Sisukord

Kirjutasin kord Eesti Looduses kummalisest ja haruldasest kottseenest – kabja-keratiiniseenest, mida võib leida ainult maas lagunevatelt lehmasarvedelt ja hobusekapjadelt. Samasse perekonda kuulub veel teinegi liik, sule-keratiiniseen, mida Eestis esimest ja viimast korda on täheldatud poolteist sajandit tagasi.

Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on muidugi jaaniussidega. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele.

Meie kuivendatud sood saadavad igal aastal atmosfääri arvatavalt kuni 10 miljonit tonni kasvuhoonegaasi CO₂. Kui tahame näha turvast ühe võimaliku tulevikukütusena, siis peame taastama turbatekke nii jääkväljadel kui ka paljudes põllu- ja metsamajanduse tarbeks varem kuivendatud soodes.

Looduslikke alasid läbivad maanteed ja raudteed takistavad paljude loomade rännet. See tingib vajaduse rakendada kaitsemeetmeid, mis väldiksid, vähendaksid ja kompenseeriksid negatiivseid mõjusid elusloodusele. Seni on Eestis loomaõnnetuste vältimiseks maanteedel üsna vähe ette võetud.

Kui soovid veeta päeva või paar huvitaval, kuid inimtühjal saarel, võiksid võtta ette Osmussaare avastusretke. Merest 2000–3000 aastat tagasi esile kerkinud maastikule annavad omapära pankrand, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastikud

Mänd on ainus meil kasvav puu, millelt juba ammustest aegadest vaiku on kogutud. Männivaik koosneb vaikainetest, alkoholidest, estritest, eeterlikest õlidest, fenoolsetest ühenditest, veest ja mineraalsooladest.