|
 |
Eesti Loodus 2012/10 | SISUKORD
| summary EL 2012/10 |
|
|
Go, go, birds of passage
Tuul Sepp takes a look at the most dangerous period in most birds’ life: the migration from nesting areas to wintering areas and back. About 1800 species of world’s 10 000 bird species are migratory birds. |
|
| Kroonika EL 2012/10 |
|
Seene(ürituste)kuu september |
Septembris korraldati sedavõrd palju seeneüritusi, nii kohalikke kui ka laiema haardega, et nende pelk loetelu võtaks rohkesti trükiruumi.
Nii korraldas RMK seda laadi ettevõtteid Elistvere looduskeskuses Jõgevamaal, Räpina-Värska puhkealal, Ojaäärse loodusmajas Lääne-Virumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskus, Nõva looduskeskuses Läänemaal, Tõrvaaugus Viljandimaal, Mustjala looduskeskuses Saaremaal, Ida-Virumaal Kurtna piirkonnas ja Kauksi looduskeskuses, Kabli ja Varbla looduskeskuses Pärnumaal ning mõnes paigas veel. Keskkonnaameti eestvõttel või keskkonnaameti ja RMK ühistöös toimunud üritusi oli ka näiteks Viljandi huvikoolis, mitmel pool Ida-Virumaal ja Soomaa rahvuspargis.
13. |
Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist |
| Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid aasta keskkonnateo auhinna kandidaatide kohta. |
Uus mõisakoolide programm ootab taotlusi |
| Kinnituse on saanud mõisakoolide programm aastateks 2012–2016. Programmi eesmärk on toetada endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide kujundamist kohaliku haridus- ja kultuurielu keskusteks ning tutvustada üldsusele senisest enam mõisakoolides leiduvaid kultuuriväärtusi. |
Kõrvitsapidu Tallinna loomaaias |
Tallinna loomaaia sõprade selts kuulutas kevadel välja kõrvitsakasvatamise kampaania, et rikastada loomade talvist toidulauda.
Peale eraisikute haarasid toredast mõttest kinni mõned ettevõtted. Näiteks tõi 20. |
Bussisõitjate arv Tartus kasvab |
| Tartu linnavalitsus teatas 6. septembri pressiteates, et tänavu seitsme kuuga on Tartu ühistranspordis reisijakäive suurenenud kuus protsenti, võrreldes möödunud aasta sama ajaga. |
Taas saab tunnustada hiie sõpra |
Maavalla koda ootab ettepanekuid, kellele anda hiie sõbra aunimi, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud ning aidanud seega kaasa soomeugriliku vaimse pärandi ja keskkonna hoiule Eestis.
Ettepaneku võib esitada iga era- ja juriidiline isik. See peab sisaldama hiie sõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)aadressi. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/10 |
|
Ikka, ikka lõuna poole, kus Egiptimaa |
| Mihklipäev on möödas, sügisesed põllutööd peaksid olema nüüd läbi ning suilised oma palga kätte saanud. Kalendrisügis on kestnud vaevalt kuu, kuid mõnedki loodusnähtused viitavad juba talve algusele, soovime siis talve või mitte. |
|
| Sõnumid EL 2012/10 |
|
Eesti loodusmuuseum avas taas uksed |
14. septembrist on Eesti loodusmuuseumi uksed taas huvilistele valla: remont on lõppenud ning uue ilme on saanud nii muuseumi ruumid kui ka väljapanek.
Viimati uuendati suurt osa ekspositsioonist põhjalikult 1970. |
Matsalu filmifestivali peaauhind läks taas Saksamaale |
12.–16. septembril peeti juba kümnes Matsalu loodusfilmide festival (MAFF).
Festivalile oli üle ilma enam kui neljakümnest riigist esitatud rekordhulk filme: 256. |
Euroraha on keskkonnavaldkonnas tänavu rekordiliselt palju |
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on tänavu maksnud keskkonda parandavatele europrojektidele investeeringutoetusi välja varasemaga võrreldes märksa rohkem: kokku 273 miljonit eurot.
Teravdatud tähelepanu alla on sel aastal võetud seni toppama jäänud projektid. |
EKO kaebas kohtusse mingifarmiloa |
Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) liikmed esitasid 3. septembril Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti otsuse kohta, millega anti osaühingule Nuckö Farm luba pidada minke tehisoludes Noarootsi vallas.
Kaebuse taust on lihtne: EKO liikmed on veendunud, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda, seda keelab ka looduskaitseseadus. |
„Möbiuse leht” elutööauhinnaks |
| Septembri alguses valiti välja skulptuur, mis kaasneb Eesti teaduse populariseerimise auhinnavõistlusel Tiiu Silla elutööpreemiaga. Teaduse populariseerimise auhindu on antud alates 2006. |
Terveks ravitud kotkas sai tagasi loodusesse |
7. septembril vabastati Tartumaal Emajõe-Suursoos merikotkas identimisnumbriga 12-0034.
Päästeamet leidis linnu merest ulpimas Aegna saare lähedalt, kus ta oli sattunud konflikti kohaliku kotkapaariga. |
Järved tulevad liustike asemele |
Soojenev kliima on pannud Alpides liustikud sulama ja nii kujunevad praegu veel tüüpilise sealse maastikuelemendi liustike asemele järved. Ðveitsi teadlased on riigi teadusuuringute fondi SNSF toel hakanud väga tõsiselt analüüsima tekkivate järvede potsentsiaali turismis, hüdroenergia allikana, aga ka loodusohuna.
Praegu kaotavad Alpide liustikud igal aastal kaks-kolm protsenti oma pindalast ja mahust. |
Raisakotkad tähelepanu keskmes |
Maailma linnukaitseaktiiv tähistas 1. septembril rahvusvahelist raisakotkaste kaitse päeva.
Raisakotkad on suure ökoloogilise tähtsusega linnurühm, keda ohustab terve hulk tegureid kõigis elupaigus Aasias ja Aafrikas. |
ÜRO tunnustas Eesti tegevust osoonikihi kaitsel |
18. septembril võttis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastu ÜRO tunnustuskirja, millega tänatakse Eestit osoonikihi hoiu eest.
16. |
Vihula mõisa puhkeküla sai turismi uuendaja tiitli |
20. septembril Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikul galal pärjati ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) väljaantava ettevõtluse auhinna võitjaks turismi uuendaja kategoorias Unique Hotels ketti kuuluv Vihula mõisa puhkeküla.
Üldse selgitati enim kasu toonud ettevõtted välja neljas valdkonnas. |
Eesti Post jätkab majakasarja |
| 13. septembril tuli käibele järjekordne mark sarjast „Eesti tuletornid”. |
|
| Veebivalvur EL 2012/10 |
|
Käimas on teadusfoto võistlus |
| Võrgupaigast et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2012 leiab teavet Wikimedia Eesti teadusfoto võistluse kohta, mis kestab kuni 31. oktoobrini. |
Kahe riigi ühine jõgi ja vesikond |
Võrgupaik gauja.balticrivers.eu/ee/ pajatab projektist „Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused”.
Gauja/Koiva on piiriülene vesikond, mis jaguneb kahe riigi – Eesti ja Läti vahel. Gauja/Koiva vesikonnas ületavad jõed ja ojad ning ka põhjavesi mitu korda Eesti-Läti piiri, seega kasutatakse ühiseid veevarusid. |
Valminud on õppematerjal lasteaedadele |
| Sihtasutuses REC Estonia on KIK-i toetusel valminud õppevahend lasteaedadele: keskkonnateemaliste jutukeste kogu. Broðüür on mõeldud lasteaiaõpetajale abiks teema „Mina ja keskkond” käsitlemisel. |
Metskurvitsad on kanged rändama |
Need, kes huvituvad lindude satelliitjälgimisest või hoopis metskurvitsate (Scolopax rusticola) elust, võiksid vahel kiigata veebilehele www.woodcockwatch.com.
Sellel on põhjalikult seletatud, miks britid uurivad metskurvitsaid ja millistele küsimustele otsitakse satelliitmärgiste abil vastuseid. Piltlikult väljendades põlevat Briti metskurvitsatele kollane tuli: nende seisund ei ole hea, aga ka mitte katastroofiline.
Juba on välja selgitatud hulk huvitavaid fakte. |
|
| Lindude ränne EL 2012/10 |
|
Ritta, ritta, kurekesed! |
„Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi,” laulab Jaan Tätte, pahandades rändlindudega, kes igal sügisel parvedesse kogunevad ning soojade päevade lõppu kuulutavad. Tõrelda pole mõtet: kui linnud vähegi saaksid, siis nad ei läheks, sest ränne on ohtlikem aeg nende elus.
Kõik linnud liiguvad oma elu jooksul ühest kohast teise. |
Rändlinnud rahvapärimuses |
| Mitmel pool maailmas on rändlindude taevaseks orientiiriks peetud Linnuteed. Eelistavad ju paljud linnuliigid rännata öösiti. |
|
| EL küsib EL 2012/10 |
|
Miks õpetas Vladimir Putin kurgedele lendamist? |
| Videoklippi, kus Venemaa president Vladimir Putin lendab deltaplaaniga koos kurgedega, võib suhtuda täie tõsidusega. Selline võte, imprinting ehk vermimine, aitab (kure)kasvanduses või mujal üles sirgunud haruldaste liikide lennuvõimestunud poegadel rändeteid kinnistada. |
Mis otstarve on linnuradaril? |
| Sellist seadet, nn. linnuradarit, mis kõik linnud kokku loeb ja ära määrab, ei ole siiski veel leiutatud. |
|
| Veeselgrootud EL 2012/10 |
|
Pisiveekogude pisiasukad |
Vaid märjal aastaajal vett sisaldavaid kaladeta lompe ja mättavahevett leidub nii looduslikes kui ka inimmõjuga maastikes. Kuigi näiliselt juhuslikud, on neilgi kindlad seaduspärasused ning mõnedele loomadele sobivad just sellised veekogud erakordselt hästi koduks.
Pisiveekogud kujunevad looduslikesse või inimese tekitatud nõgudesse enamasti lumesulamis- või vihmaveest ja neid võib leida üle maailma tundratest kõrbeteni. |
|
| Väikeveekogud EL 2012/10 |
|
Tiikide korrashoid toetab looduslikku mitmekesisust |
| Tiigid on väikesed, enamasti inimese rajatud veekogud. Need on omapärased ökosüsteemid, mida tasub hoida ja hooldada. |
|
| Seened EL 2012/10 |
|
Saaresurma tekitaja on hoopis teine, invasiivne kottseen |
| Saaresurma tekitava pisiseene uuringud jätkuvad nii meil kui ka mujal Euroopas [12]. Hiljutised kokkupuuted mõnede Eesti loodusteadlastega näitasid, et teadmised selle silmatorkava haiguse kohta ei ole meil ikka veel piisavad. |
Võõrseened saepurul ja kooremultšil |
| Võõrliike vaenatakse viimasel ajal rohkesti. Sõditakse hiid-karuputkedega, musta nimekirja on sattunud nii mõnigi vastupidav aialill, nagu verev lemmmalts ja kanada kuldvits, hädas ollakse tulnukumbrohtudega (karvane võõrkakar, kanada pujukakar). |
|
| Poster EL 2012/10 |
|
Elda kotkad |
| Paari aasta tagusel aprilli pärastlõunal helistas Eesti läänepoolseimast asustatud külast tuttav maamees ja teatas „puu otsa kinni jäänud kahest merikotkast”. Mõte läks redeli, sae ja köie peale, fotoaparaat ei tule sellisel puhul tavaliselt meeldegi. |
|
| Intervjuu EL 2012/10 |
|
Kala hakkas lagunema sabast juba aastamiljoneid tagasi |
Kuidas te üldse jõudsite fossiilsete kalade uurimiseni: meie Devoni kihtides säilinud kalade fragmendid on ju sageli väikesed ja pealtnäha ebahuvitavad?
See oli juhus, ikka tänu Aruküla koobastele. Esimese kursuse tudengina tahtsime ise kõike teha. |
|
| Tööjuhend EL 2012/10 |
|
Kuidas mõõta kõrgeid puid? |
| Suve lõpus levis raadios, televisioonis ja paljudes ajalehtedes uudis, et Järvseljal on leitud enneolematult kõrgeid puid, sealhulgas Eesti absoluutselt kõrgeim puu: 46,6 meetri kõrgune mänd. Sestap on asjakohane arutleda esitatud andmete üle ning jagada selgitusi selle kohta, kuidas saada kõrgete puude mõõtmisel usaldusväärseid tulemusi. |
|
| Kaitseala EL 2012/10 |
|
Mädapea tammik |
| Lääne-Virumaalt Rakverest ja selle lähiümbrusest leiab kolm kaitsealust tammikut. Rakvere ja Vinni tammik paiknevad keset tiheasustusalasid, mistõttu on tegu üsna käidavate kohtadega. |
|
| Panin tähele EL 2012/10 |
|
Harilaiu rebased |
| Kiipsaare tuletorn on sellest ajast peale, kui ta 1990. aastate alguses viltu vajus, olnud suur turismimagnet. |
Miks seened on värvilised? |
| Iga koolijüts teab, mispärast on lilled kirkavärvilised, kuidas see neile kasulik on. Aga seened? |
|
| In memoriam EL 2012/10 |
|
Elmar Kaar |
| 10. juuni 1928 – 29. |
Taimi Piin-Aaspõllu |
| 3. september 1940 – 2. |
|
| Raamatud EL 2012/10 |
|
Uusi raamatuid |
Metsloomalood
Valeri Štšerbatõh. Saatesõna Tiit Randla. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
