|
 |
Eesti Loodus 2008/12 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2008/12 |
|
Meie talvesid kimbutavad soojus ja lumevaesus |
| Meie neli põhiaastaaega on ühtviisi kaunid ja oodatud: kevad oma tärkava roheluse ja vulisevate vetega, suvi päikesepaiste ning soojusega, sügis kirju looduse ja poritavate teedega ning talv hangede ja pakasega. Ent alati ei pruugi need kevaded, suved, sügised ja talved saabuda ja mööduda n.-ö. |
|
| Panin tähele EL 2008/12 |
|
Hiiumaa lähedalt püüti merilest |
| Lest ja kammeljas on tavalised kalaliigid peaaegu kõikjal meie rannikumeres; vähem arvukad on nad vaid Soome lahe idaosa ja mõne väiksema lahe magedamas vees. Väga harva satub siia kanti aga ka muud liiki lestalisi. |
|
| Intervjuu EL 2008/12 |
|
Mitmekesisust on üha olulisem uurida |
| Martin Zobel on sündinud 25. veebruaril 1957 Tallinnas. |
|
| Tööjuhend EL 2008/12 |
|
Meie puravikke 12 |
LEPAPURAVIK söödav
Gyrodon lividus
Viljakehad muutuvad vajutamisel ja murdekohtadel kohe siniseks, hiljem pruunikaks. Kübar hele-kollakaspruun kuni määrdunudkollane, kleepuv-limane, kumer kuni lame, läbimõõt kuni 15 cm. |
|
| artikkel EL 2008/12 |
|
Läbi aegade kõige soojem talv |
| Eesti Looduses on erakordselt soojasid talvesid käsitletud varemgi: kirjutatud on 1960/61. aasta talvest [5], samuti 1990. |
Soojad talved on hüljestele saatuslikud |
| Mõistmaks kliimamuutuste mõju meie lähiümbruse hüljestele on oluline ja otstarbekas tagasi vaadata nende omapäraste elukate päritolule. |
Vähima jääkattega talv Läänemerel |
| Meile meelepärasel talvel katab maad paks lumevaip ja veekogusid jääkaan ning jagub ka külmapügalaid. Paraku pole juba mitu aastat sääraseid talvesid olnud ning mullune oli eelmistest veelgi nigelam: ka rannikumerel võis jääd näha tavapärasest tublisti vähem. |
Tagasivaade „Eesti Looduse” 75-aastasele ajaloole |
| Tänavu möödus 75 aastat „Eesti Looduse” sünnist, kuigi tema ilmumine on olnud Eestit tabanud poliitiliste tõmbetuulte pärast lünklik. Samuti on ajakirja eellugu täis dramaatikat. |
Tänavune Eesti Looduse fotovõistlus |
| Eesti Looduse üheksandale fotovõistlusele saadeti 2200 pilti 300 autorilt. Fotosid ja autoreid oli ligi kaks korda rohkem kui mullu. |
Saastetasude mõjususest Eestis |
| Odav elekter, puhas joogivesi, tõhus jäätmekäitlus – iga eestlane soovib, et tema kodus oleksid need hüved tagatud. Samas ootab ta, et Eesti ettevõtted viiksid meid kiirelt Euroopa rikkaimate riikide sekka, soovitatavalt õhku ja vett saastamata ning keskkonda jäätmeid tekitamata. |
Vaga lugu |
| Eesti botaaniku August Vaga sünnist möödus tänavu märtsis 115 aastat. Kättesaadavamate kirjandusallikate põhjal on tema elust ja töödest kirjutatud üsna ammu ja põgusalt. |
|
| summary EL 2008/12 |
|
|
The warmest winter ever
Jaak Jaagus recalls last winter, which was exceptionally warm and brings forward some reasons why such poor skiing weather is becoming more and more frequent in Estonia. Based on recorded air temperatures in different weather station of Estonia, it can be stated that the mean average air temperature of last winter was the highest ever. |
|
| Sõnumid EL 2008/12 |
|
Keskkonnateod said (au)hinnangu |
1. detsembril anti Estonia talveaias pidulikult üle selle aasta keskkonnateo auhinnad.
Keskkonnateo ja keskkonnateokese kategoorias pandi auhinnad välja viiendat aastat; þürii tööd juhtis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.
Keskkonnategudest tõusid selgelt esile kaks: prügikoristuskampaania “Teeme ära 2008” ja mittetulundusühingu Fenolo veebikaamerate projekt. |
Esimeseks Hiie sõbraks kuulutati Martin Kivisoo |
29. novembril Tartus Hiie väe tunnustussündmusel kuulutati esimest korda välja Hiie sõber, kelleks sai Muhu saare põliselanik, maahobuste kasvataja ja turismitalunik Martin Kivisoo.
Martin Kivisoo algatusel, toetusel ja osalusel on alates 2005. |
RMK annab rakendusuuringuiks 3,2 miljonit kroon |
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatus valis RMK teadusnõukogu sel suvel välja kuulutatud rakendusuuringute konkursile esitatud taotluste seast välja kolm projekti, mida rahastatakse kokku üle 3,2 miljoni krooniga.
Taotlusi esitati kokku kaheksa, hinnatud taotluste soovitud rahastamise kogumaht ületas 6 miljonit krooni. Kolm väljavalitut on “Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis” (projektijuht Piret Lõhmus Tartu ülikoolist, rahastamise maht 0,6 miljonit krooni), “Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule” (Raul Rosenvald maaülikoolist, maht 1,4 miljonit krooni) ja “Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine” (Andres Kiviste maaülikoolist, maht 1,2 miljonit krooni). |
Lootuskiir väike-laukhane kurvas saatuses |
Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvaheline kokkulepe AEWA, mille täieõiguslik liige on alates 1. novembrist ka Eesti, kuulutas oma hiljutisel osalisriikide kohtumisel Madagaskari pealinnas Antananarivos välja väike-laukhane päästmise tegevuskava.
AEWA-ga seotud liikidest on kõige kiiremini vähenenud just väike-laukhani arvukus: tema kadumiskiirus on viimasel kümnendil olnud 30–49 protsenti. |
Island rõhutab Põhjamaade ministrite nõukogu eesistujana teadusuuringute olulisust |
Teadete vahele selle kohta, et kolme suurpanga pankroti järel suurde hätta sattunud Island saab suure tõenäosusega umbes kuus miljardit dollarit abi rahvusvaheliselt valuutafondilt IMF ning Põhjamaadelt ja Jaapanilt, on võib-olla huvitav lugeda ka üht hoopis teiselaadset sõnumit: Island on tuleval aastal Põhjamaade ministrite nõukogu (PMN) eesistuja.
PMN teatel rõhutab Island silmapaistvate teadusuuringute olulisust iseäranis energeetika, kliima ja keskkonna vallas. Võtmerolli mängivad siin Põhjamaade teadusamet, Põhjamaade innovatsioonikeskus ja Põhjamaade energeetika-uuringute keskus. |
California: soojenev kliima muudab tulekahjud üha ohtlikumaks |
| Berkeley California ülikooli uurijate David Roland-Holsti ja Fredrich Kahrli uuring California kliimaohtudest ja nende mõjust ilmus just sel ajal, kui märatsev kahjutuli oli hävitanud üle 800 kodu Los Angeleses ja Santa Barbaras. Tulekahjudele lisas hoogu ülimadal õhuniiskus, kõrge temperatuur ja krõbekuiv taimestik. |
Hea uudis Maltalt |
Kui kirjutatakse linnukaitsest pisikesel Maltal, siis enamasti on jälle juhtunud midagi halba. Sealsete tõmmude meeste eriline kirg linnujahi ja -püügi vastu, mis ei hooli mingitest reeglitest, on mõnel korral viinud koguni füüsilise vägivallani looduskaitsjate või nende vara suhtes.
Seekordne uudis on läbinisti positiivne: Malta valitsus otsustas võtta hoiualadena kaitse alla kõik saareriigi üksteist tähtsat linnuala. |
|
| Aasta puu EL 2008/12 |
|
Mõista, mõista, kes see on: tolmuterad on, aga õisi ei ole, seemned on, aga vilju ei ole? |
| Kolmteist aastat on Eesti Loodus valinud aasta puid. Tänavuse aastaga saavad aasta puuna tutvustatud kõik neli Eestis looduslikult kasvavat okaspuuliiki: harilik kadakas 1996., harilik kuusk 1997., harilik mänd 2001. |
|
| Poster EL 2008/12 |
|
Roohabekas |
| Roohabekatega puutusin esimest korda kokku aastaid tagasi ühel talvel, kui tulin suusatades Matsalust Penijõele ning Kasari kaldal kuulsin äkki mingit tiksumist. Lähemal uurimisel avanes pilt väikestest üsna julgetest lindudest, kes kaldaroos edasi-tagasi lendasid ja omapäraselt suhtlesid. |
|
| EL küsib EL 2008/12 |
|
Mida on andnud kogude riiklik programm? |
| 2004. aastal alguse saanud viieaastase programmi ,,Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” põhisiht oli tagada teadusasutuste ainulaadsete kollektsioonide säilimine ning luua laialdasemad võimalused kasutada neid nii teadustöös kui ka haridustegevuses. |
Kuidas möödus aasta mükoloogiaühingul? |
| Aasta möödus tegusamalt kui tavaliselt. Peale osaluse tavaüritustel – iga-aastase kevad- ja sügislaagri seekord Alam-Pedja looduskaitsealal (10.–11. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
