4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mees, kes petas armastama Eestit

Jaan Eilartile kui rateelisele meldes, talle midagi kaasa elda tahtnuna, ja seejuures tema mjuvlja kirjeldada pdes, on tunne nagu uhke plistammega silmitsi seistes.

Jaan Eilaer ja loo autor Mrt Karmo
Hoomad alt les vaadates aukartusega tema krgust, vra vimsust ja siruulatust, tema mbermtu, kuid suudad ksnes aimata teda toitva juurestiku haaret! Hiiglast tervikuna aga lihtsalt ei suuda hlmata, selleks tundub tavainimese meeltest otsekui vajaka jvat. Vaat selline tunne oli Loodusemeest ra saates.

Temast on meelde sbinud palju eredaid mlestusi, mis omakorda annavad toitu paljudele ergastavatele mtetele ja subjektiivsetele mttekatketele temast. Need ei saagi prgida terviklikule paraadpildile vi sellele kige igemale ja lplikumale kokkuvttele temast. Samas kripeldab hinges vaistlikult mure kuidas leida sama ehedaid, mjusaid ja sdamesseminevaid snu, nagu Jaan Eilart alati suutis...
Ikka ja alati olen talle melnud kui petajale. Meil on ju kigil olnud elus palju neid, kes on meile petust jaganud, kuid vheseid peame oma PETAJAKS. Tema oli seda.
petajaks olek thendas tema puhul nii entsklopedisti, rahvavalgustajat, ratajat kui ka silmade avajat.
Kuidas ta petas? Vhem kindlasti loengusaalis. Tema auditoorium oli pigem peatuskoht mne plispuu, endeemi, rahnu ja taluaseme ees vi nmme roheluses. Seal, kaasavetud raamatust peatuspaiga milj ja taustaga haakuva ligu ettelugemine ning selle kommenteerimine. Vi siis lkke res mnusalt ning emotsionaalselt meeldejvate loodus- ja kultuurilooliste ekskursside pajatamine.
Alati harivad olid ta artiklid eilartlikult snaleidlikud, ootamatute seoste ning vhetuntud ja llatavate tsiasjadega rikastatud kirjutised.
Ta petas ka usaldusega. Tajusid snulseletamatut htekuuluvustunnet, kui said petajalt kuidagi loomulikult ja enesestmistetavalt lugeda mne keelatud raamatuharulduse, mida teadsid olevat raamatukogus peidus seitsme luku taga nn erifondis.
petlik ja kasvatav oli ka tema suhtumine tudengisse kui vrdsesse, tiskasvanud inimesse, kelle mtteloidust vi laiskust tasus ergutada mitte manitsustega, vaid pigem avansseerida sooja sna, taktitundelise ergutuse vi omakelise phendusega vrtustatud llitisega. Ja see pani sind testi paremaks saama. Vlatunne sundis avansiks saadut tasuma.
Mida ta petas? Ta petas lugema. Mitte ksnes keelatud raamatuid, vaid ka, nagu ta ise tavatses elda raamatute raamatut loodust. Ja kindlasti kultuuri, kogu selle mitmekesisuses. Kokkuvttes petas ta armastama Eestit.
Jaan Eilart petas inimeseks, ausaks kodanikuks ja isamaalaseks saamisejmise ainet. petas tde, et nii loodus kui ka kultuur kunst, raamatud ja muusika moodustavad terviku ning see tervik on kodumaa.
Eilarti missioon okupatsiooni paine all oli teha kodumaad kui eestluse areaali ratuntavaks, seda ka erisuguste mlestuskividega mrgistades.
Tema vike kabinet Vanemuise tnava ppehoones oli vaimujult ja -vljalt kindlasti suhteliselt suurem kui selle toa kohal paiknev Suur auditoorium. See pisike toake oli vabade mtete oaas.
Tuleb nutult ksida kas meie sajand ldse annab enam selliseid entsklopediste, kellel on srast haaret. Niteks olla kige muu hulgas ka meie oma raha kujundusideoloogiks.
Ta oli petaja, kelle koolkonnaks on vaat et pool eesti rahvast. Meenutagem vaid neid pikki killavoore, mis Looduskaitse Seltsi kokkutulekutel lbi Eestimaa liikusid. Need olid telised looduse ja eestluse laulupeod! Need olid laulupeod, vaid selle vahega, et seal ei lauldud kunagi nn sundrepertuaari.
Jaan Eilart on ise elnud, et petajas on jrjepidevus, ning just jrjepidevust tunnetades tunnistatakse end pilaseks. Seda on tunnetanud paljud ja paljud tema mjuvljast osasaanud. Usun kindlalt tal on pilased.
Koguja tleb: Klva oma seemet hommikul ja ra lase oma ksi puhata htul, sest sa ei tea, mis nnestub. Kas see vi teine, vi tulevad mlemad head!

Eilarti "Looduskaitse alused" oli vikese mahuga suur kursus.
Olen ks kuuekmnendate-seitsmekmnendate aastate Tartu tudengitest, kellel Jaan Eilart n- silmi avas ja ngijaks aitas saada. Juhtus nii, et mul kujunes temaga ligi kolmekmne aasta jooksul vlja vga soe ja sdamlik suhe. Pean Eilartit oma petajaks. Paradoks seisneb selles, et Looduskaitse alused olid minu lipilasajal vrratult viksema mahuga kursus kui mni partei ajalugu vi muu pahn.
On tuline kahju, et Eilartil ji nii mndagi, mida ta veel oleks vinud teha, lpule viimata. Ji pooleli ka kirjatkk Eesti krooni ideoloogia kujundamise loost (isikud rahathtedel ja neile sobivad loodusmotiivid), mille tausta ja taustaisikut (Eilartit) paljud ei teagi.
Ta lubas sellest kindlasti kirjutada, kuid ikka tuli midagi vahele. Seejrel pidime intervjuuks kokku saama kll Tallinnas ja Tartus, aga kokkusaamine lkkus edasi. Kui aprilli algul leidsin sobiva vimaluse Tartusse minna, oli juba hilja.
Tema matusel kripeldasid sdamel ja keelel snad, mida tahtnuks elda, kuid ei osanud tabada iget momenti. tlemata nad niimoodi jidki. Mni aeg hiljem mtlesin, et mis oleks, kui paks neid mtteid kas vi tagantjrele valgele vedada. Mitte paraadjrelhdena, vaid he pilase mlgutustena. Siin nad nd on.


Tnuliku pilasena Mrt Karmo



Mrt Karmo, toimetanud ajakiri Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet