| artiklid EL 2005/5 |
 |
Loodus linnas, linn looduses |
| Linnamaastik on pidevalt arenev süsteem, mille käitumist saab prognoosida, kogu arengut aga suunata. |
Kes selle lätte ära püretas |
| Ennevanasti peeti allikaid sageli pühapaikadeks, kuid veelgi olulisemad olid nad veeandjana. Nii kuuldu, nähtu kui ka ettekujutuste põhjal sai mõnigi allikas endale nime ja kujunesid rahvajutud. |
Oksad, juured ja puukoor rahvakultuuris |
| Puidu kasutusest ehitusel, mööblitööstuses jm. on palju kirjutatud. |
Mis on Eesti kõrgeim tehismägi? |
| Eesti kõrgeim tehismägi ei paikne mitte Kiviõlis, nagu üldiselt arvatakse, vaid hoopis Kohtla-Järvel. Põhiliselt poolkoksist koosneva mäeaheliku kõrgeim tipp tõuseb jalamilt üle 120 meetri ehk tunduvalt kõrgemale kui meie suurim looduslik pinnavorm Vällamägi (84 m). |
Nähtamatu ohuallikas Eestimaa pinnases |
| Põhja-Eesti klindivöönd on Eesti maastiku pärl. Mere lähedus, suurejoonelised rannikupangad, joad ja kärestikud meelitavad inimesi siia rajama püsivaid eluasemeid. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
