|
 |
Eesti Loodus 2005/3 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2005/3 |
|
Kanakull kuke aastal |
| Metsade pindala väheneb Eestis küllap kiiremini kui üheski teises Euroopa riigis. Üks intensiivistunud puidukasutuse ilmselgemaid ohvreid on kanakull, kelle arvukus on meil viimasel kümnendil vähenenud ligikaudu kaks korda. |
|
| Essee EL 2005/3 |
|
Vaikus – hääbuv loodusvara |
| Istun mahalangenud tüvel rabaservas. Kusagil kõrgel-kõrgel lõõrib selle kevade esimene lõoke. |
|
| Matkarada EL 2005/3 |
|
Jalutuskäik saladusliku Naissaare põhjarajal |
| Saare põhjaossa sensitiivid minna ei soovita. Seal olla jube suur kiirgus. |
|
| Kaitsealad EL 2005/3 |
|
Rubina looduskaitseala |
| Peatselt loodav Rubina looduskaitseala hõlmab eeskätt mitmekesist loodusmaastikku, kus leiab elupaiga liigiliselt kirev linnupere, ent elamusi ja korilusrõõmu jagub ka inimesele. |
|
| poster EL 2005/3 |
|
ARHETÜÜPIDE KOHTUMINE |
| Kui looduses ka muud ei oleks kui vaid mets ja meri, jääks nende vahele ikkagi rannajoon. Iidne kohtumispaik. |
|
| artiklid EL 2005/3 |
|
Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia |
| Hominiidide ehk inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni tuntakse üsnagi hästi. See teadmine põhineb peamiselt viimase poolsajandi kestel saadud arvukate fossiilileidude uurimisel. |
Kunda hiiemägi – kalmeväli ja pühakoht |
| Kunda linnapiiri lähedal, praegusest mererannast ligikaudu kaks kilomeetrit sisemaa pool kõrgub loodus- ja muinsusmälestisena kaitse all olev võimas vallseljandik – Kunda hiiemägi. |
Kaks meest ja VESIPAPP |
Jutustab Jan:
Ühel jaanuarikuu viimastest päevadest lapsega kelgutades avastasin kodu lähedal pisikeses kiirevoolulises ojas agaralt tegutseva vesipapi. Tõin kiiresti kodunt kaamera ja asusin hiilima. |
|
| Aasta lind EL 2005/3 |
|
Kanakull vajab metsarahu |
| Selle aasta lind – kanakull – on viimasel ajal pälvinud looduskaitsjate tähelepanu, sest tema arvukus on kiiresti ning teadmata põhjustel vähenemas. |
|
| summary EL 2005/3 |
|
|
Goshawk needs peace
Renno Nellis and Eedi Lelov introduce the bird of the year – Goshawk. This bird of prey has recently earned a lot of attention from nature conservationists because of its rapidly decreasing numbers. |
|
| Lugeja küsib EL 2005/3 |
|
Herilasepesa pööningul |
| Herilasepesad pööningutel, kuurides ja mujal inimese läheduses pole harv nähtus. Aga need pesad erinevad suuruse, kuju ja materjali poolest ning, mille peale alati ei tulegi, ka ehitajad on eri liiki putukad – enamasti tavalised, aga mõned äkki haruldasedki. |
Kukeseened jaanuaris |
| Selle aasta jaanuaris leidsin kodu lähedalt suure sülemi kukeseeni. Nad kasvasid seal umbes kaheruutmeetrisel maalapil ja neid oli nii palju, et asusin korjama. |
|
| Eesti mõisad EL 2005/3 |
|
Hummuli mõis ja park |
| Meie päevadeni säilinud Eesti mõisaparkidest on Hummuli üks nooremaid, üsna liigirikas, paljude võõrpuude ja põõsastega. Seda parki peetakse tüüpiliseks inglise stiili näiteks Eestis, mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest. |
|
| Intervjuu EL 2005/3 |
|
Stress paneb bakterite maailma liikuma |
| Maia Kivisaar (1960) on sündinud Harjumaal Kosel. Lõpetas 1978 Vändra keskkooli ja 1983 Tartu ülikooli bioloogina geneetika erialal. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/3 |
|
Nõtke näkirohi |
| Nõtke näkirohi on meil nii haruldane taim, et vahepeal arvasime ta juba Eesti järvedest kadunute hulka. Nüüd on siiski teada kaks kindlat leiukohta, tõenäoliselt peidab ta end kusagil veel. |
|
| Aasta puu EL 2005/3 |
|
Kas haab on ainult haavikuemanda toit? |
| Loomadest hindavad haaba toidupalana nii selgrootud (haavasikud, haavamailased, haavaklaastiivad jt.) kui ka selgroogsed (metskitsed, põdrad, jänesed, koprad). Aga kuidas on lood inimesega? |
|
| EL küsib EL 2005/3 |
|
Kas kahekümne aasta tööga on Eestimaa orhideed lõpuks kaitstud? |
| Loodus on loomult mitmekesine, mitmekihiline ja aina muutub. Ei usu, et iial võiks saabuda aeg, kus kõik looduse saladused on teada ning võime rahuliku südamega öelda, et kõik on ka hästi kaitstud. |
Kas Eesti metsad suudavad anda Kundasse rajatava tehase tarvis piisavas koguses haavapuitu? |
| Haavapuitu hakati Norras ja Soomes puitmössi tootmiseks kasutama möödunud sajandi lõpukümnendil – ajal, mil Eesti tselluloositööstus lõpetas tegevuse. Haab on paljude omaduste poolest paberiks parem kui okaspuud: paber tuleb õhuke, kerge ja kannatab sellegipoolest kahepoolset värvitrükki. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
