2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/3 | SISUKORD
Aasta lind EL 2005/3

Kanakull vajab metsarahu
Selle aasta lind kanakull on viimasel ajal plvinud looduskaitsjate thelepanu, sest tema arvukus on kiiresti ning teadmata phjustel vhenemas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2005/3

    Goshawk needs peace

    Renno Nellis and Eedi Lelov introduce the bird of the year Goshawk. This bird of prey has recently earned a lot of attention from nature conservationists because of its rapidly decreasing numbers.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugeja ksib EL 2005/3

    Herilasepesa pningul
    Herilasepesad pningutel, kuurides ja mujal inimese lheduses pole harv nhtus. Aga need pesad erinevad suuruse, kuju ja materjali poolest ning, mille peale alati ei tulegi, ka ehitajad on eri liiki putukad enamasti tavalised, aga mned kki haruldasedki.
  • Loe lähemalt...

  • Kukeseened jaanuaris
    Selle aasta jaanuaris leidsin kodu lhedalt suure slemi kukeseeni. Nad kasvasid seal umbes kaheruutmeetrisel maalapil ja neid oli nii palju, et asusin korjama.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti misad EL 2005/3

    Hummuli mis ja park
    Meie pevadeni silinud Eesti misaparkidest on Hummuli ks nooremaid, sna liigirikas, paljude vrpuude ja psastega. Seda parki peetakse tpiliseks inglise stiili niteks Eestis, mis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuriprandi poolest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2005/3

    Stress paneb bakterite maailma liikuma
    Maia Kivisaar (1960) on sndinud Harjumaal Kosel. Lpetas 1978 Vndra keskkooli ja 1983 Tartu likooli bioloogina geneetika erialal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/3

    Ntke nkirohi
    Ntke nkirohi on meil nii haruldane taim, et vahepeal arvasime ta juba Eesti jrvedest kadunute hulka. Nd on siiski teada kaks kindlat leiukohta, tenoliselt peidab ta end kusagil veel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2005/3

    Kas haab on ainult haavikuemanda toit?
    Loomadest hindavad haaba toidupalana nii selgrootud (haavasikud, haavamailased, haavaklaastiivad jt.) kui ka selgroogsed (metskitsed, pdrad, jnesed, koprad). Aga kuidas on lood inimesega?
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2005/3

    Kas kahekmne aasta tga on Eestimaa orhideed lpuks kaitstud?
    Loodus on loomult mitmekesine, mitmekihiline ja aina muutub. Ei usu, et iial viks saabuda aeg, kus kik looduse saladused on teada ning vime rahuliku sdamega elda, et kik on ka hsti kaitstud.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Eesti metsad suudavad anda Kundasse rajatava tehase tarvis piisavas koguses haavapuitu?
    Haavapuitu hakati Norras ja Soomes puitmssi tootmiseks kasutama mdunud sajandi lpukmnendil ajal, mil Eesti tselluloositstus lpetas tegevuse. Haab on paljude omaduste poolest paberiks parem kui okaspuud: paber tuleb huke, kerge ja kannatab sellegipoolest kahepoolset vrvitrkki.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/3

    Kanakull kuke aastal
    Metsade pindala vheneb Eestis kllap kiiremini kui heski teises Euroopa riigis. ks intensiivistunud puidukasutuse ilmselgemaid ohvreid on kanakull, kelle arvukus on meil viimasel kmnendil vhenenud ligikaudu kaks korda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2005/3

    Vaikus hbuv loodusvara
    Istun mahalangenud tvel rabaservas. Kusagil krgel-krgel lrib selle kevade esimene loke.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2005/3

    Jalutuskik saladusliku Naissaare phjarajal
    Saare phjaossa sensitiivid minna ei soovita. Seal olla jube suur kiirgus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/3

    Rubina looduskaitseala
    Peatselt loodav Rubina looduskaitseala hlmab eesktt mitmekesist loodusmaastikku, kus leiab elupaiga liigiliselt kirev linnupere, ent elamusi ja korilusrmu jagub ka inimesele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2005/3

    ARHETPIDE KOHTUMINE
    Kui looduses ka muud ei oleks kui vaid mets ja meri, jks nende vahele ikkagi rannajoon. Iidne kohtumispaik.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2005/3

    Inimese evolutsiooni mistatusi: neoteenia
    Hominiidide ehk inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest ndisinimeseni tuntakse snagi hsti. See teadmine phineb peamiselt viimase poolsajandi kestel saadud arvukate fossiilileidude uurimisel.
  • Loe lähemalt...

  • Kunda hiiemgi kalmevli ja phakoht
    Kunda linnapiiri lhedal, praegusest mererannast ligikaudu kaks kilomeetrit sisemaa pool krgub loodus- ja muinsusmlestisena kaitse all olev vimas vallseljandik Kunda hiiemgi.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks meest ja VESIPAPP
    Jutustab Jan:

    hel jaanuarikuu viimastest pevadest lapsega kelgutades avastasin kodu lhedal pisikeses kiirevoolulises ojas agaralt tegutseva vesipapi. Tin kiiresti kodunt kaamera ja asusin hiilima.

  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet