2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2005/3
Kas kahekümne aasta tööga on Eestimaa orhideed lõpuks kaitstud?

Loodus on loomult mitmekesine, mitmekihiline ja aina muutub. Ei usu, et iial võiks saabuda aeg, kus kõik looduse saladused on teada ning võime rahuliku südamega öelda, et kõik on ka hästi kaitstud.

Oluline alus meie orhideerikkuse heale käekäigule pandi aastal 1983, kui võeti kõik Eesti käpalised looduskaitse alla. Õnneks pole ka hilisemad looduskaitsereformid nende staatust muutnud.

Kakskümmend aastat tagasi, 1985, tuli kokku Eesti orhideekaitse klubi, mis koondab professionaalseid orhideeuurijaid, mitmeid muid biolooge, teiste loodusega seotud erialade esindajaid ja ka inimesi, kes oma igapäevatöös pole kuidagi looduse ega orhideedega seotud. Meid kõiki ühendab huvi orhideede kui ilu ja salapära kandjate hea käekäigu vastu.

Kahekümne aastaga on püütud viia kaasmaalasteni sõnum, et ka Eestis kasvavad omamaised orhideed ja nad vajavad kaitset. Tegutsedes lähtume usust, et inimesed on kõik rohkemal või vähemal määral valmis neid lilli kaitsma ning halb, mis tehakse, tuleb teadmatusest. Kaunite orhideeteemaliste raamatute ja plakatite väljaandmine, nägus ja teaberohke Interneti-lehekülg on kõik selle eesmärgi teenistuses.

Et midagi kaitsta, peame teadma, kus kaitset vajavad objektid asuvad. Palju tööd on meie klubi liikmed teinud orhideeliikide leviku kirjeldamisel. On üsna suur vahe, kas seda püüavad kirja panna paar kutselist botaanikut või mitukümmend väga tähelepaneliku silmaga vabatahtlikku. Üle Eesti paiknev vaatlusvõrk aitab leiukohtadel silma peal hoida. Saadavad üldistused aitavad neid liike kaitsta ka teistes maades.

Siiski on meie flooras paar liiki, kelle säilimise pärast süda valutab. Need on rohekas õõskeel ja lehitu pisikäpp. Mõlemad liigid on kadunud üle pooltest leiukohtadest, mis neil kunagi olnud. Pärandkoosluste taastamine aitab ehk säilida õõskeelel, kuid viljaka mullaga puutumatud vanad metsad, lehitu pisikäpa kasvupaigad, muutuvad järjest haruldasemaks.

Mida veel võiks teha? Mitu kadunud orhideeliiki, mida on Eestist leitud sadakond aastat tagasi, tuleks taas üles otsida. Võiks teada saada, mis ikkagi piirab orhideede paljunemist. Ja muidugi – seda orhideehuviliste entusiasmi võiks jaguda kõigile muudelegi meie looduse elusolendite rühmadele.



Tiiu Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012