2005/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/3
Rubina looduskaitseala

Peatselt loodav Rubina looduskaitseala hlmab eesktt mitmekesist loodusmaastikku, kus leiab elupaiga liigiliselt kirev linnupere, ent elamusi ja korilusrmu jagub ka inimesele.

Sakala krgustikul, Valgamaa ja Viljandimaa piirimail on loomisel uus kaitseala. Viljandi maakonnas hlmab Rubina looduskaitseala Karksi valla Mekla, Ainja ja Sudiste ning Tarvastu valla Veisjrve kla maid; Valga maakonnas jb ta Pdrala valla Voorbahi kla ning Helme valla Karjatnurme kla maadele. Kavandatava looduskaitseala pindala tuleb ligikaudu 1920 hektarit.

Peamise osa kaitsealast vtavad enda alla Rubina soo ja Veisjrv. Rubina soo (ka Lagesoo, Trusoo) asub lainja moreentasandiku ulatuslikus nos, mille lohkudesse jid prast mandrij taandumist vikesed jrved. Need kunagised veesilmad olid ilmselt sna madalad, sellele viitavad hajusalt paiknevad 3040 cm paksused jrvemudakihid turba all.


Veisjrv on vrdlemisi suur (pindala 480 ha) ning ainus siinses nos senini psinud jnuk prastjaegsest suuremast jpaisjrvest. Krg-Eesti rohketoiteliste jrvede hulka kuuluva veekogu phjas lasub 4,5 meetri paksune mudakiht. Jrv on vga nrga lbivooluga: ainus vljavool lhtub edelanurgast hne jkke, mida mda kulgeb osaliselt ka kaitseala edelapiir. Jrvetasandik on laialdaselt soostunud, mistttu luna ja lne poolt jrvele hsti ligi ei pse. Phja- ja idakallas on kttesaadavam, sest kallast palistab vaid kitsas metsariba, kohati ulatuvad pllumaad peaaegu jrveni.

Mdunud sajandil (1920. aastatel ning ka hiljem) on maaparandajad Veisjrve veetaset mitme meetri vrra alandanud. Varasematel aegadel oli see jrv oluline kalamajanduse seisukohalt: mitmel korral (1938, 1962) on siia lastud isegi angerjamaime. Veetaseme langus on aga kalastikku tugevalt mjutanud, nii et kunagi vga rohke latikas on siit ndseks peaaegu kadunud. Sellegipoolest sobib Veisjrv kalastajaile ka praegu ning on mbruskonna inimeste armastatud supluskoht.

Primuse jrgi on Veisjrv tulnud oma praegusele kohale musta pilvena ja uputanud heinalise, kes nd igal aastal ohvreid nuab. Jrve tuleku ajal oli sinna uppunud ka palju veiseid, sellest siis veekogu nimi. Vanarahva jutu jrgi maksab Veisjrv Vrtsjrvele vlga: ta pidavat igal aastal saatma neljandiku oma kalasaagist Vrtsjrve, sest prast sndi polevat tal endal kalu olnud ning ta laenud neid naabrilt. Arvata vib, et kalavahetus kib hne je kaudu, mis neid kaht jrve hendab.


Mitmekesine maastik. Soo- ja jrvetasandikku lbib mandrijsetetega titunud rgorg, kus leidub allikaid. Lainjat moreentasandikku soonos mitmekesistavad ksikud knnised ja seljakud. Leidub oose ja kiviklve. Maastik on siin pilkupdev ning pakub eriilmelisi elupaiku. Ohustatud taimeliikidest kasvavad jrve phjakaldal tpiline ja kahkjaspunane srmkpp.

Oma osa maastiku kujundamisel on ka kopral, kes tegutseb peamiselt soo lneossa kaevatud kraavidel. Kraavides vett paisutades on kobras le ujutanud laialdase metsaala.

Rubina soo eri osades saab nha nii madalsood ja raba kui ka nende vahepealset siirdesood, viimast rohkem hne je lemjooksu lhistel ning soo edelaosas. Veisjrve rne raba on kuivenduse tagajrjel muutunud puisrabaks, ent otsesest kraavitusest puutumata raba keskosa ilmestavad rohked laukasilmad. Siin on nii puis-lauka, puis-lve kui ka lvesteta lageraba. Turbakiht knib kohati kuni 9,7 meetrini. Rabalaamade vahemikus laiub samblarohke psas-siirdesoo, kus iseloomuliku liigina kasvab alpi jnesvill. Soo lneosas valitseb mtlik siirdesoomnnik, realadel leidub ka madalsookuusikut ja -kaasikut. Rubina soo on hsti teada marjulistele, sest siin kasvab rikkalikult jhvikaid.


Rahvusvahelise thtsusega linnuala. Veisjrv ja Rubina soo on mbruskonna linnurikkamaid alasid, mis paistab silma omanolise haudelinnustiku poolest. 1990. aastatel tehtud inventuuride andmeil pesitseb sel alal linde ligi 80 liigist. Ohustatud linnuliikidest on siin elupaiga ja pesitsemisvimalused leidnud vikepistrik ja Eestis ks haruldasemaid pesitsejaid laululuik. Veel kuuluvad siinsesse haudelinnustikku kalakotkas, mudatilder, soo-roolind, punaselg-gija jt. Toitumas kivad sel mitmekesise loodusega alal ohustatud liikidest veel vike-konnakotkas, must-toonekurg, merikotkas ja kanakull. Rubina soo lneosa on metsise elupaik ning kevad- ja sgisrnnete ajal peatuvad siin lbirndavad haned ja sookured. Viimastele on ala ka turvaline sulgimispaik. See rahvusvahelise thtsusega linnuala on oluline ka meie kohaliku linnustiku kaitse ja elupaikade silitamise seisukohalt.

Rubina looduskaitseala kuulub nii linnu- kui ka loodusalana loodavate Natura 2000 alade hulka.


Kaitsekord. Kaitse-eeskirja jrgi jaguneb Rubina looduskaitseala Rubina ja hne sihtkaitsevndiks ning Veisjrve ja hne piiranguvndiks. Kige rangemad piirangud on Rubina sihtkaitsevndis, kus tahetakse tagada looduse areng inimese sekkumiseta. hne sihtkaitsevndis on ohustatud liikide kaitse otstarbel keelatud inimeste liikumine 1. veebruarist kuni 31. augustini. Kogu kaitsealal tohib jahti pidada 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. Veisjrvel ja hne jel vib sita paadiga, kuid linnustiku ja vee-elustiku kaitse huvides ei tohi paadimootori vimsus letada 6 kW.

Et Rubina looduskaitseala kuulub Natura 2000 alade hulka, tuleb seal midagi kavandades hinnata mju kaitse-eesmrkidele, arvestades Natura 2000 vrgustiku aladele kehtestatud erisusi.

Kaitseala valitsevad keskkonnaministeeriumi Viljandimaa ja Valgamaa keskkonnateenistus.


1. Eesti Ornitoloogiahing (koost.)1998. Ettepanek Rubina looduskaitseala moodustamiseks. Ksikiri keskkonnaministeeriumi info- ja tehnolesluses.

2. Memets, Aare (toim.) 1968. Eesti jrved. Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tallinn: 402406.



PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet