|
 |
Eesti Loodus 2006/2 | SISUKORD
| Intervjuu EL 2006/2 |
|
Vee veere pääl |
| Nikolai Laanetu on sündinud 29. jaanuaril (9. |
|
| Kaitsealad EL 2006/2 |
|
Rabivere maastikukaitseala |
| Rabivere maastikukaitseala ei ole tavaline raba: eripära annab talle eelkõige asend karstipiirkonnas, aga ka mõned ajaloolised seigad. |
|
| EL küsib EL 2006/2 |
|
Millised on Eestimaa looduse fondi (ELF) tulevikuplaanid? |
| Kui ELFi asutaja ja juhataja Rein Kuresoo nentis 1991. aastal, et “suure saastekoormuse kõrval on meie ebaefektiivne majandus jätnud ulatuslikke loodusmaastikke, mis praeguse Euroopa intensiivse maakasutuse foonil on sageli ainulaadsed”, siis praegu töötab fond selle heaks, et Eesti intensiivistuvas maakasutuses hoida veel säilinud põlismaastikke, neile omaseid asukaid ja jätkusuutlikku kasutusviisi. |
Kuidas möödus nädal kriisikoldes? |
| 30. jaanuaril sõitsin kuue vabatahtlikuga Ristnasse. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2006/2 |
|
LENDORAV, varjatud eluviisiga haruldus |
| Eestimaa looduse fondi asutamisel 15 aastat tagasi valiti selle vapiloomaks meie metsades elav haruldane näriline – lendorav. |
Lendorav koltunud ajaleheveergudel |
Üle saja aasta tagasi ilmunud ajalehtedes ja jahindusajakirjades on aeg-ajalt leidunud teateid lendoravate laskmise kohta:
Voka mõisa lähedal on hiljuti üks lendav orav mahalastud. See on haruldane juhtumine sest meie maal pole seda looma vist enne näha olnud.
Postmees, 8. |
|
| summary EL 2006/2 |
|
|
Flying Squirrel, a rarity of hidden lifestyle
Uudo Timm’s cover story features one of the rarest rodents of our old forests – the Flying Squirrel. The future of this nearly invisible animal is largely dependent on human activity. |
|
| In memoriam EL 2006/2 |
|
Minu aed on Eestimaa, kõik tema aiad ja pargid |
Ethel Brafmann
8. juuli 1921–7. |
Lahkus teenekas linnu-uurija |
Ilse Rootsmäe
19. juuni 1925–4. |
|
| Aasta puu EL 2006/2 |
|
Pajud on Eestis levinud ebaühtlaselt |
| Peipsi ning Emajõe ja tema lisajõgede kallastel, samuti Kagu-Eestis leidub paiguti lausa pajumaastikke – looduslikke salikaariume -, kus eri liiki pajude vormirikkad võrad annavad maastikule näo. Niisiis võiks Ida- ja Lõuna-Eesti suuremate veekogude ümbrust nimetada Paju-Eestiks. |
|
| Poster EL 2006/2 |
|
Kadakatäksile külla |
| Väikesest peale on mu vanemad mind loodusesse viinud. Küll metsa, rappa, tiigi äärde ja nõmmedele. |
|
| Essee EL 2006/2 |
|
Tuli on elus |
| Sellest arusaamiseks pole vaja alustada muust, kui silmitseda lõkke või kamina ees leeke. Halgudel ja okstel tõusevad ja vaovad kollased, oranþid ja punased tulekeeled. |
|
| artikkel EL 2006/2 |
|
Saaremaa andis maailmale uue orhideeliigi |
| Kaks aastat tagasi avaldasin Eesti Looduses artikli “Kas uus orhidee – Saaremaa sõrmkäpp?”. Praegu võiksin panna samasuguse pealkirja, kuid mitte enam küsi-, vaid hüüumärgiga. |
Linna allikad Tallinnas |
| Allikad on looduslikud põhjavee maapinnale väljumise kohad, mis on kujunenud põhjaveekihi lõikumisel maapinnaga. Põhjavesi võib välja voolata kontsentreeritult punktallikana või pindalalise vooluna laiemale alale. |
Kontroll(piiri)joone kaardistamisest Petserimaal 1949. aastal |
| Et meil puudus ülevaade Pihkva oblastiga liidetud Petserimaa aladest, tegi 1949. aastal TRÜ (Tartu riikliku ülikooli) geograafia kateedri juhataja Endel Varep mulle ülesandeks käia õppevaheajal olukorda uurimas ning kanda uus piirijoon kaardile. |
Kommentaar |
| Ametlikult oli tollal kasutusel vaid NSVL RKN juures asuva Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse välja antud seinakaart „Eesti NSV“ (mõõtkava 1: 300 000), kus oli märkus „Administratiivpiirid andmetel kuni 23. VIII 1944“. |
Teistmoodi talv |
| Talvel tundub mets omajagu tühi ja vaikne. Suvest tuttavas kasesalus on teistmoodi lõhnad ning hoopis teine nähtavus. |
Valged mustikad ja valge põdrakanep |
| >“Kärdla turul müütas keegi naine neil päevil valgeid mustikaid, mis on suureks harulduseks. Nagu lähemal vaatlusel ja maitsmisel selgunud, on mustikad päris tavalise mustika kujuga ja maitsega, kuid ainult värvilt valged. |
Geoloogid jõudsid esimese sügiskoolini |
| Geoloogia (kr. gç ´maa´ ja logos ´õpetus, käsitlus´) kui teadus Maast, on sümbioosis paljude teiste loodusteaduste – matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogiaga. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/2 |
|
Lendorav ja saaremaa sõrmkäpp |
| Lendoravast on kuulnud paljud, kuid teda näinud vähesed. Enamasti satubki see loom inimese silma alla metsatöödel: kord langetatud puust välja hüpates, kord uimasena või surnuna puuõõnes. |
|
| Panin tähele EL 2006/2 |
|
Hall-kärbsenäpp hoidub inimese lähedusse |
| Hall-kärbsenäpp on tavaline pesitseja linnades ja maa-asulates. Maal võib harva leida elamut, kus suvel ei pesitseks vähemalt üks paar hall-kärbsenäppe. |
Kaikast tärganud hõberemmelgad |
| See võimas hõberemmelgas on üks neist, mis on sirgunud meetripikkusest kahe-kolme sentimeetri jämedusest kaikast. Kaikad löödi maasse kevadel umbes 60 aastat tagasi: nõnda tähistati talu piir, tulevastest puudest loodeti ka varju lagedal rannamaal seisvale eluasemele Läänemaal Haeska lähedal. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
