4/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
mblikega sprust loomas

Alustuseks pean kohe tlema, et kartsin enne natuke vi igemini kartsin mblikke sna palju. Just neid karvaseid ja suuri mblikke, hirmufilmide mjul muidugi.
Ma ei julgenud unistadagi, et vtan karvase troopikambliku ktte. Mitte iial!
Juhtus aga nii, et kevadel kisin loodusmuuseumis, kus parasjagu oli Poolast prit rndnitus Imelised elusad mblikud ja sain seal tuttavaks mblikekollektsionriga, kel nimeks Sebastian Wadyck.

Sebastian juhib mind he klaasterraariumi juurde, teeb kaane lahti, pistab ke sujuva liigutusega sisse ja tstab suure karvase mbliku endale peo peale.
Sebastian paistab pealtnha tavaline inimene. Ainult mblikke ei karda. mblik kombib oma kaheksa jalaga Sebastiani ktt. mblik on vga ilus, aga ikka veidi hirmuratav.

Miks ta ei ... hammusta?
Aga misprast? Esiteks, ta saab imehsti aru, et inimese ksi pole putukas vi hiir, hesnaga ei ole tema toit.
Teiseks, see mblik ei ole agressiivsest liigist. Agressiivseid mblikke ei vta ma ktte, need vivad enesekaitseks oma lugu kasutada. Mnel on ligi kahe sentimeetri pikkused lugtundlad. Ja ehkki mblike mrk reeglina ei tee inimesele midagi, oleks hammustus vga valus.
heteistkmne aasta jooksul, mil olen mblikega tegelenud, pole mul nendega htegi nnetust juhtunud!

Sebastian rgib kaheksajalgsetest hinaga. Kui ta mbliku mulle uurimiseks no lhedale torkab (Ne, siin on ta silmad!), astun vaistlikult sammukese tagasi. Imetlen ksikut vikest muhku mbliku pearindmikul sellest tornikesest piilub kaheksa silma.

Kas mblikud tunnevad Teid ra?
Ei! Ma ei tee endale illusioone, et mblikud mind oma peremeheks peavad. Siiski, kui keegi teine ta ktte vtab, kitub mblik veidi nrvilisemalt kui minu peo peal.

Kuidas sai Poola poisist eksootiliste mblike koguja?
ks sber kinkis mulle esimese mbliku, kui olin 17-aastane. Ma polnudki siis enam vike poiss. Ostsin mblikke juurde, aina juurde ja juurde. Nd teeme nitusi. Olen suur huviline, ehkki pole ppinud bioloogiat.
Minu eesmrk on inimestele nidata, et mblikud ei ole hirmufilmitegelased. Nitust vaadates mistavad inimesed, kui rahulikud on mblikud ning neid ei maksa mingil juhul karta.
mblikulaadsete 35 000 liigi hulgas on vaid paarkmmend liiki, mis on inimesele ohtlikud, niteks must lesk, mned skorpionid.

Kas mblikke on raske hankida?
Enam mitte, niteks Saksamaal on neid paljudes poodides. Kin seal laatadel, kus makse pnevaid eksootilisi liike.

Linnutapik Sebastiani peol on vga rahulik, aeglaselt kombib ta Sebastiani ktt, kord he, kord teise jalaga. Vahepeal mblik ldse ei liiguta.

Kas mblikel ei teki stressi, kui nad terve elu peavad elama klaaspuuris?
Nad elavad puuris sama kaua kui looduses. Loomulikult peab neil puuris olema paras huniiskus ja soojus, et nad tunneksid end hsti.

Kas mblikud jvad ka vahel haigeks?
Jah, aga sel juhul ei ole vimalik aidata, ei saa neid ju arsti juurde viia. Siis olen kurb.
Vahest juhtub ka mne mbliku jalaga midagi, aga siis pole hullu, neil kasvab ju uus jalg, kui nad kestavad!
Muide, ettevaatust mblikuostjad! Vahel valetab mni mja mbliku vanust nooremaks ja mblik sureb varsti prast kojutoomist vanadusse.

Miks ei viks mblikke siis osta viksest peast, et olla kindel tema vanuses?
Kujutage ette! Kookonist tuleb 800 vikest mblikku, neist jb reeglina ellu ainult thine protsent.
Kui mblikumjad ritaksid rahaks teha kiki vikseid mblikke, saaksid paljud ostjad petta. Tasub osta tiskasvanud mblikke.

Kaua mblikud ldse elavad?
Isased elavad vhe, mned aastad. Kui isased on paaritunud, siis nende elulesanne on nii-elda tidetud.
Aga emased elavad kaua, isegi kuni 30 aastat. Keskmiselt 1216 aastat.

Kui hsti lheb looduses niteks linnutapikutel?
Looduses on neist paljud ohustatud, kik perekonna Brachipelma liigid niteks. Kik minu kollektsiooni mblikud on sndinud vangistuses, neid ei ole loodusest vetud.

Kas mblikud on Teid muutnud?
Vib-olla olen tnu nendele rahulikum.
Tegelikult mtlen oma mblike peale kogu aeg. Nagu laste peale meldakse. Olen mures, kui keegi on haige vi sureb.

Sebastiani hoolimist nitab seegi, et kigi nitustel olevate loomade sgigraafik on tal peas! Osa mblikke sb muidugi vaid ka korra kuus, kui neile hiiri pakkuda. Ritsikast jtkub ndalaks.
Nitusele saabub teismeliste poiste kamp, kes ksteist ngides Sebastiani poole vaatavad.
Titsa lpp, sosistavad nad. Nii suur mblik!
Sebastian ainult naeratab. mblik on juba le poole tunni istunud ta kel. Tundub, et loomale meeldib ke soojus.
Sebastian ei silita oma mblikku, loomale see ei meeldiks. Ainult tagakeha vib rnalt puutuda.


mblikud ei liiguta end oma puurides just palju, on pigem he koha peal ja peidus.
Jah, aga looduses on see samuti. Nad sstavad energiat, niisama ei raiska seda. mblik on aktiivne siis, kui tal on nlg.
Kui mblikke veidigi kauem jlgida, vib siiski ht-teist nha. Muidugi pole mblikud koduloomad, nagu kassid vi koerad, nendega tekib teistmoodi suhe.

Kas olete ise troopikamblike kodumail kinud?
Ei, vib-olla lhen jrgmisel aastal. Tegelikult on seda raske korraldada, sest pean ju oma loomade eest pidevalt hoolitsema.

Kui satuksite troopikasse, kas suudaksite juhuslikult kohatud mbliku ra tunda?
Jah, suudaksin kll, just neid suuri, linnutapikuid, neid tunnen sna hsti. Kokku on neid pris palju, ligi 800 liiki.

Muide, ka enamik Sebastiani spru tegeleb mblikega. Tundub, et armastus mblike vastu vib nakkav olla.
Sebastian paneb mbliku klaaspuuri tagasi ja lheb muuseumi tagaruumidesse omi asju ajama. Jtame hvasti.
Jn ise veel nitusele veidi ringi vaatama. Saabub kooliekskursioon. Sebastiani sbratar Veronika tstab tdrukutele mbliku terraariumist peo peale. Ainult neile, kes tunduvad ebakindlad, loomakest ei anta. Vivad ju maha pillata, ja seda mblik le ei ela.
Mtlen, et peaks ka proovima Sosistangi vaikselt, et tahaks ka Veronika mdab mind kiire pilguga ja asetabki suure karvase mbliku mu peopesale.
Imelik tunne on, mblik tundub nii soe! Oleksin justkui kohtunud vga meeldiva tulnukaga. mblikud on ikka vluvad loomad!



Sebastiani soovitused mblikupidajale
Kui tahad hakata mblikku pidama, pead esmalt tutvuma kirjandusega nende kohta. Internetis leidub nii inglise kui ka saksa keeles palju hid artikleid.
Osta alguses mitteagressiivse liigi esindaja, niteks Grammostola spatulata. Osta emane mblik, mitte isane. Isaste mblike eluiga on sna lhike, vaid mned aastad.
Kui tood koju mitteagressiivse liigi esindaja, pead ikkagi ettevaatlik olema! Kontrolli, kas said ikka selle liigi, mida tahtsid.
mbliku kttevtmist tuleb harjutada. Esimestel pevadel ava terraariumi kaas, puudutada mblikku rnalt srmega, ainult tagakeha.
Kui mblik tstab esijalad krgele, on see agressiivne poos. Sel juhul tuleb kaas kinni panna ja jrgmisel peval uuesti proovida. Nii iga pevaga aina uuesti. Vhemalt ndala jagu tuleb nii toimida, enne kui looma saab ktte vtta.
Linnutapikutel on tagakehal mrgikarvad, prast mbliku katsumist tuleb ked ra pesta.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet