2010/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/4
uued raamatud

EESTI TALUHÄÄRBERID 3.
KOOSTANUD HEIKI PÄRDI, TOIMETANUD MARI KARLSON JA TIINA RANDVIIR. TÄNAPÄEV, 2010. 303 LK.

Taluhäärberite sarja kolmas raamat keskendub varasemast enam Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eesti esinduslikematele talumajadele. Omapärasena eristuvad Harju- ja Virumaa rannakülade kapteni- ja meremehemajad. Töö selle raamatuga on koostajale tema sõnutsi andnud olulise teadmise, et aastatel 1920−1930 kasutasid talumehed elamute kavandamisel arhitektide abi palju rohkem, kui seni arvatud.
Albumis on ligi 300 fotot peamiselt 2000. aastate lõpust ning iga fotol kujutatud häärberi tutvustused eesti, inglise ja saksa keeles. Ehkki raamat võidaks kindlasti palju värvilises väljaandes, annavad ka mustvalged pildid hea ettekujutuse 20. sajandi alguskümnendeil ehitatud talumajade kohta. Maiuspala nii koduloo- kui ka arhitektuurihuvilistele.

KESKKONNAÜLEVAADE 2009
ILMUNUD SARJAS „EESTI KESKKOND”. TOIMETANUD KARMEN KAUKVER. KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS, 2009. 184 LK.

Ülevaade annab teavet keskkonna kvaliteedi ja keskkonnale avaldatava surve kohta. Alustatakse kokkuvõttega Eesti rahvastikust ja majandusest, järgneb ülevaade kõigist peamistest keskkonnavaldkondadest: loodusvarade kasutamine, õhu- ja veekvaliteet, looduse mitmekesisus, mullastik, maakasutus, kliimamuutus, jäätmed, keskkonnamaksud ja -tasud, keskkonnajuhtimise vahendid. Raamat sarnaneb ülesehituselt eelmise, 2005. aastal ilmunud keskkonnaülevaatega, et tagada teemade ja andmete võrreldavus.

EESTI KESKKONNASEISUNDI NÄITAJAD 2009
ILMUNUD SARJAS „EESTI KESKKOND”. TOIMETANUD KAIT ANTSO JA KARMEN KAUKVER. KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS, 2009. 74 LK.

Raamatuke on kokkuvõte väljaandest „Keskkonnaülevaade 2009”: esitatud on tähtsam teave Eesti keskkonnaseisundi kohta, tuginedes kõige värskematele andmetele. Keskkonnaseisundi iseloomustamiseks on kasutatud keskkonnaseisundi näitajaid ehk -indikaatoreid. Väljaanne on mõeldud eelkõige otsustajatele ning sisaldab iga peamise valdkonna kohta strateegilist eesmärki, aegrida, analüüsi ja hinnangut.


PUHTU AJALUGU JA LOODUS
Toimetanud Toomas Kukk. Estonia Maritima 8. Tartu, 2010. 288 lk.

Läänemaal asuva Puhtulaiul ehk Puhtu poolsaarel on Eesti looduse uurimisloos eriline ja silmapaistev koht. Uurimislugu on tihedalt seotud saare ja hilisema poolsaare asustus- ja kultuurilooga. 20. sajandi keskpaigast, mil Jakob von Uexküllile kuulunud suvemajas on tegutsenud zooloogia ja botaanika instituudi ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin välitöid teinud, pikemalt või lühemalt peatunud või käinud peaaegu kõik Eesti loodusteadlased.
Seeria „Estonia Maritima” kaheksanda raamatuna ilmunud kogumik sisaldab seitse artiklit, kus on kõne all Virtsu ja Puhtu ajalugu (Ants Hein), Puhtulaiu looduse uurimine (Toomas Kukk, Märt Rahi), kadakatarjak, Puhtu kummalisim torikseen (Erast Parmasto), Puhtu maismaateod (Tiina Talvi, Raivo Mänd), Puhtu ebaskorpionilised (Tõnu Talvi), Puhtu liblikad (Urmas Jürivete) ning Puhtulaiu taimestik ja taimkate (Toomas Kukk).
Kogumiku on kirjastanud pärandkoosluste kaitse ühing, väljaandmist toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Kogumikku saab endale tasuta ajakirja Eesti Loodus toimetusest.


LEPINFO 18, SEPTEMBER 2009
Peatoimetaja Toomas Tammaru. Eesti lepidopteroloogide seltsi ja Eesti looduseuurijate seltsi entomoloogiasektsiooni väljaanne. 95 lk.

Liblikahuviliste väljaanne sisaldab 14 artiklit ja lepidopteroloogide seltsi kroonikat. Põhiliselt tutvustatakse Eestist leitud uusi liblikaliike, peamiselt öölasi. Eesti liblikate nimestikust on välja arvatud kuus liiki pisiliblikaid. Muudest putukatest tuuakse täiendusi Eesti sirelaste nimestikule ja antakse ülevaade sääriksääsklastest Eesti vanades kollektsioonides. Kogumikku saab Tartust LUSist.


EESTI TAIMEDE MÄÄRAJA
Toimetanud Malle Leht. Kolmas, parandatud trükk. EMÜ & Eesti Loodusfoto, 2010. 447 lk.

Klassikalises stiilis mustvalge ja dihhotoomsete määramistabelitega raamatu uus trükk. Parandustest hakkab silma eeskätt punane kaanepaber, mis võib-olla aitab taas leida loodusesse ununenud teost.


KALAPÄÄSUD
Koostanud Peeter Napp, täiendanud-toimetanud Aleksander Maastik. Halo kirjastus, 2006. 32 lk.

Eelmises numbris tutvustasime Tallinna tehnikaülikooli kirjastuses mullu ilmunud kalapääsude raamatut. Huvipakkuv on võrrelda kahe teose terminoloogiat – Tallinnas ilmunud raamatus pole Tartus tehtud oskussõnatööd arvestamist väärivaks peetud. Nii ongi samadel joonistel hoopis erisugused allkirjad. Prioriteetsem ja õigem on kahtlemata Tartus ilmunud vihik.


PÄEVALIILIA
Aarne Kähr. Toimetanud Anu Jõesaar. Ajakirjade kirjastus, 2010. 136 lk.

Päevaliilia on peaaegu täiuslik aialill: vajab vähe hoolt, sortidel on igas suuruses ja vikerkaarevärvides õisi, mis toovad aeda värvirõõmu juunist septembrini. Raamatus tutvustatakse päevaliiliate liike ja nende kasvatamise ajalugu, kodumaiseid ja kuulsamaid välismaiseid sorte ning päevaliiliate kasvatamist: sobivamaid kasvukohti, peenra kujundamist, lilleseadete tegemist, päevaliiliate kasutamist köögis ja ravimtaimena. Raamatu kasutamist kergendab register. Väärt kirjandus igale aia- ja aialillehuvilisele.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012