5/2011



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus
Viljandi vapp ja roos

Viljandi on valge roosi linn ja 2003. aastal suvel oli raekoja pargis 720 valget roosi, mis pandi mulda, thistamaks 720 aasta mdumist vanimast silinud teatest linna kohta. Roose kasvatatakse linnas jtkuvalt ning suvel peetakse Viljandis Valge roosi peva.

Praegune vapikujundus on Riigikantseleis kinnitatud 20. mail 1992, selle eeskujuks on aga vanem, 1929. aastal linnavolikogu otsusega vastu vetud vapp, mida kirjeldati jrgmiselt: Viljandi linna vapp kujutab sinist kilpi valge heraldilise roosiga. Roos on lihtne viieleheline roos, kullavrvilise iekarikaga ja viie samavrvilise karikalehega. Need otsused toetuvad omakorda vga palju vanemale tavale.
Viljandi on Eesti vanimaid linnu, rajatud XIII sajandil. Varaseim silinud teade linnaigustest on prit aastast 1283, mil kinnitati linnasarase piirid. Maahrra oli Saksa ordu ja selle Liivimaa haru. Viljandis oli ka ks suuremaid ordu omandis olevaid linnuseid, selle juures asuv linn kuulus aga Hansa liitu. Et keskaegne kants ka oma vappi kasutas, seda ei saa tendite puudusel praegu elda, kll aga pitsatit, sest pitsereid on silinud.
Pitsati kujutisi on koguni kaks. XV sajandist on prit suure pitsati (sigillum maius) kujutis, millel on Neitsi Maarja Jeesuslapsega vasakul kel ja samast ajast ka vike pitser (sigillum secretum) roosiga, millel on viis kroonlehte. Arvatakse, et mlemad kujutised viitavad linna seotusele oma maahrraga. Neitsi Maarja oli ordu ja tema vimukandjate smboolikas levinud, samuti ka roos, mis on ks Jumalaema smbolitest. Mnikord on roosi pitseril seostatud ka Lne-Saksamaal Vestfaalis asuva Lippstadti linnaga, mille rajaja Lippe osales Viljandi piiramisel muistse vabadusvitluse ajal. Tolle linna ja aadlimehe perevapil on punane roos. Mdunud sajandi esimesel poolel, kui mitmed romantilised legendid snastati, on linna vappi seostatud ka Valge Roosi nunnakloostriga (millest kll teateid ei ole) vi siis linnaelanike puhta sdame ja meelega. Mlema kujutisega pitsateid on kasutatud ka poola ja rootsi ajal ning ilmselt ka prast Phjasda. Vahepeal oli linn kll sdades kannatada saanud ja tema thtsus vhenenud ning isegi oma linnaigused kaotanud. Siiski hakkasid linnaelanikud 1772. aastal taotlema vimudelt kinnitatud linnavappi, kuid tookord ji asi veel soiku. Vapi kinnitamine sai uue hoo, kui Katariina II reformidega 1783. aastal moodustati Viljandi maakond ja taastati linnaigused. 1788 kinnitati Liivimaa ja Eestimaa linnade vapid. Viljandi vapil hendati mlemad kasutusel olnud kujutised. Kilbi paremal vljal oli viksema kilbi sees valge roos, kusjuures viksema kilbi parempoolses lanurgas oli rist (nii nagu vanadel pitseritel) ning vasakul poolel Neitsi Maarja. Heraldika asjatundjatelt plvis vapp kriitikat, sest Maarja sinine mantel oli punast vrvi vljal. Vapinduses on kombeks, et metallivrviga pilte metallivljale ja vrvilisi pilte vrvilisele vljale ei panda.
XIX sajandi lpul Riia Toomkiriku muuseumisse pandud vanimate vappide seas piirduti roosvapiga.
Eesti vabariigis veti kasutusele uued, eestikeelsete kirjadega pitsatid. Riigivappi vis kasutada ainult riigiasutus, nii olid paljud omavalitsuste pitserid alguses thja sriga. Alanud vappide korrastamine viis Viljandi Linnavolikogu 1929. aasta otsuseni.
Roosiie kujutis on paljudes kultuurides tuntud smbol. Kristluses seostus roos, eriti punane, Kristuse kannatustega. Viis kroonlehte smboliseerivad viit haava. Hiljem muutus roos ka Neitsi Maarja smboliks. Valge roos mrgib puhtust, stust ja ausameelsust. Roos thendab ka vaikimist ja saladust. Keskajal nupidamiste ruumi riputatud roos tuletas meelde, et kuuldu ja nhtu tuleb saladuses pidada. Ladina keeles eldi sub rosa dictum.

Roosi vib leida veel mnel vapil. Viiratsi valla vapi hbedasel
kilbi lapoolel on sinine roos, seega on vahetatud vrvid
vrreldes Viljandi linna vapiga. See osutab valla seotusele
naabrist linnaga. Ka Roosna-Alliku valla vapil on hbedane
viie kroonlehega roos. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kasutab
nn luterroosi (valge roosi sdamikuks on punane sda,
millel on must ladina rist).
Roos ei ole ainuke lilleis, mida vappidel kujutatakse. Maailmas
on vga sageli selleks liilia, mis on nii stuse, Kolmainu
kui ka Neitsi Maarja smbol. Eestis on Jelhtme valla
vapil hbedane liilia (thistab kihelkonna keskmeks olevat
Neitsi Maarja kirikut), Hiiumaa vapil on neli punast liiliat
(neli valda ja mjutatud Unger-Sternbergi vapist) ja hbedane
liilia on Phalepa valla vapil.
Eesti rahvuslilleks olev rukkilill on kujutatud Keila linna,
Rakke valla, Veriora valla, Tartu valla ja Lasva valla vapil.
Vara valla vapil kujutatud kolm kuldset nartsissiit osutavad
seal olevale ainsale Eesti kasvukohale, kus on naturaliseerunud
kollane nartsiss.
Vesiroosi on kujutatud Rpina valla ja hundinuia Puhja
ning Karksi valla vapil.
Ilu- ja looduses kasvavate taimede ite krval on Eesti
vappidel ka toidu- vi tehniliste kultuuride isi. Jgeva valla
vapil on valge kartuliis ja Laheda, Mooste, Pdrala, Abja ja
Saarepeedi valla ning Plva linna vapil on linaied. Ka Plva
valla vapil on kolm viie kroonlehega sinist it. Lina ei ole
mitte ainult iena kujutatud Smerpalu valla vanal vapil
oli kolm kuldset linakupart.
Jhvi valla vanal vapil on baroksed sinised tulbiied, mis lhtuvad
sealse rahvariide tikandist ja mida kutsutakse karukellaks.
Kuldne is, mida ei ole tpsustatud, on Kohila valla vapi
mustal vapitvel.



Vootele Hansen. Postkaardid Indrek Ilometsa erakogust
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet