4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Sammud Kuramaa kuldsel ketil

Ajakirjanik Tapio Vares kirjutab ja joonistab
sellest, mida ta ngi, kui kis mullu augustikuus Kuramaal. Miks ei viks teiegi selle reisi tnavu ette vtta?!

Kaardilt vaadates moodustab Kuramaa merre tungiva tseda poolsaare, tmbi Kolka knisega tipus. Sellele merelisele maale on igeim just mere poolt lheneda. Niteks Srvest. Seda vimalust pakub Mntu-Ventalinna praamiliin.

Jurkalne rannajrsak. Kuramaa uhkuseks on tema katkematud liivarannad. Siin-seal ajavad nad end justkui tagajalgadele psti, moodustades lainepiirini langevaid jrsakuid, niteks Ventalinnast vahetult phjas. Iseranis uhket rannamaastikku leiab aga luna pool, Jurkalne (Mereme) kandis.
Kuramaa rannad on ilusad. Klassikalised, vimsad, luitelised. Aga paraku natuke helbalised ja seega lppude lpuks igavavitugi. Kui krvutada Eesti randade pillava mitmekesisusega. Muide, Eesti rannast tuttavaid valgeid paemunakaid leidub sealgi. Ja peale selle on tuttav pooppuu.

Hea tuttav pooppuu. Pooppuu peamine levila jb Luna-Rootsi, Edela-Soome saarestikku ning Lne-Eesti lneserva. Siinpool Lnemerd jb tema lunapoolseimaks kodupaigaks Ruhnu saar.
Jurkalne mnnikus ilutses ks pris suur haruline pooppuu kui kige loomulikum tegelane. Kui kndisin Kuldīga teeotsa hletama, tervitasid sealgi pooppuud palju noori pisikesi pooppuuhakatisi. Tunne oli vga kodune.

Vpamata ajalugu. Erinevalt hetoonilisevitu rannast peidab Kuramaa sisemaa mitmekesiseid maastikke. Lbi poolsaare retkeldes hakkasin mttes oma teekonda Kuramaa kuldseks ketiks nimetama.
Kui olin kolmteist versta sisemaale linud, ji ette vike Alsunga asula. Vike peavljak, katoliku kirik, kurelaste linnamgi ja silinud ordulinnus. Meelilendav oli les meharjale juda. Kuldīgast ei hakka ma vga pikalt seletama. See vana Kuramaa hertsogiriigi pealinn neb esmapilgul kll vahest liiga narmendav vlja. Aga see lagunev mulje on ju ehe vpamata ajalugu! Tumedaks tmbunud ja natuke logisevad katusekivid, dolomiitmre paljastav krohvi pudenemine. Mis peamine, Kuldīga vanas linnasdames elatakse. Soe phapeva prastluna oli rammestunult laskunud le sajanditevanuste majade, mille prani aknaist tulvas jutuvadinat ja toiduvalmistamise lhnu.

Maastik veinimega. Jrgmiseks ilmutas end Abava rgoru serva kiilunud Sabile. Armas, lohakavitu mngulinn paari tnava ja kivimajade kobaraga. Veetlust lisasid lillelised, pgatud hekilabrintide ja vormi ligatud puudega pargid. Sabile peamine peibutis ja kuulsuse koguja on aga tema veinimgi.
Sabile kandis kasvatati veinipuid juba keskajal. Hertsog Jakobi ajal tehti siin kohalikest veinimarjadest hapukavitu tugevamaitselist veini, mis kogus tuntust mujalgi Euroopas. Kuramaa hertsogiriigi langusega kis alla ka veinipuude kasvatamine. Nd kasvab Sabiles le 650 veinipuu 15 sordist, paljud neist kohalikud, st ltimaised. Ltis on algust tehtud esimeste teliste tnduslike veinipuuistandikega. Lti paljutotav veinivabariik!
Sabile veinimgi ise oma jrsule piksepoolsele nlvale rajatud terrasside ja psaridadega paelus. Suureprane vaade piklikku Abava je orgu, mille phjas pisikese Sabile katustepundar. See pilt prineks justkui kusagilt tuhatkond miili luna poolt.

Venta je hoburaud.Kuramaa sda on paekivine. Seal vib ige mitmes kohas nha paljandumas lemdevoni dolomiite. Esmajoones jekaldail, esmajoones just jugade piirkonnis.
Enim klastatakse kaht Kuldīgas asetsevat juga, mlemad on Lti rekordiomanikud. Kui Aleksije kitsuke jenire on majamride pitsitusest psenud ja Veneetsia-vaated seljataha jtnud, teeb ta enne suure Venta jega hinemist tubli hppe. Tervelt 4,2 meetri krguselt, kui umbes tpne olla. Sellega hoiab ta Lti jugade krgusrekordit. Paraku on joa rikkunud veskitammi ehitus. Ent siiski, veelangu jtkub, eenduvaid kaljurstaid ja paeastmeid pealekauba.
Enam tmbav on siiski Venta juga, saalivate ja kmblevate rahvahordide kiuste. Venta joa hoburaual jagub laiust 249 meetrit (krgust kll vaid kaks meetrit). Ltlased kinnitavad, et tegu on kige laiema joaga terves Euroopas.

Viksematel jugadel. Paarkmmend versta Kuldīgast idakaarde jb vallakeskus Renda. Lksin suure phklipuu all ndsalikku enneluna und magavast klamehest mda ja judsin lopsakaid lehtpuid tis kanjonoru servale. Jrskudel nlvadel paljandus paepanku. Jugasid mahtus sellesse orgu tpselt kaks. lemine, Valdatu juga, osutus le ootuste kauniks. Vikselt kahe meetri krguselt hoburaualt, piki sakilisi kaljusid, langes vahuseid vetesste. Alla, kolmest kljest kaljudega mbritsetud jrvekesse. Alumise, samuti umbes kahe meetri krguse joa iseloom oli teine: mrksa laiemana nitas ta siledaid mustjaks tmbunud astmeid ja karedaid samblakardinaid. Aeg-ajalt pudenes sinna varavsinud kuldseid prnalehti. Ning allpool mrjal paerusul lhnasid palderjani- ja mnditihnikud.
See juhtus Abava joal, samanimelisel jel. Jrsku avastasin, et koduste ordoviitsiumi jugade asemel pean ilusamaks devoni omi. Neil ei ole seda kuidagi risust ja kalki paeplaadilasu jalameil.

Keskeuroopalikud pgid. ks Kuramaa prle on Kandava Abava rgoru serval. Liivlased nimetasid teda Vanemaks. Linnake on mda jrske knkaid laiali pillatud. hes orus asub Kandava keskajal alguse saanud vanalinn. Kigest mne tnava ja keskse turuvljakuga, mber klgepidi koos kivimajad. See pilt prines justkui kusagilt Tshehhist. Keskeuroopalik tundmus valdas ka linnusemel. Seal kasvas tervelt kaheksa suurt pgipuud.

Klas Kaive tammel.Hletasin Kaivesse, sna Kuramaa idaranniku lhistele. Tollesse krvalisse kohta viis soov nha Baltimaade kige jmedamat tamme. Selgesti mletan oma elamust kunagi Tamme-Lauri tamme all. Aga Kaive tamm on veel vimsam.
Tamme tve lbimt on tepoolest kmme jalga (kolm meetrit!) selle mtsin isiklike jalgadega ra. Ja see kmnejalane sammas tusis vhimalgi mral koondumata les oma viis meetrit. Vimsa tvesilindri tagumine klg on tugevasti kuivanud. Puu ladvaosa on aga ldse linud, sinna on katus kaitseks vihma ja lume eest peale ehitatud. Allesjnud suuri oksaharusid toestab viis palki. Mrkasin, et inimesed armastavad seda tammepuud. Tema okstele oli seotud pisikesi paelu. Ja ks suur kirju slmiline pael. Ja tema korbapraos lebas kimbuke kuivanud ristikuisi.
Muinaslugu Kuramaa kuldsest ketist sai seekord Kaive tamme juures otsa.



Tapio Vares
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet