6/2003



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Trhvlid Vahemere maius

Kilo seeni maksab auto hinna.
Kui ma Itaalia reisil otsisin trhvlikorjajat, kes oleks nus mind maa-aluste seente jahile kaasa vtma, olin kindel, et see ei nnestu: kuuldused trhvlikttidest rkisid nende kiivusest oma jahimaade suhtes kaevandavat nad lausa kulda. Tavaliselt saavad nad valgete trhvlite kilo eest 7500 krooni, tnavu on hind aga kasvanud rohkem kui kmnekordseks. llatuslikult nustuti mind trhvlikorjamise saladustesse phendama sna lahkelt.

Trhvel on vga intensiivse maitse ja lhnaga seen, mida kasutatakse Vahemere maade toitudes juba mitu tuhat aastat. Seenest on saanud delikatess mitme asjaolu tttu esiteks tema omaprase maitse, teiseks tema kasvukoha erilisuse tttu trhvel kasvab kuni 30 cm sgavusel maa all, mis thendab, et iga mats seda leida ei oska. Tarvis on trhvliktti, spetsialisti, kes sulle maiuse maa alt ktte vlub. Ja kolmandaks, kasvab ta philiselt Vahemerersetes maades ja sealgi ainult valitud piirkondades. Maakonnad, kus neid seeni leidub, loevad ennast nneseenteks.

Trhvel on pealt vaadates kole, aga seest imehea nagu tihti telised delikatessid. Vlja neb ta muhklik ja haiseda vib metsikult ning maitseb vga intensiivselt, meenutades veidi kanget juustu vi seeni oleneb liigist. Maitse erilisusest annab tunnistust seegi, et mistet trhvlimaitseline kasutatakse veinide kirjeldamiseks.

Tnavusuvine pud Vahemere aladel on selle delikatessi hinnad kasvatanud thtedeni: 6000 eurot ksitakse kilo trhvlite eest ehk le 90 000 krooni. See on Eesti mistes vana talumaja vi uue auto hind. Meie talupojamistusele on vastuvetamatu, et thipalja sgipoolise eest viks selliseid summasid vlja kia.



Trhvlikorjajad on rikkad. Uue sajandi hakul on trhvlikorjajad Itaalias keskmiselt rikkam rahvas, seentega teenib hsti. Ent paarkmmend aastat tagasi olid nad veel rikkamadki: Viiskmmend aastat tagasi olid siinkandis trhvlikorjajatel uhkemad majad teiste omadest, rgib trhvlimees Lauro Calvani, kelle diibi roolis me parasjagu tema trhvlikohtade poole sidame.

Kuna tnapeval on harrastajaid palju, ei ole ka lirikastumine enam vimalik.
Lauro selgitab, et ndseks on trhvlikorjamisest saamas igamehe hobi. See on kaudselt vastus minu imestusele, et miks ta vrale inimesele lahkelt nustus trhvlipaiku nitama: ajad on muutunud. Maa-aluste seente maailm, millega viiskmmend aastat tagasi olid tuttavad vaid vhesed, on tnapeval aina populaarsemaks muutuv harrastus. Lauro ise on ks selline harrastajast trhvlikorjaja, kelle tegelik tkoht on raudteeameti juures, kus tal jb aga piisavalt vaba aega, et aeg-ajalt metsas seeni korjata.
Isegi spordiala on trhvlikorjamisest saanud. Itaalias Norcia maakonnas korraldatakse sportmnge, milles visteldakse kiiruse peale korjamises, ent Laurost tema enda snul sportlast ei saaks: Naudin just seda, et tusen hommikul kell neli. Lind laulab. Lhen metsa, jalutan kepp kes mda vserikku. Naudin loodust. Ja siis leian seeni. See on elustiil, mitte sport.


Mstikat maa-aluste seente korjamise tehnika mber on vhendanud ka ulatuslik trhvliistanduste rajamine. Tehistingimustes kasvatamise katsetamisega lks palju aega, rgib Lauro, veel 20 aasta eest ei nnestunud see ldse 100 seenest klbas vaid mni, tna on nnestumiseprotsent vhemalt 90.



Tavaline krants on hea trhvliktt. Peatume Foligno lhedal Pineda Roviglie me jalamil. Siin, umbes 400 meetri krgusel, on Lauro korjekohad. Auto esiistmelt peremehe krvalt ronib maha rotisuurune vrisevate jalgadega koer. Kas see ongi trhvlikorjamise koer? Olin kuulnud, et trhvleid korjatakse neljajalgsete sprade abil, kes seente lhna lbi mullakihi tunnevad. Ootasin aga erilist tukoera, kes trhvlite tarvis spetsiaalselt on aretatud. Lauro raputab pead ja tutvustab meile vikest Birbat kui tublit trhvliotsijat: Emased krantsid on kige paremad trhvlikorjajad, jahikoerad niteks lhevad loomalhnade peale metsas peast segi, hakkavad ringi keerutama ja unustavad trhvlid.

Kunagi korjati trhvleid sigadega, mnes kohas veel senini. Vanasti tunti trhvlit seaphkli nime all: Aga siga on kehvem kui krants, arvab Lauro, seale hirmsasti maitsevad trhvlid, ta vib maiuse nahka pista, enne kui jaole juad. Koerale aga trhvel ei maitse.

Birba ei viitsi vga seeni otsida. Ronime mda kiviklibust meseina les, sjaverohelistes pkstes peremees kige ees, kannul pisike koer. Koer juhatatakse tuttavate puude juurde ja ergutatakse otsima, peibutuseks kpsist nidates. Koer nuusutab vaid natuke puudealust ja lheb siis krvale mingit oma asja ajama.
Sigadega oleks lahedam trhvlile minna, mtlen omaette. Seaga lhed metsa ja te ajate justkui hist asja. Sulle maitsevad trhvlid ja tallegi. Koer on aga justkui palgatline, teda pead sundima ja kpsistega meelitama.


Peremees peab tundma trhvlipuid.
Vaatamata vljappele ei saa koeralt oodata, et ta ise suvalise puu juurest trhvleid otsimas kiks. iged kasvukohad peab ra aimama peremees, kinnitab Lauro. Need paigad tunneb ra maapinna jrgi, mis on puude mbruses justkui raplenud taimi seal pole. Mulle seletati seda nii, et trhvlitest eraldub hapet, mis sb maad. Hiljem see laik suureneb. Meie tleme siin, et trhvlid on justkui taime haigus.

Veidi ametlikumalt vljendades thendab see, et trhvlid kasvavad ainult smbioosis puu juurtega, moodustades mkoriisa. Sdavate trhvlite liigid elavad koos laialehiste lehtpuudega nagu tammede, sarapuude, kastanitega. Nende tehistingimustes kasvatamine on sna keeruline protseduur: tulevase puu seeme nakatatakse trhvlieostega ning alles siis pannakse puu kasvama. Tuleb mitu head aastat oodata, enne kui puu sirgub ja omakorda seened kasvama hakkavad. Trhvlitammede istandusest tuleb esimene saak alles seitsme aasta prast. Lisaks on sdavad trhvlid kliima ja pinnase koostise suhtes vga valivad, nii et Eestis neid kasvatada ei saaks.


Inimene ei tee kpsel ja toorel trhvlil vahet.
Alati on vaja koera, isegi siis, kui mningaid trhvleid vid leida maa pealt, niteks suvitrhvli viljakehi, tleb Lauro. Isegi kui sa tead, kus puu all nad kasvavad ning aimad, kus nad vivad olla, siis inimese nina ei tee vahet kpsel ja toorel trhvlil. Valmis trhvel neb toorega tiesti htemoodi vlja, aga lhnab teisiti. Viimast eristab koera nina. Teinekord vib valmimisprotsess olla tundide ksimus: kui inimene ta liialt vara korjab, on kallis seen mokas.
Ekspert suudab ka korjatud trhvlit uurides elda, millisel maapinnal ta on kasvanud ja millise puuga smbioosis: kas tamme, mnni, kastaniga jne. Seda on maitsest tunda.
Mullase mgariku vliskujust on Lauro snul nha, kas seen on pidanud kasvama kivises pinnases kivikeste vahel siis ta on muhklik vi pehmes mullas siis on ta tiesti sile ja mar nagu murumuna.

Kuna trhvliliike on palju, sdavaid aga vga vhe, on nendes orienteerumine kllalt keerukas, mis annab vimaluse petistel seeneturul tegutseda. Inimesi hoiatatakse tundmatutelt mitte trhvleid ostma, sest pahatihti vid kalli raha eest saada sgiks klbmatud trhvliliigid. Aga eks teline fnn ostabki ainult oma kindla trhvlikti kest.


Leiame trhvleid.
Hoiame hinge kinni: Birba on midagi tamme alt leidnud. Nuhutab, ks kpp leval. Kraabib ettevaatlikult. Asub kaevama. Lauro ergutab krval
Dai, dai! (Lase kia! it keeles.) Siis lkkab kutsu krvale ja asub ise vikse labidaga kaevama. rnalt kobades mulda ja tunnetades, kui sgaval viks seen peituda. Seent ei tohi ju vigastada. Labidas on otsast vga terav. Ise teritasin selle otsa ra, poest ei saa ju kunagi seda iget osta, kirub Lauro. Terav peab olema, maapind on ju talvel klmunud. Talvel aga kasvab ks maitsvamaid seeni must trhvel.

Ongi seen! Kll vike, ent siiski. Mis parata, pole ige hooaeg. Koer saab kpsist leiu eest. Ja sgatakse kukla tagant.

Hoian seent peo peal: lhnab omapraselt magusalt hallituse jrele. Katsudes tundub suhteliselt kva, rnalt pigistades katki ei lhe nagu seda teeb niteks ampinjon. Kas nd suhu?

Ei, toorelt neid ei sda! Ainult praetult vi kpsetatult, rgib Lauro. Ja loeb mulle ette terve men, kuhu seen sobib: kastmetesse ning soolastesse ja ka magusatesse roogadesse vi niteks pastale riivides.



Vanad trhvliktid vtsid reisile kaasa.
Kuidas ppisid trhvleid korjama? uurin Laurolt. Vanad korjajad lubavad teinekord algajal retkele kaasa tulla, mitte kll kik. Siis tusedki kell kolm sel, kid varjuna mne vana trhvlikti kannul, vaatad, kus puude juures nad kivad, mida teevad, kuidas korjavad, kuidas nad rnalt maad kaevavad. Nii pidki tasahilju. Vaikselt hakkad ise retkedel kima, kll mitte nendes kohtades, kus su petaja. Need on tabu. Aga temalt oled ju teada saanud, millisest looduslikust mbrusest seeni otsida, hiljem hakkad igeid kohti enda mber mrkama.
Jutu kigus peremees ei mrkagi, kuidas koer juba teist korda pea ta suurde jakitaskusse pistab ja sealt kpsise ngitseb. Muidugi, ta tunneb ju maiuse lhna. Kus sa! naerab Lauro, ja lisab, et Birba thendab kaval.

Mida Lauro korjatud seentega teeb? Viin kokkuostu ju teenin endale kena krvalkopika. Kodus on mul seeni sgavklmikus aastaringselt. Naine keedab neist alatasa midagi, muheleb ta.

TRHVLID

Sugukonda Tuberacea (trhvlilised) kuulub 87 liiki maailmas, sdavaid on neist kmmekond.

Itaalias Umbrias korjatakse philiselt kolme sorti trhvleid: millest valge trhvel e. piemonte trhvel (Tuber magnatum) on kige vrtuslikum. Selle lhn on terav, maitselt meenutab grana juustu, korjatakse 1 oktoobrist 31 detsembrini.

Must trhvel (Tuber melanosporum vi Tuber nigrum) on korjevalmis 15 novembrist kuni 15. mrtsini. Tema lhn on palju aromaatsem, maitseb vga oivaliselt. Seenel on eriline musta trhvli maitse, kirjeldada on seda raske.

Suvitrhvel (Tuber aestivum) on pealt valkjaskollane, nrgema lhnaga, maitselt puraviku sarnane



Helen Arusoo
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet