|
 |
Eesti Loodus 2010/4 | SISUKORD
Eesti looduskaitse 100 EL 2010/4 |
 |
Looduskaitseasutused Eesti ajal |
Tänavu möödub sada aastat ajast, mil Riia loodusuurijate selts võttis Vaika saared lindude kaitseks rendile. Ühtlasi täitub kolmveerand sajandit esimesel riigiasutusel, kes asus korraldama looduskaitset. |
|
Sõnumid EL 2010/4 |
 |
Sipelgas Ferda oli Brüsselis võidukas |
Keskkonnaamet võitis märtsis Brüsselis toimunud Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalal auhinna. Võidu tõi koolidele mõeldud prügi vähendamise õppeprogramm „Ferda vähendab prügi”, mille maskott on sipelgas Ferda.
Õppeprogramm kasvas välja mullu novembris peetud üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädalast, mida Eestis koordineerib keskkonnaministeerium. |
Elutööpreemia saab seemneks üliõpilasteaduse fondile |
Vabariigi aastapäeval elutöö teaduspreemia pälvinud Tartu ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar on otsustanud asutada fondi, et innustada arstiteaduskonna üliõpilasi juba õppetöö ajal teadustööd tegema.
Stipendiumifondi loomisega tunnustab Mikelsaar arstiteaduskonna üliõpilasi, magistrante ja doktorante, kes on uurimistööga andnud oma panuse meditsiinilisse mikrobioloogiasse. Professor eraldas stipendiumifondi algkapitaliks kuuendiku preemiast, 100 000 krooni. |
Huvi keskkonnahariduse vastu kasvab majanduslanguse kiuste |
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi taotlusvooru laekus 674 taotlust, neist ligi pooled keskkonnateadlikkuse projektide rahastussooviga.
KIK-i keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu on rahul maakondades korraldatud teabepäevadega: „Eriti tore on see, et näiteks Harjumaa infopäeval tulid osalema sellised koolid ja lasteaiad, kes meile varem taotlusi esitanud pole. See näitab haridusasutuste üha kasvavat huvi tegeleda keskkonnatemaatikaga.”
Ehkki taotluste koguarv on tavapärane, on nendega küsitav toetus küllaltki väike, kokku 363,8 miljonit krooni. |
Taanis tuleb „roheline” automaks |
Taanist saab ilmselt Euroopa esimene maa, kus autodele kehtestatakse teemaksu asemel nn. roheline maks. |
Malta linnukaitsjad kogusid üle 120 000 allkirja jahi vastu |
Kogu Euroopa Liidus ja väljaspoolgi seda koguti Malta linnukaitseorganisatsiooni BidLife Malta eestvõttel sel talvel allkirju väikeriigi peaministrile lähedatud kirjale, mis nõuab, et ometi kord tehtaks lõpp seadusvastasele jahile sellel rändlindudele tõeliselt strateegilise tähtsusega saarel, kust rändab läbi 170 linnuliiki.
Kui BirdLife Malta aktivistid 122 000 protestiavaldust 23. märtsil valitsushoonesse viisid, oli neil politseile üleandmiseks kaasas ka kolm äsja kütitud röövlindu: sulaselge märk sellest, et hoolimata kõigist nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt antud lubadustest pole saareriigi võimud jahimeeste ohjeldamisega hakkama saanud.
|
Brüsselis jagati Euroopa energiaauhindu |
22.–26. märtsil oli Brüsselis Euroopa Liidu jätkusuutliku energia nädal. |
Sotði olümpia ettevalmistusega on muresid |
ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP asjatundjad vaatasid üle 2014. aasta talimängudeks tehtud ettevalmistused Sotðis ja olid üsna kriitilised, kinnitades, et Venemaa pole võtnud arvesse „mitmesuguste projektide kumulatiivset mõju Sotði piirkonna ökosüsteemidele ja selle asukatele”.
Keskkonnaaktivistid on juba varem kinnitanud, et osa ehitustega põhjustatud muutusi on pöördumatud; hävitatud on nii lindude kui ka karude elupaiku. |
British Airways soovib lennata jäätmekütusega |
Lennufirma British Airways (BA) ja USA bioenergiakompanii Solena tahavad Londonis East Endis asutada Euroopa esimese „rohelise” lennukikütuse tehase.
Kui see aastal 2014 tööle hakkab, muudab ta igal aastal 500 000 tonni prügilaprügi, sealhulgas majapidamis- ja tööstusjäätmeid, 16 miljoniks galloniks n.-ö. null-süsinikuheitega lennukikütuseks. |
Climategate sunnib ilmaandmeid üle kontrollima |
Ühendkuningriigi rahvuslik ilmateenistus Met Office on koostöös maailma meteoroloogiaorganisatsiooniga WMO algatanud projekti, mille käigus kogutakse kokku maailma tuhandete ilmajaamade algsed temperatuuri aegread, mis küünivad kuni 160 aasta taha.
Andmed kontrollitakse tähenärijalikult üle ning nende põhjal antakse sõltumatu hinnang temperatuurikõverate käigule maailma eri piirkondades. Analüüsiks on aega kolm aastat ja sellega loodetakse saada detailsem ülevaade ülemaailmsest soojenemisest, üksiti suurendada üldsuse usaldust kliima valdkonnas töötavate teadlaste vastu. |
|
Eesti kahepaiksed EL 2010/4 |
 |
Eesti kahepaiksed |
Eesti 11 kahepaikseliigist tunneme enamasti neid, kes on laialt levinud, arvukad ja tegutsevad päeval. Öösel aktiivsed või peituva eluviisiga liigid on aga üsna tundmatud. |
|
Kroonika EL 2010/4 |
 |
Märts: talv punnis kevadele vastu |
Veebruari lõpupäevil lääneeurooplastele rohket kahju ja kannatusi toonud orkaani Xynhthia kauge kajana tuli Eestis vahe kaks kuud väldanud külmaperioodi. Paks kohev lumekiht vajus madalamaks ja raskemaks, jääteed pandi 8. |
|
Viktoriin EL 2010/4 |
 |
Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” |
Keskkonnaameti ja ajakirja Eesti Loodus korraldatav viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” on märkamatult jõudnud lõpule. Allpool on esitatud viimase, VI vooru õiged vastused. |
|
EL küsib EL 2010/4 |
 |
Miks on konnade kevadränded sageli pigem matused kui pulmad? |
Kahepaiksed kasutavad nii vee- kui ka maismaaelupaiku. Suur osa Eesti kahepaiksetest talvitub maapinna sisse kaevunult, urgudes, keldrites jms. |
Mida teha, kui leitakse surnud metsloom? |
Möödunud ilusal pikal talvel sagenesid hukkunud metsloomade leidmise juhud. Paks lumikate tegi lindudele-loomadele toidu hankimise raskemaks; valgel lumel on inimesel lihtsam märgata hukkunud looma. |
|
Matkarada EL 2010/4 |
 |
Tammsaare Väljamäelt Järva-Madisele |
Tammsaare väljamägi on Anton Hansen Tammsaare juttude kese. Nagu teisedki karjalapsed vaatas ta siit igatsevalt Järva-Madise kiriku poole, veeretades pilgu üle Kodru raba. |
|
Intervjuu EL 2010/4 |
 |
Professor Püssa peab lugu tervislikust toidust |
Edeva inimesena ei saa ma kuidagi vastu soovile alustada intervjuud nii, nagu laulis Olaf Koppvillem oma kuulsas „Naabri sünnipäevas”: „Nii palju sõnu juubilari tegudele pühendas, nii osavasti ennast nende tegudega ühendas” – ja pean seepärast meenutama, et meil on sinuga, Tõnu Püssa, neli ühist artiklit. Tõsi, mitte teadus-, vaid aimeartiklit ajakirjas Horisont. |
|
Eesti maastikud EL 2010/4 |
 |
Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud? |
Sisemaised luited seostuvad meile enamasti kõrbega. Samas paiknevad Eesti ainsad sisemaised luited, kohalikus kõnepruugis kriivad, just riigi kõige metsasemas ja soisemas piirkonnas – Alutagusel. |
|
Veebivalvur EL 2010/4 |
 |
Tuhalale appi! |
Mittetulundusühing Tuhala Looduskeskus on pöördunud loodussõprade poole hädahüüuga: „Tuhala Nõiakaev hävineb, kui Ülemiste järve vesikonnas, Nabala
karstialal avatakse 860 ha suurune lubjakivimaardla!”
Toetava hääle Tuhala Nõiakaevu kaitseks saab anda võrgupaigas www.tuhalanoiakaevuleappi.com. Ehkki mõni geoloog on kinnitanud, et jutud ohust Nõiakaevule on ilmselgelt liialdatud, ja nn. |
Tulekul on taas rändlinnupäev |
Afro-Euraasia rändveelindude lepingu AEWA ja rändliikide konventsiooni CMS algatusel on selgi aastal rändlindudepäev, täpsemalt -päevad.
8. ja 9. |
Ornitoloogiaühingu ettekandesarja näeb nüüd ka veebist |
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas märtsis, et kuna huvi ettekannete sarja „Ülikoolid ühingusse!” vastu on olnud suur, siis pakutakse nüüd võimalust vaadata ettekannete salvestisi internetis.
Vajalik link avaldatakse pärast iga üritust kolme tööpäeva jooksul EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
|
|
Toimetaja veerg EL 2010/4 |
 |
Millisest konnast saab prints? |
Iga naisterahvas, olgu ta viie- või viiekümneaastane, teab, et kui konna suudelda, siis võib too printsiks muutuda. Võib, aga ei pruugi. |
|
Ajalugu EL 2010/4 |
 |
Ajalugu |
75 aastat tagasi
6. VIII 33 õnnestus mul jälgida lendu Hiiumaal Kassaril ja püüda kümmekond eksemplari. |
|
Nekroloog EL 2010/4 |
 |
Loit Reintam |
Loit Reintam
12. november 1929 – 17. |
Tõnu Tuvikene |
Tõnu Tuvikene
28. juuni 1952 – 13. |
|
Raamatud EL 2010/4 |
 |
uued raamatud |
EESTI TALUHÄÄRBERID 3.
KOOSTANUD HEIKI PÄRDI, TOIMETANUD MARI KARLSON JA TIINA RANDVIIR. |
|
Panin tähele EL 2010/4 |
 |
Tuuleluuad elupuudel |
Möödunud sügisel said allakirjutanud Mulgimaa ajalehe Sakala toimetuse vahendusel teada tuuleluua leiust elupuul Viljandi äärelinnas. Kuna tegemist oli metsapatoloogide jaoks haruldusega, käisime kõrgel elupuu ladvas paiknevat sasipesa kohapeal vaatamas. |
|
Punane raamat EL 2010/4 |
 |
Seen terase silmanägemise kontrolliks |
Hunditubakate süstemaatika vanameister Albert Üksip jutustas kord, et kotkas kontrollinud vanasti oma silmanägemise teravust karvase hunditubaka õitega. Kui ta ühe versta kõrguselt selle, praeguse nimetusega hariliku karutubaka (Pilosella officinarum) kirkalt kollast õisikut näinud, olnud nägemine korras. |
|
Aasta puu EL 2010/4 |
 |
Toominga panus inimese toidulauale |
Nõudliku maitsega imetajad toomingast suupalana eriti ei hooli. Erand on vaid inimene, kes kasutab toominga eri osi oma toidulaua mitmekesistamiseks.
Biokeemilised kaitsjad talitsevad neljajalgsete isu. |
Toomepuust kuju Emaaltaril |
Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis, ruumis, mille aknal võib augusti täiskuuöödel näha Valget Daami, pühitseti 1992. aasta emadepäeval Emaaltar. |
|
|
 |
|