2006/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/2
Linna allikad Tallinnas

Allikad on looduslikud phjavee maapinnale vljumise kohad, mis on kujunenud phjaveekihi likumisel maapinnaga. Phjavesi vib vlja voolata kontsentreeritult punktallikana vi pindalalise vooluna laiemale alale. Allikad ja allikasood on vga olulised Natura-alad, sest phjaveest oleneb suurel mral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, nendest omakorda loomastik.

Tallinna linn paikneb kahe maastikurajooni rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Phja-Eesti paekalda (klindi) alal. Lasnamel moodustab paekallas kuni 30 m krguse panga, Nmme ja lemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast lbib neli pinnakattesse mattunud rgorgu Harku (sgavus 143,2 m), LilleklaPelguranna (123,4 m), Kesklinna (81 m) ja Mhe (129,3 m). Orud on titunud jaja moreeni, glatsiofluviaalse liiva ja kruusa ning jjrvelise savi ja mereliivaga.

Hdrogeoloogiliste tingimuste jrgi eristatakse Tallinna alal kolme phjaveekihti: pinnakatte, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi. Maapinnalhedane phjavesi on valdavalt vabapinnaline, toitub sademetest ja lemiste jrve veest. Tallinna allikad avanevad philiselt paekalda jalamil (joonis 1).


Lepasalu (Lepistiku) allikad asuvad 23 m krguse astangu jalamil. Kuni kaheteistkmne allika vesi on prit alusphja ja liivase pinnakatte piirikihtidest. Allikad toituvad Mustame liivikul ja lemiste luitestikul infiltreerunud veest. Allikate vesi moodustas varem kuus ojakest, prast Lepasalu pargi renoveerimist 2003. aastal on neist silinud vaid kolm. Lepasalu allikate koguvooluhulk on 110 l/s. Vanasti suubus allikate vesi Lwenruh forellitiikidesse, praegusajal kanalisatsiooni. Allikaala on kogu Spruse puiestee rne Lepasalu sanglepapark, mis veti looduskaitse alla 1992. aastal.

Mustame nlv on Nmme liiviku osa, mille on kulutanud 1518 m krguseks ja 4 km pikkuseks astanguks liustiku ja mere tegevus 11 000 aasta vltel. Nlv koosneb 26 m paksusest kruusa- ja liivakihist, mis lasuvad Ordoviitsiumi lubjakive katval hukesel moreenikihil. Seega on tegemist Phja-Eesti paekalda maetud liguga. Glehni pargi allikaala paikneb Mustame astangu jalamil, kus kiildub maapinnale Nmme liivikutel maa sisse imbunud vesi. Kevadel avaneb kuni 24 allikat, millest suvel tegutseb 1012. Allikate vooluhulk on 13 l/s, suurimal Rmuallikal kuni 10 l/s. Siinsetest allikatest algavad ojakesed, millest lnepoolsema vesi neeldub Mepealse tnava lhistel Kivinuka karstialal. Allikavett kasutatakse ka Mustame basseinides. Osa Mustame allikate veest juab lirohketoitelisse Harku jrve. Alates 1992. aastast on Glehni pargi allikaala looduskaitse all ning 2004. aastal loodi Nmme-Mustame maastikukaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 eelvaliku nimekirja.

Varsaallikad avanevad ligi 60 m pikkusel ligul PiritaLasname paekalda jalamil. Madalvee ajal on allikaid kaks kuni neli, suurvee ajal kmmekond. Langeallikatena toituvad need philiselt Lasnamel Tondi rabas paelhedesse valguvast veest ja avanevad alumistest lubjakivikihtidest. Allikate suurveeaegne vooluhulk on 120 l/s, madalvee ajal kuni 1 l/s. Vesi koondub ojakesse, mis suubub Tallinna lahte. Allikad on alates 1992. aastast looduskaitse all ning kuuluvad Natura 2000 eelvaliku nimestikku.

Parditiik asub Spruse puiestee res Lepasalu pargist 300500 m kirde pool Mustame liiviku ja LilleklaPelguranna rgoru piirkonnas. Siin valdab merelise tekkega liiv, milles vabapinnaline vesi liigub lemiste jrve poolt Kopli lahe suunas, avanedes ka Parditiigis. Tiigi vesi suubub sademete drenaai vooluhulgaga 27 l/s. Arvukate lindude elupaik renoveeriti 2005. aastal.

Lwenruh park ja tiigid rajati Mustame tee ja Linnutee vahelisele alale juba 18. sajandil. Tiigid on allikalise toitumisega, vesi prineb mere- ja glatsiofluviaalsetest kruus-liivadest. Tiikide eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjgi.


Tallinnas mjutab allikate vett inimtegevus, eelkige intensiivistunud transport ja Nmmel ka kanalisatsiooni osaline puudumine. Seeprast tegid TT teedeinstituudi ja geoloogiainstituudi ttajad aastail 20032005 siin veeseiret. Vee kvaliteedi hindamisel kasutati analoogsete allikate seireandmete pikaajaliste vaatluste keskmisi nitajaid. Tegemist on linnaoludes silinud loodusmaastike ja taimestikuga. Vees sisalduvad kloriidid kahjustavad tunduvalt taimestikku.


Lepasalu allikate aluseline koostisega vesi sisaldab le loodusliku fooni kloriide madalvee ajal vhem, suurvee ajal rohkem (vt. tabelit). Leidus ka koobaltit, kaadmiumi ja pliid. Vrreldes Viidume looduskaitseala allikate veega sisaldub kloriide kaks kuni neli korda rohkem (joonis 2).

Rmuallika neutraalse reaktsiooniga allikavee kloriidide sisaldus oli Lepasalu allikatega vrreldes kikuvam. Ka seal leiti vees koobaltit ja kaadmiumi. Analoogsete allikate vees Lahemaa rahvuspargis Koljakul on kloriide kuni viis korda vhem. Vaadeldavatest Tallinna allikatest sisaldus kloriide kige rohkem Varsaallikate aluselises vees. Nagu Lepasalus ja Rmuallikates, leidus ka seal allikavees koobaltit, kaadmiumi ja pliid. Samasuguste allikate vesi Pandiveres, Kunda tstuspiirkonnas, Pakri saartel ja poolsaarel sisaldab kloriide kmme korda vhem.

Vga suure kloriidisisaldusega oli ka Parditiigi vesi. Lwenruh pargi tiigi vee kloriidisisaldus oli viksem kui Parditiigis, vrreldes Lepasalu allikaveega aga kaks korda suurem.


Tallinna allikate vee kvaliteeti mjutab oluliselt ka sademete hulk. Nii oli 2005. aasta juunikuus kigis seirepunktides vee kloriidisisaldus vhenenud, s.t. eelnenud rohke vihmaga pinnasest vlja pestud. Allikavee suure reostuskoormusse tingib kindlasti tnavate-teede talvine keemiline libedustrje. Seda nitab kloriidide suurenenud sisaldus kohtades, kus selleks pole looduslikke eeldusi.

Vajalik on jtkata seiret, et selgitada, kas kloriidisisalduse vhenemine allikavees on ajutine vi psiv. Vrreldes analoogsetes loodusoludes avanevate allikate veega on Tallinna allikate vees kloriide 48 korda rohkem, mis on ilmselt linnaelust phjustatud saaste.

Eelkige tuleks kaitsta allikate toiteala. Seega on vajalik ehitada vlja kanalisatsioon Nmmel ja loobuda teede soolatamisest. Tondiraba planeeringutes peaks arvestama vimaliku reostusega. Toitealal peaks olema ka autotransport piiratud. Tuleks otsustada, milliseid loodusvrtusi tahame linnaoludes silitada tulevastele plvedele. Loodusmaastikud parandavad linna keskkonda. Koost Tallinna linnavalitsusega vimaldab neid probleeme lahendada.



Hella Kink, Maire-Liis Hl
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet