kes erineb aafrika lvist oma musta laka ja musta tutiga sabaotsa poolest. Tema populatsioon looduses on peaaegu kadunud. Isane india lvi oli saanud kuuli kahe silma vahele ja toodud keskusesse. Loomal oli parasjagu uue ravimi vtmise aeg ning hooldaja pdis teda sgikohta meelitada. Erutunud loom nitas kihvu ja tusis tagajalgadele.
htul oma hotellitoas und oodates mtlesin austusega vikestele elevanditaltsutajatele ja tiigrihooldajatele. Igal aastal saavad mned hooldajad surma haavatud looma rnnaku tōttu. Enam ma ei vaata loomaaias tiigri ja elevandi puuri poole selle tundega, nagu see oleks loomulik, et nad olemas on.



Taimi Sillaots
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet