Üle saja aasta tagasi ilmunud ajalehtedes ja jahindusajakirjades on aeg-ajalt leidunud teateid lendoravate laskmise kohta:

Voka mõisa lähedal on hiljuti üks lendav orav mahalastud. See on haruldane juhtumine sest meie maal pole seda looma vist enne näha olnud.

Postmees, 8. märts 1894

Ka eelmisel iseseisvusajal, 1920. aastate lõpus, oli metsaraie maht võtnud ulatuse, mis seadis lendorava ohtu:

Lendorava esinemisest ja kaitsest Eestis

--- Kirjanduses leiduvatest andmetest näeme, et tähelepanekud lendoravate üle vabas looduses on võrdlemisi juhuslikud, mille tõttu on raskendatud täpsemate andmete esitamine selle looma arvus. ---

Kuna lendorava majanduslik kahjulikkus õige väike ja et tema eluviis üldiselt vähe tuntud, siis võib ainult toetada sellise huvitava looma kaitsmise kohta tehtud ettepanekut. Sellest põhimõttest on nähtavasti ka kinni peetud uue jahiseaduse kokkuseadmisel, mille järele on lendorav arvatud absoluutselt kaitstud loomade hulka; kuid sellega ei kindlusta meie veel lendorava tulevikku kodumaal; seda teeksime alles siis, kui säilitaksime tema elamiseks tingimata tarviliku keskkonna. Meie teame, et lendorava esinemine on seotud lehtpuumetsaga, kus ta leiab endale toitu ning pelgupaika õõnsates puudes, ta eelistab kõige enam haava- ja kasemetsa. Seda silmas pidades tuleks aladel, kus lendorav veel praegu elutseb, terved vastava metsaga kvartaalid või vähemalt kohati õõnsad haava- ja kasepuud jätta raiumata.

Sellega oleks meie metsameestele antud palju võimalusi kaasa aidata kodumaad iseloomustavate loodusesemete alalhoidmiseks, ning käesoleval juhul näidata, et neile kodumaa loomad sama armsad kui mets, milles elutsevad viimased. Ses suhtes on head eeskuju annud ka meie metsade peavalitsus, kes alati suurt huvi ja vastutulelikkust on näidanud kõikides meie metsloomade uurimist ja kaitset puudutavates küsimustes.

Päevaleht, 30. mai 1927

Lendoravast kui tundmatust loomast on aegade jooksul jõudnud ajalehtedesse mitmesuguseid lugusid:

Lendavast oravast

“Postimees” on saanud kirja, kus räägitakse lendavast oravast kui imeloomast meie kandis, missugust meil siin enne pole nähtud. Tuleb välja, et see on harilik lendav orav, kes õõnsate puude sees elab.

Lendavat oravat on meie maal enne küllalt nähtud, sest teda leidus siin küllalt. Nooremad vast ei ole temast kuulnud, sellep. luuletatakse tema kodu Siberis. Olen ise noores põlves seda oravat näinud, ühe oli kinni võtnud minu eelkäija Vändra kihelkonnakoolis Lüdimois, kõva jahimees ja lindudearmastaja; loom elas koolimajas, putkas sealt korra välja ukseesisesse metsa, kust koolipoisid ta tagasi tõid. Teine toodi minu vennale Vana-Vändras, kes ka lindusid toppis, puuraiujate poolt kingituseks, kes ta talvel olid kinni püüdnud. Tema elas sügaval metsas, kus Lemmjõgi ja Halliste jõgi kokku jooksevad. Ta elutses ühe haava sees, mille rähn oli õõnsaks raiunud. See puu oli alles suvel terve. Sealt oid puuraiujad ta kinni võtnud. ---

Postimees, 21. jaanuar 1931

Veel 1930. aastatel oli üsna levinud tava, et tundmatud loomad löödi lihtsalt maha ja sageli ei jäänud nende kohta mingit teadet. Mõnikord jõudis teade siiski kirjasõnasse:

Eestis elavad tõesti lendavad oravad?

Meie lehes ilmunud sõnumi “Lendav orav Urvastes?” kohta kirjutatakse meile Abjalt kiri, milles kindlalt väidetakse lendavate oravate olemasolu Eestis ja mis kõlab järgmiselt:

Olen isiklikult lendavat oravat näinud. 1923. a. tabasid kaks metsatöölist kvartaal nr.8-as töötades kaks sarnast oravat. Mehed saaginud maha suure haavapuu, mille õõnsusest kaks oravasarnast looma välja l e n d a s. Ühe oli teine mees kohe kepiga maha löönud, kuna teise alles pikema tagaajamise järele kätte saanud. Oravad lennanud ainult hoogu võttes mingilt kõvalt aluselt, kuna pehmes lumes see ebaõnnestunud. Püütud oravad tõi mees koju, kus minul võimalus oli neid näha. Et ma siis arvamisel olin, et lendav orav ei olegi haruldane loom, ei teadnud neid ka muuseumi saata. --- Samas kvartaalis on veel mitmed endise Abja mõisa puuraiujad lendavaid oravaid tabanud. Mainitud isikud on arvamusel, et lendav orav talvel vähe lendab. Kuid suveõhtuti on mainitud kvartaalist läbi käies tihti lendavat oravat lendamas nähtud. Talvel, kui teda nähakse, tuleb ta harilikult raiumise peale august välja ja lendab teise puu otsa, kus jälle auku poeb. Nii on tema tabamine ainult juhuse tõttu võimalik. ---

Päevaleht, 24. jaanuar 1931